KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- detsember 2021 Kohtuasja number 1-20-1281 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Sergey Maystrishini (isikukood 36705054225) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Sergey Maystrishin ja tema kaitsja Ain Laansalu Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Daniel Toom Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- veebruari 2020 otsusega tunnistati Sergey Maystrishin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Maystrishinile Tartu Maakohtu
- novembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti S. Maystrishinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Vangistuse kandmise aja alguseks loeti S. Maystrishini kahtlustatavana kinnipidamine
- veebruaril 2020 ning karistusaeg lõppeb
- juunil
- Viru Vangla esitas
- oktoobril 2021 Viru Maakohtule materjalid S. Maystrishini tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur S. Maystrishini vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega S. Maystrishini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused S. Maystrishini vabastamiseks on täidetud. Küll aga ei ole täidetud vabastamise materiaalsed eeldused.
- On positiivne, et vangistuses on S. Maystrishin õppinud eesti keelt. Samuti räägib S. Maystrishini ennetähtaegse vabanemise kasuks toetavate lähedaste ja vabanemisel sobiva elukoha olemasolu. Ta soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Samuti soovib S. Maystrishin asuda vabaduses tööle. Siiski ei saa jätta tähelepanuta S. Maystrishinile vangistuses määratud distsiplinaarkaristusi ning tema varasemat elukäiku.
- Vangistust kannab S. Maystrishin kohtuotsuste kogumis. Esmalt karistati teda grupis relvaga ähvardamisega ja sissetungimisega toime pandud röövimise eest. Mõistetud karistus jäeti tingimisi katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. Katseajal pani S. Maystrishin toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Seega on ta varem analoogses olukorras riigi usaldust juba kuritarvitanud ning eelmisel korral katseaeg oma eesmärki ei täitnud.
- Vanglas on S. Maystrishinile määratud distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. Kuigi S. Maystrishin ise distsiplinaarkaristustega ei nõustu, ei ole ta varem neile vastuväiteid esitanud. Tegemist on kehtivate karistustega ning ei ole alust arvata, et tööd ei oleks ta saanud teha oma tervisliku seisundi tõttu. Distsiplinaarkaristused iseloomustavad S. Maystrishini õiguskuuleka käitumise perspektiivi. Samuti on S. Maystrishini ohuprognoosi hindamisel oluline tema alkoholi tarvitamine. Varem on alkoholi tarvitamine soodustanud tema õigusvastast käitumist. Kohtuistungil väljendas S. Maystrishin soovi alkoholist loobuda. Ta märkis, et tal on olnud kaks infarkti ning tervise tõttu on alkohol temale välistatud. Samas olid terviseprobleemid S. Maystrishinil juba enne vangistust, kuid siiski jätkas ta alkoholi tarvitamist ning alkoholijoobes kuritegelikku käitumist. Seega on S. Maystrishin varasema käitumisega näidanud, et ei suuda alkoholi tarvitamisest loobuda. Vangistuses on S. Maystrishin läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening”, kuid kohtuistungil programmist tehtud järeldusi kirjeldades jäi ta napisõnaliseks. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et varasem käitumismudel ei kordu ja S. Maystrishin suudab elada õiguskuulekalt. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Maystrishin ja tema kaitsja Ain Laansalu.
- S. Maystrishin palub määruskaebuses arvestada oma tervisliku seisundiga. Ta ei soovi vanglas surra ja tahab naasta oma laste juurde. Ta leiab, et on vanglas viibitud aja jooksul heastanud oma rikkumised.
- Kaitsja määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Maakohtu määrus on adekvaatselt põhistamata. Kohus oletas, et S. Maystrishini retsidiivsusrisk on kõrge ning jättis ta seetõttu vabastamata. Kaitsja hinnangul tegi kohus asjaolude hindamisel märkimisväärseid vigu. Kaitsja küll möönab, et mistahes karistusest ennetähtaegsel vabastamisel säilib uue kuriteo toimepanemise oht, kuid seda ohtu ei saa sisustada pelgalt mingisuguse abstraktse oletusega. Kaitsja hinnangul puuduvad asjaolud, mis välistaksid S. Maystrishini ennetähtaegse vabastamise. S. Maystrishin on selgitanud enda eesmärke vabaduses ning ennetähtaegsel vabastamisel on tema taasühiskonnastamise võimalused suuremad 2
(6)kui vangistuse jätkamise korral. Ennetähtaegsel vabastamisel on tagatud kriminaalhooldusega mingigi järelevalve S. Maystrishini elu, töö ja käitumisharjumuste kujunemise osas.
- Kohus hindas ebaõigesti ja pealiskaudselt S. Maystrishini distsiplinaarkaristusi. Kuigi S. Maystrishin ei ole vaidlustanud ühtegi distsiplinaarkaristust, saab neid pidada tagantjärele ebaõiglasteks ning need ei tohiks olla vabastamisest keeldumise aluseks. Alates
- aasta novembrist on S. Maystrishinit karistatud viiel korral töökohustuse rikkumise eest kartseriga. Iga kord tõi ta keeldumise põhjuseks tervisliku olukorra, kuid seda ei arvestatud vaatamata sellele, et tal on esitada erialaarsti diagnoos. On selge, et S. Maystrishini kaebusi tervise osas ei võetud tõsiselt. Vastavalt kohtule esitatud haigusloole kaebas S. Maystrishin valusid juba
- augustil 2021, kuid alles
- augustil 2021 jõudis ta eluohtlikus seisundis erakorralise meditsiini osakonda. S. Maystrishini seisundi tõsisust näitab see, et talle paigaldati südameoperatsiooni käigus neli stenti.
- augustil 2021, s.o paar päeva pärast haiglaravi lõppu karistati teda üheksapäevase kartseriga põhjusel, et keeldus põhjendamatult
- juulil 2021 kehva enesetunde tõttu töötamast. Südamerikke puudumise diagnoosis distsiplinaarotsusest nähtuvalt meditsiiniosakonna õde. Kaitsja hinnangul ei võta vanglasüsteem kinnipeetavate kaebusi tõsiselt ning seetõttu on S. Maystrishini elu ja tervis vangistuse jätkamisel ohus. Võimalik, et see on Eesti meditsiinisüsteemi üldisem probleem, kuid tõsiste südamevaeguste tuvastamist (eriti kõrgendatud riski korral) ei peaks jätma näiteks Ukrainas laste onkoloogiale spetsialiseerunud arsti pädevusse. Seisund, mis vajab nelja stenti paigaldamist, ei teki üleöö ning neid seisundi muutusi saanuks mistahes kardioloog ka varem tuvastada. Vaatamata palvetele ei tagatud S. Maystrishinile kardioloogi vastuvõttu mitmeid kuid. Vabaduses (ka elektroonilise valve tingimustes) on S. Maystrishinil võimalus valida spetsialiste, saada reaalset ravi ning tagada mingigi elukvaliteet.
- S. Maystrishini tegu kvalifitseeriti KarS § 424 lg 2 järgi seetõttu, et
- veebruaril 2020 mootorsõidukit juhtides oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta ehk 9% üle lubatud määra. Samuti oli teda
- veebruaril 2011 juba KarS § 424 järgi karistatud ja see karistus polnud kustunud. Tegelikult pidanuks varasem karistus kaitsja hinnangul aga olema arhiveeritud ja seega on teo kvalifitseerimine KarS § 424 lg 2 järgi ebaõige. Ka see, kas 9% eksimus enda joobe hindamisel kujutas tahtlust, võinuks olla vaidluse teemaks. Kuigi kaitsja möönab, et ei ole õige hinnata seadusjõus olevat kohtuotsust ega spekuleerida, milline oleks S. Maystrishini karistus siis, kui kohus oleks karistanud teda KarS § 424 lg 1 järgi, on ringkonnakohtul võimalik leevendada S. Maystrishinile võimalikust ebaõiglusest tekkinud kannatusi tema vabastamisega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohtu seisukoht
- S. Maystrishini ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusessesekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Maystrishinit vabastamata jättes kaalutlusviga ning põhjendas oma otsustust igati asjakohaselt ja veenvalt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida 3
(6)raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
- S. Maystrishini suhtes esineb mõningaid positiivsed asjaolusid. On positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses, toetavad lähedased ja tema varasem tööandja on nõus pakkuma talle töökohta. Samuti on positiivne, et vangistuses on S. Maystrishin õppinud eesti keelt ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
- Negatiivse poole pealt tuleb arvestada, et S. Maystrishin ei kanna vangistust esmakordselt. Praegune vangistus on tema jaoks juba kolmas ning ka kehtivaid kriminaalkaristusi on tal kolm. See näitab, et varasemad meetmed ei ole S. Maystrishinile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. On märkimisväärne, et praegust vangistust kannab S. Maystrishin katseajal toime pandud kuriteo eest. Seega ei ole talle vajalikku distsiplineerivat mõju avaldanud ka katseajal viibimine ning sellega kaasnenud käitumiskontroll. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, on tõenäoline, et S. Maystrishin võib panna kuritegusid toime ka edaspidi ja seda vaatamata ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale katseajale. Et vangistust kannab S. Maystrishin muu hulgas röövimise eest, ei oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumisega kaasnev oht ka väike. Seetõttu peaks tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike, kuid ringkonnakohtu hinnangul sellist järeldust teha ei saa.
- Üheks S. Maystrishini oluliseks kuritegeliku käitumise riskiteguriteks on tema majanduslik olukord. On alust arvata, et röövimise pani S. Maystrishin toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi sel ajal oli S. Maystrishinil olemas ametlik töökoht, ei takistanud see tema kuriteo toimepanemist. Seega ei pruugi töötamise võimalus tema kuritegelikku käitumist ära hoida nüüdki. Pealegi jääb S. Maystrishini poolt maakohtu istungil avaldatu põhjal ebaselgeks, kas üldse ja kuna plaanib ta temale varasema tööandja poolt pakutavale töökohale tööle asuda. Samuti tuleb arvestada, et isegi kui S. Maystrishin vabaduses ametlikult tööle asub, on tal suures summas võlgu. Nende võlgade katteks võivad kohtutäiturid suure osa tema sissetulekust kinni pidada ning järele jääv raha ei pruugi S. Maystrishini ootustele vastata. Seetõttu võib ta jätkata kuritegude toimepanemist juba majanduslikel põhjustel.
- Teiseks S. Maystrishini oluliseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks on tema võimalik alkoholi tarvitamine. Lisaks röövimisele kannab ta vangistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega on alkoholi tarvitamine tema senises kuritegelikus käitumises vaieldamatult rolli mänginud. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust tarvitas S. Maystrishin alkoholi sageli ja võrdlemisi suures koguses. Ta on korduvalt viibinud ka kainestusmajas ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi vangistuses on S. Maystrishin oma alkoholiprobleemi tunnistanud, on läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on vabaduses väidetavalt motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma, esineb põhjendatud kahtlus, kas ta seda ka tegelikult teha suudab. Esiteks ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha vanglas sotsiaalprogrammi läbimisest. Seda põhjusel, et ka ringkonnakohus peab S. Maystrishini poolt maakohtu istungil antud selgitusi sotsiaalprogrammi kasuteguri osas napiks ja ebamääraseks. Seetõttu ei saa välistada, et S. Maystrishin küll läbis programmi, kuid reaalselt sellest uusi oskusi ega teadmisi oma alkoholitungiga võitlemiseks ei omandanud. Seega on tõenäoline, et vabadusse saades jätkab S. Maystrishin oma senist eluviisi ja alkoholi kuritarvitamist, mis võib viia ka uute kuritegude toimepanemiseni. Olulist mõju ei saa loota ka rehabilitatsioonikeskusesse asumisest, sest see üksi ei saa S. Maystrishini alkoholi tarvitamist takistada. Sõltlase puhul on väga oluline tugev sisemine motivatsioon oma elu muuta. On alust kahelda, kas S. Maystrishinil on selline motivatsioon olemas. Maakohtu istungil põhjendas kinnipeetav alkoholi tarvitamisest loobumisplaani eelkõige oma tervisliku seisundiga. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et terviseprobleemid olid S. Maystrishinil ka enne vangistust, kuid siis need tema alkoholi tarvitamist 4
(6)ei takistanud. Seega ei pruugi alkoholi tarvitamisega kaasnev kahjulik mõju tervisele motiveerida S. Maystrishinit alkoholi tarvitamisest loobuma nüüdki. Samuti ei saa olla kindel, et alkoholist suudab ta eemale hoida oma lähedaste nimel. Seda põhjusel, et lähedased olid tal olemas juba enne vangistust, kuid siis need tema alkoholi tarvitamist ja kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Maystrishini puhul on alarmeeriv ka vanglareeglite rikkumine. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on kõik määratud tööst keeldumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, et ebaõiglaseid distsiplinaarkaristusi ei tohi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise alusena arvestada. Esiteks peab ka ringkonnakohus vajalikuks märkida, et distsiplinaarkaristusi ei ole S. Maystrishin õigeaegselt vaidlustanud. Seega on praegused vastuväited distsiplinaarkaristuste seaduslikkuse osas hilinenud. Pealegi ei näe ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et need vastuväited oleksid asjakohased. Väidetavalt ei saanud S. Maystrishin temale määratud tööd teha tervisliku seisundi tõttu. Samas nähtub käskkirjadest, millega S. Maystrishinile distsiplinaarkaristused määrati, et vangla meditsiinipersonal kontrollis igal korral S. Maystrishini tervislikku seisundit, kuid ei näinud põhjust anda talle terviseseisundist tulenevalt tööst vabastust. Vastupidiselt kaitsjale ei näe ringkonnakohus põhjust arvata, et meditsiinipersonal suhtus S. Maystrishini terviseseisundi hindamisse pealiskaudselt või et teda kontrollinud meditsiinitöötajatel ei olnud terviseseisundi hindamiseks vajalikku pädevust. Et mõned nädalad pärast viimast distsipliinirikkumist toimetati S. Maystrishin tõepoolest haiglasse ja ta vajas südameoperatsiooni, ei tähenda seda, et tema terviseseisund oleks juba varem olnud selline, mis ei võimaldanud tal tööd teha. Seda enam, et S. Maystrishinile määratud koristajatöö ei ole ilmselt ka kuigi rasket laadi. Et distsipliinirikkumistega on seega igati põhjendatud arvestada ning need näitavad S. Maystrishini hoolimatust temale kehtestatud reeglitesse, mõjutavad need ka tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses. See võib väljenduda nii õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Kui S. Maystrishin ei suuda järgida käitumisekontrolli nõudeid ja kohustusi, ei saa loota ka ennetähtaegse vabastamise distsiplineerivat mõju.
- Ringkonnakohus ei leia, et S. Maystrishini ennetähtaegse vabastamise peaks tingima ka maakohtu väidetav eksimus tema viimase kuriteo kvalifitseerimisel ja sellest tulenev võimalik ülemäärane karistus. Kuriteo kvalifikatsiooni ja karistust saanuks S. Maystrishin vaidlustada karistusotsuse tegemise ajal. Seda ta ei teinud ja maakohtu otsus jõustus. Seetõttu tuleb praeguses menetluses lähtuda sellest, et S. Maystrishinile mõistetud karistus on õiguspärane.
- Viimaks ei tingi ringkonnakohtu meelest S. Maystrishini ennetähtaegset vabastamist ka tema tervislik seisund. Halb tervis võiks kurjategija vabastamise tuua endaga kaasa kahel juhul. Ennetähtaegse vabastamise menetluses võiks see toimuda siis, kui inimene ei ole terviseprobleemide tõttu enam võimeline kuritegusid toime panema või see risk on väga väike. Praegusel juhul see nii ei ole: S. Maystrihin võib oma halvast tervisest hoolimata kuritegusid sooritada. Teiseks võiks kinnipeetava vabastamise tingida KrMS § 425 järgse erimenetluse käigus see, kui kinnipeetav on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud või tal on tekkinud raske psüühikahäire, mistõttu tuleb ta vanglast vabastada. Esiteks praegu sellist menetlust ei toimu ja teiseks ka ei nähtu asja materjalidest selget vajadust niisuguse menetluse toimetamiseks. Vangistuse kandmise ajal tehti S. Maystrishinile küll südameoperatsioon, kuid meditsiinidokumentide põhjal ei ole alust arvata, et praegu oleks tema tervislik seisund selline, mis muudaks vangistuse jätkamise talle talumatult ohtlikuks või muul viisil ebainimlikuks. Isegi kui S. Maystrishin vajab tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvat ravi, ei ole alust arvata, et seda ravi talle vanglas viibimise ajal ei võimaldataks. 5
(6)- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)