Obsah (5)

§ 37§ 121§ 44§ 133§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2124 Määruse kuupäev 11. jaanuar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Erik Martinsoni kaebus Tartu Vangla 17.06.2021.a ettekande tühist

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tühistamisnõude (

§ 37lg 2 p 1) 17.06.2021.a ettekande tühistamiseks.

Kohus selgitab, et kui kaebaja eesmärgiks on ettekande tühistamine, siis on kohane nõuda ettekande tühistamist, mitte vangla kohustamist ettekande tühistamiseks; - hüvitamisnõude (

§ 37lg 2 p 4) varalise kahju 11,34 eurot hüvitamiseks.

Tegemist on saamata jäänud töötasuga perioodi 18.-20.06.2021 eest, kui kaebajat tööle ei viidud.

1. Kaebaja palus kohtul selgitada asja seoses praktikandiga, kes koostas määruse punktis 1 nimetatud ettekande. Kohus ei käsitle seda iseseisva kaebuse nõudena. Vanglaametniku (menetlus)toimingud praeguses kohtuasjas käsitletavates haldusmenetlustes on hõlmatud nõuetega vangla vastu. Kui kaebajal on üldisemat laadi etteheiteid vanglaametniku töösooritustele, siis saab ta esitada märgukirja vangla direktorile. Kaebaja ei saa vaidlustada vangla otsust, kuidas neile etteheidetele reageerida. Isiku vastutusele võtmine seoses tema töökohustuste täitmisega ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et toime on pandud kuritegu, on tal õigus esitada vanglale või prokuratuurile kuriteoteade. Kohus ei käsitle iseseisva nõudena ka kaebaja viidet sellele, et vangla lahendas tema kahju hüvitamise taotluse viiepäevase hilinemisega. Kohtu hinnangul esitas kaebaja selle täiendava põhjendusena oma väitele, et vangla ei austa seadusi ja kaebaja õigusi. Kohtule ei nähtu, et kaebaja viidatud hilinemine saaks eraldi võetuna kaebaja õigusi rikkuda. Hüvitamiskaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus selgitab kaebajale, et hilinemine oli tegelikult kaks päeva. Kaebaja andis kahju hüvitamise taotluse vanglale üle 21.06.
2. Selle lahendamiseks ette nähtud kahe kuu pikkuse tähtaja (RVastS § 18 lg 1) viimane päev oli 23.08.2021, kuna 21.08 oli laupäev. Vangla on kaebaja ees vabandanud. Kaebuse tagastamine
3. Kohus tagastab kaebuse 17.06.2021.a ettekande tühistamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

2 Vaidlustatud ettekanne ei ole haldusakt. Asjaolu, et juhtum on fikseeritud kirjalikult ettekande vormis, ei tekita kaebajale õigusi või kohustusi. Tegemist on asjaolude kirjeldamisega nii, nagu praktikant neid tajus. Kaebajal on õigus olla ettekandes toodu osas eriarvamusel, kuid see ei anna kaebajale tühistamiskaebuse esitamise õigust.

§ 37

lg 2 punktist 1 tuleneb, et tühistamisnõuet saab esitada üksnes haldusakti suhtes. Ettekande vaidlustamine tühistamisnõudega ei ole lubatav. 8. Kohus ei suuna kaebajat esitama seoses ettekandega või kaebaja töötamisega muid nõudeid, kuna kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks ettekanne kaebaja õigusi rikkuda (

§ 44lg 1).

Asja materjalide põhjal ei ole vangla tuginenud ettekandele üheski haldusaktis, mis võiks kaebaja õigusi mõjutada. Ettekande alusel algatati küll distsiplinaarmenetlus, kuid see lõppes ilma haldusakti andmata, sh ilma distsiplinaarkaristust määramata. Vangla selgitas, et ettekande alusel ei ole kaebajat töölt eemaldatud. Ka kohtule esitatud tööaja arvestuse tabeli väljavõttest (tl 23) nähtub, et kaebaja on töötanud pärast 17.06.2021 veel viiel juunikuu päeval. Kui vangla peaks tulevikus tuginema ettekandele mõnes kaebaja suhtes läbi viidavas haldusmenetluses, siis saab kaebaja esitada oma vastuväited ettekandele selle menetluse raames. 9. Kohus tagastab kaebuse varalise kahju 11,34 euro hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt eeldatakse riive vähest intensiivsust, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist palju väiksem. Kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on kerge ning kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

1. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli määratud majandustöödele (Tartu Vangla 24.09.2020.a käskkiri nr 6-3/260, tl 12). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades muu hulgas kinnipeetava füüsilisi võimeid ja oskusi, või rakendab teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Vangistusseaduse sätted ei loo kinnipeetavale subjektiivset õigust kindlale tööle või tööajale. Vastustaja kindlustab kinnipeetavale töö võimaluse korral, arvestades ka vangla vajadusi ning teiste kinnipeetavate tööle rakendamist. Eeltoodu tähendab, et kaebajal töötamise võimaluse puudumine 18-20.06.2021 ei olnud õigusvastane. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi on üheks kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kui vangla tegevus kinnipeetavate tööle rakendamisel oli õiguspärane, siis on kaebaja kahju hüvitamise nõude eduväljavaated väikesed.
2. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kui kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada menetluslikke taotlusi (tõendite kogumine, riigilõivust vabastamine). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3