§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. Lõpetada
S § 121 lg 1 järgi.
N.’at tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud osaliselt, s.o summas 200 (kakssada) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud summas 200 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank, nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700002620 ning selgitus: „V. N., 1-22-99, kriminaalmenetluse kulud.“
N.’at tegema 6 (kuue) kuu jooksul 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. 2
N.’a kriminaalmenetluse kulud osaliselt, s.o summas 565 eurot, riigi kanda. CD-R plaat 06.09.2021 Xxxx turvakaamera salvestisega (tl 30) jätta
Kriminaalmenetluse lõpetamise Kriminaalhooldaja määramiseks kriminaalhooldusosakonda. määrus saata saata määrus kahtlustatavale V. N.’ale. Tallinna Vangla Ida-Harju
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.
lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse
§-s 4081 sätestatud korras, asendades kahtlustatava V. N.’a nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.
p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada
§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu
§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE TAOTLUS Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21259000519, milles kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada V. N.at selles, et tema, 06.09.2021.a kella 10.45 paiku aadressil xxxx asuva kaubanduskeskuse (xxx) teisel korrusel tungis kallale J. A.le, tirides kannatanut juustest ja tõmmates tal jõuga näo eest maski, millega põhjustas J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vigastuse alahuule vasakul poolel. Seega on V. N.at alus kahtlustada teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemises, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et V. N.ale esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel.
lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 3 Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (KarS § 121 lg 1). Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-des 57 ja 58 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadusest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt V. N.a osas
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. V. N. on 07.01.2022.a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel ja on valmis endale võtma järgnevad kohustused: tasuda osaliselt, s.o 200 euro ulatuses, kriminaalmenetluse kulud 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest (
lg 2 p 1); tegema üldkasulikku tööd 100 tundi 6 kuu jooksul lahendi jõustumisest (
V. N.al on xxxx ning 07.01.2022 seisuga isik ametlikult ei tööta. Maksukohuslaste registri väljavõttest nähtub, et V. N.a tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Ülaltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et V. N.a suhtes on võimalik kohaldada
Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõpetada kriminaalasjas nr 21259000519 menetlus V. N.a (elukoht: xxxx; kontaktandmed: xxxx, xxxx) suhtes.
lg 2 p 1) 6 kuu jooksul (ülejäänud kriminaalmenetluse kulud 565 euro ulatuses jätta riigi kanda); 2.2. teha 100 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul (
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 21259000519 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et 06.09.2021 kella 10.45 paiku asuvas xxxx teisel korrusel tungis V. N. kallale J. A.le, tirides teda juustest ja tõmmates tal jõuga maski eest ära, põhjustades sellega J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o vigastuse alahuule vasakul poolel. Eeltoodust tulenevalt esitati V. N.ale kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud V. N.a poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille alusel V. N.ale on kahtlustus esitatud, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 5 Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava V. N.a süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. V. N.a näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud.
lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas.
lg 2 p 1 ja 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 kohaselt ei või
lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. Kahtlustatavale V. N.ale on 07.01.2022 prokuröri poolt selgitatud kriminaalmenetluse
alusel lõpetamise olemust ja ta on nõustunud kriminaalasja nr 21259000519 lõpetamisega
V. N. on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse tasuda osaliselt, s.o summas 200 eurot kriminaalmenetluse kulud tähtajaga 6 kuud ning kohustuse teha üldkasulikku tööd 100 tundi tähtajaga 6 kuud. V. N. on kinnitanud, et ta on teadlik sellest, et vastavalt
lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks
Prokuröri taotluse kohaselt tuleb jätta ülejäänud kriminaalmenetluse kulud summas 565 eurot riigi kanda, kuna V. N.al on xxxx ning seisuga 07.01.2022 ta ametlikult ei tööta, saades üksnes töövõimetoetust. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatavate nõusolekul neile
lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks
Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada
S § 121 lg 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Vastavalt
p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.