lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Arvi Veske, isikukood: 39408232720; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX (XXX); tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 10.10.2021 – 12.10.2021) kehtivaid kriminaalkaristusi 1, kehtivad väärteokaristused puuduvad vandeadvokaat Tanel Pürn (lepinguline kaitsja, süüdistatav soovis kaitsja osalemist kohtumenetluses) Süüdistatav Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Arvi Veske süüdi
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.
lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Arvi Veske suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata Arvi Veske karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 10.10 – 12.10.2021, s.o 3 (kolm) päeva ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4. Ülejäänud osa karistusest, s.t 11 (üksteist) kuud vangistust jätta
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Arvi Veske ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvi Veske peab: 1-21-8846 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6.
lg 2 p 8 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 7.
lg 4 alusel kohustada Arvi Vesket hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemist registreerima ennast riikliku alkoholiraviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav järgmistes meditsiiniasutuses: LõunaEesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla. 8.
lg 2 p 5 alusel kohustada Arvi Vesket alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab tema programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse käigus arst. 9.
jaanuarist 2022, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 10.
lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Arvi Veske kannab otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 järgi koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Arvi Veske vabaneb selle karistuse kandmiselt. 11. Kohustada Arvi Vesket ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Arvi Veske vanglasse saabumise aeg. 12.
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Arvi Veskele kuuluv mootorsõiduk XXX (VIN-kood: XXX , reg-nr XXX), mis asub tasulises parklas aadressil Tähe 106a, Tartu linn. 2 1-21-8846
a kella 23.17 paiku XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,21 mg/l kohta. Sellega rikkus Arvi Veske kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks puudub Arvi Veskel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Arvi Veske toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 3 1-21-8846 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Liiva, süüdistatav Arvi Veske ja tema kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Arvi Veskele karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta pikkusest vangistusest peab Arvi Veske koheselt ära kandma 1 (ühe) kuu vangistust, mille hulka
alusel arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (10-12.10.2021.a). Seega peab Arvi Veske reaalselt ära kandma veel 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 11 kuu pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arvi Veske ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on Arvi Veske kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
75 lg 4 alusel võtab Arvi Veske endale kohustuse hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemisest registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 5 alusel on Arvi Veske kohustatud alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab tema programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse käigus arst. Arvi Veske on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.
lg 1 alusel konfiskeerida Arvi Veskele kuuluv mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Arvi Veske on nõus sõiduauto konfiskeerimisega. 4 1-21-8846 Menetluskulud kokku on 876 eurot, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. A. Veske avaldas, et tema töötasu kuus on umbes XXX eurot, sõltuvalt töötundidest. Sellest peab tagama enda igapäevase ülalpidamise. Tal on XXX, mis tuleb tal XXX. Isikul on ka XXX, XXX. Seega tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. Eeltoodud põhjustel taotleb Arvi Veske KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluskulude kokku 876 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Veske kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kohus märgib, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.