) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole oma kohustuste katteks väljamakseid teinud ega suhelnud võlausaldajaga kohustuste täitmise võimaluste osas. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, kuid märgib, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlausaldajad Holostovi Kinnisvarahaldus AS ja Telia Eesti AS on kohtunõuded kätte saanud, kuid ei ole kohtule omapoolseid seisukohti esitanud. 28.09.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku N. K. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et elab Iru külas ja on viimased kolm aastat pensionär. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Enne pankrotimenetluse algatamist paigutati talle protees ja ta on töövõimetu. Igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 370 eurot kuus. Samuti ei ole võlgniku lastel võimalik teda rahaliselt aidata. Võlgnik toob välja, et tal ei ole võimalik võlgnevusi tasuda. Teda ootab ees järjekordne operatsioon, mille järgselt peab ta pool aastat voodis olema. Võlgnik palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest. 28.09.2021 andis võlgnik kohtule
Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku J. B. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 16.09.2021 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.09.2021 andis võlgnik N. K. kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet vaidleb võlgniku kohustustest vabastamise vastu. Võlausaldajad Holostovi Kinnisvarahaldus AS ja Telia Eesti AS on kohtunõuded kätte saanud, kuid ei ole kohtule omapoolseid seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist 2 oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud oma tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et on töövõimetu ning ei ole tervislikel põhjustel saanud tööl käia. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt
§-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku N. K. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku N. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb N. K. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
K. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.