Obsah (7)

§ 1043§ 1054§ 1057a§ 1057§ 1045§ 137§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2711 Kohtua

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 5 ning

§ 1054alusel kostja kui X tööandja vastu summas 21 036.14 eurot.

Alternatiivselt esitas hageja kahju hüvitamise nõude

§ 1057a

lusel, sest kostja oli sõiduki vastutava kasutajana ja autojuhi tööandjana sõiduki otseseks valdajaks. Lisaks esitas kostja vastu põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summas 1122.56 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Kostja hinnangul käsitleb hagi kostja töötaja tegevust, kuid arusaamatul põhjusel on hagi esitatud kostja kui tööandja vastu. Kostja viitas ohutusjuurdluse aruandele, mille kohaselt põhjustas õnnetuse inimlik eksimus ning avarii tekkimises olid süüdi ka valitsenud ilmastikuolud, mistõttu ei ole õige panna kogu vastutust autojuhile. Ei saa tõsikindlalt tuvastada, et avarii toimus vaid autojuhi joobe tõttu. 6.

§ 1057

alusel ei saa vastutada kostja, sest tal ei olnud konrolli kahju tekitanud käitumise üle, mistõttu vabaneb kostja vastutusest

§ 1054lg 3 alusel.

Kostja väitis, et seaduse analoogiat kohaldades on seadusandja liikluskindlustuse seadust muutes piiranud tööandja regressvastutust (LKindlS § 54) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid ja 2 2-21-2711 välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Seega on antud juhis, et sellistel juhtudel ei vastuta tööandja ka kolmandatele isikutel autojuhi poolt tekitatud kahju eest. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus rahuldas
2. novembri
3. a otsusega hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahju summas 21 036.14 eurot ja viivse 1122.56 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.o riigilõivu summas 900 eurot.
4. Maakohtu otsuse kohaselt kostja töötaja poolt LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3 rikkumiste tagajärjel tekkis kahju hagejale kokku summas 45 921.99 eurot. Kahju seisneb raudtee kahjustamises (materjalid), selle kordategemise töödes (töölised, masinad, mehhanismide, tööriistade ja autode kulu, tellitud tööd, teenused) ja pinnasereostuse likvideerimises. Maakohus järeldas, et kostja töötaja rikkus tööülesannete täitmisel LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3 põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku, s.o hageja vara. Kahju tekitamine hagejale on õigusvastane

§ 1045p-de 5 ja 7 alusel.

Kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt ega olnud kahju tekitamises süüdi. Maakohus tõi esile, et kahju suurust kostja ei vaidlustanud. 9. Maakohus märkis, et kostja väited, et kahju tekitamises vastutab autojuht ja kahju tekitamises ei saa vastutama panna tööandjat, ei ole põhjendatud ega õiged. Maakohus selgitas, et kostja vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest

§ 1054

lg 1 alusel nagu enda tekitatud kahju eest, mida kinnitab ka Riigikohtu kohtupraktika. X käitumine on omistatav kostjale, sest õnnetust ei oleks toimunud, kui X ei oleks töötanud kostja juures ja olnud tööülesannete täitmisel. X ja tema tööandja vastutavad kahju eest

§ 137lg 1 järgi solidaarselt.

10. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega seoses vastutusest vabanemisega

§ 1054lg 3 alusel ega ka liikluskindlustuse seaduse analoogia rakendamisega.

Maakohus selgitas, et

§ 1054

lg 1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe.

§ 1054

lg 3 kohaldub aga eelkõige juhul, kui täidetakse ühekordset käsundit või töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kuivõrd X töötab kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012. a, ei ole

§ 1054lg 3 kohaldatav. Samuti ei kuulu kohaldamisele LKindl

S § 54, sest selles on sätestatud kindlustusandja regressnõue, millega antud juhul tegemist ei ole. 11. Maakohus tõi välja tuginedes

§ 127

lg-le 1, et kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel liiklusseaduse sätteid rikkunud, ei oleks ka õnnetust juhtunud ega hagejale kahju tekkinud. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 21 036.14 eurot. Viivisele ega viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud, mistõttu kuulub viivis põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 1122.56 kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning mõistis hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 900 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 3 2-21-2711
2. Kostja leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kostja hinnangul piirneb tööandja vastutus vaid nende tegevuste osas, mille üle on tal võimalik teostada kontrolli. Kuivõrd töötaja asus tööülesandeid täitma Harjumaal, kuid kostja reaalne asukoht on Pärnumaal, ei olnud kostjal võimalik hommikul kontrollida töötaja seisundit, mistõttu vabaneb tööandja vastutusest

§ 1054lg 3 alusel.

Kohtu järeldus, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui töötaja ei oleks tööandja juures töötanud ei oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumise asjaoludega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
5. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja saab

§ 1054

alusel nõuda kostjalt kui liiklusõnnetuse põhjustanud X tööandjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõue põhjendatud eelkõige seetõttu, et kostja ei saanud enda töötaja seisundit kontrollida, mistõttu vabaneb

§ 1054

lg 3 alusel vastutusest, lisaks ei oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumisega asjaolu, et töötaja töötas kostja juures. Kostja ei vaidlusta seda, et tema töötaja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv vara ning hagejale tekkis kahju summas 21 036.14 eurot. 17.

§ 1043

alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on

§ 1043

deliktilisest üldvastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldusteks tegu, kahjulik tagajärg, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline seos, õigusvastasus ning süü. Seejuures hageja peab tõendama kostja teo, oma kahju ja põhjusliku seoses teo ja kahju vahel ning õigusvastasuse eeldused. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist. 18. Maakohus on praegusel juhul tuvastanud, et kostja töötaja rikkus tööülesannete täitmisel LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3, mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku, s.o hageja vara. Maakohus järeldas, et kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel liiklusseaduse sätteid rikkunud, ei oleks ka õnnetust juhtunud ja hagejale kahju tekkinud. Kahju tekitamine hagejale oli õigusvastane

§ 1045p-de 5 ja 7 alusel.

Lisaks tuvastas maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt 4 2-21-2711 ega olnud kahju tekitamises süüdi. Seega tuvastas maakohus õigesti töötaja vastutuse delikti üldkoosseisu järgi

§ 1043mõttes.

19. Teist isikut oma asjade ajamiseks kasutava isiku deliktilist vastutust õigusvastaste tegude eest, mida tema huvides tegutsev isik on toime pannud seoses oma tööülesannete täitmisega, reguleerib

§ 1054

. Seejuures sisaldab paragrahv kolme erinevat koosseisu, mis on kohaldatavad erinevatel juhtudel. Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib

§ 1054

lg 1, mis sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Maakohus tuvastas otsuses, et X käitumine on omistatav kostjale, sest õnnetust ei oleks toimunud, kui X ei oleks töötanud kostja juures ja täitnud tööülesandeid. Seega ilmneb maakohtu otsusest, et X oli kostja töötaja, kes hagejale kahju tekitamise hetkel täitis kostja tööülesandeid, mistõttu vastutab kostja

§ 1054lg 1 alusel hageja ees.

Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohtu järeldus selle kohta, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui töötaja ei oleks töötanud kostja juures ning täitnud tööülesandeid, on kummaline ega oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumise asjaoludega. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on jõudnud nimetatud järelduseni hinnates kostja vastutust töötaja eest

§ 1054

lg 1 järgi, põhjusliku seose teo ja kahjuliku tagajärje vahel delikti üldkoosseisu alusel tuvastas maakohus kohtuotsuse punktides 8.1, 8.2 ja

1. Seetõttu ei ole kostja etteheide asjakohane.
2. Mis puudutab kostja vastutusest vabanemist

§ 1054

lg 3 alusel, selgitas maakohus kolleegiumi hinnangul kohtuotsuses õigesti, et

§ 1054

lg 1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe.

§ 1054

lg 3 kohaldub aga eelkõige juhul, kui täidetakse ühekordset käsundit või töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et X töötas kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012. a. mistõttu ei ole

§ 1054lg 3 kohaldatav.

Lisaks märgib kolleegium, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p-st 15 tulenevalt on tööandjal kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja. Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine, mis on ka töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p-st 6 tulenevalt üks tööandja põhikohustustest. See, millisel viisil tööandja tagab ohutu töökeskkonna ning kontrollib töötajate seisundit olukorras, kus töötaja alustab sõitu Harjumaalt, kuid tööandja on Pärnumaal, on tööandja enda korraldada.

1. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
3. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, ei ole apellandil alust seda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi nõuda. 5 2-21-2711
4. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 6