1-20-3181/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-3181 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Sergei Kišunase tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Kišunase (Kišunas; isikukood 36712100252) kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Anne Vissaku poolt Sergei Kišunasele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Sergei Kišunase kanda.
9. Sergei Kišunasel tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohus karistas Sergei Kišunast 01.06.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-203181 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p-de 8 1 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks luges 14.05.
12. Kohtuotsus jõustus 17.06.
13. 1.
14. Tartu Maakohus jättis 30.03.
15. a määrusega Sergei Kišunase vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 17.04.
17. Tartu Vangla esitas 11.10.2021 Tartu Maakohtule materjalid Sergei Kišunase enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
18. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Tartu Maakohus jättis
20. novembri
21. a määrusega Sergei Kišunase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
22. Maakohus leidis, et Sergei Kišunast on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab ta kuuendat reaalset vanglakaristust. Korduvad kriminaalkaristused viitavad tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele. Käesolevat karistust kannab Sergei Kišunas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse eest. Kuritegusid on ta toime pannud suuresti majandusliku kasu saamiseks ning soodustatuna narkosõltuvusest. 3.
23. Sergei Kišunas on praeguseks läbinud mitmeid individuaalses täitmiskavas määratud tegevusi. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, vabanemiseelsel nõustamisel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja täitnud amfetamiini teemalise töövihiku. Samuti on ta töötanud ja omandab kutseharidust. Sergei Kišunasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellegipoolest ei saa tema käitumist vangistuses pidada heaks. Süüdimõistetu suhtes on menetluses uus kriminaalasi kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise tõttu. Sergei Kišunase ja tema kaitsja kohtuistungil antud selgitused ei lükka ümber eeltoodust tehtavat järeldust, et Sergei Kišunas ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Seda vähem on alust arvata, et ta tuleks seadust rikkumata toime vabaduses. 3.
24. Vabanemise korral on Sergei Kišunasele tagatud elukoht Living Israel Kongregatsioon MTÜ poolt. Kohtuistungil avaldatu kohaselt aitaksid teda ka tugiisikud. Kuigi eelmärgitu on iseenesest positiivne, ei ole see kohtu hinnangul piisav, maandamaks narkootikumide tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske. Sergei Kišunas on pikka aega tarvitanud narkootilisi aineid, põhiliselt amfetamiini, kuid ka teisi aineid. Ta on järjepidevalt alates
25. aastast viibinud vanglas ning vangistuste vahel jätkanud narkootikumide tarvitamist, kuigi on vangistuste jooksul läbinud erinevaid programme. Praeguse karistuse kandmise ajal on Sergei Kišunas samuti mitmetes programmides osalenud, kuid lootustandvaid järeldusi sellest teha ei saa. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav otseselt sõltuvust ei tunnista, vaid peab narkootikume lõõgastumise vahendiks ning leiab sedagi, et näiteks hea töökoha olemasolu korral ta narkootikume ei tarvitanud. Kuna kinnipeetav oma sõltuvusprobleemist lõpuni aru ei saa, on selle teemaga tegelemisel palju sisemist vastuseisu ja eitamist. Seetõttu leidis maakohus, et välisest abist vabaduses keskuse ja tugiisikute näol ei oleks ilmselt erilist kasu. Kuna Sergei Kišunas ise süvitsi ei mõista oma sõltuvusprobleemi, ei ole ka põhjust arvata, et ta suudab sellega vabaduses toime tulla. 2 3.
26. Eeltoodut kogumis hinnates leidis maakohus, et Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu individuaalse täitmiskava täitmine ja kindel elukoht vabaduses, ei võimalda Sergei Kišunase varasem elukäik, käitumine praeguse vangistuse ajal ja sõltuvusprobleemid tema vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtu arvates ei ole see eeldus täidetud, vaid Sergei Kišunase puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Määruskaebus
27. Tartu Maakohtu 29.11.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Sergei Kišunase kaitsja advokaat Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Sergei Kišunas tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. 4.
29. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tema puhul esinevad positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Sergei Kišunasel on võimalik vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus saab süvitsi tegeleda sõltuvusprobleemidega. Seal on ka tugiisikud, kelle abil on võimalik tööd leida. Vangla seisukoht, et rehabilitatsioonikeskusesse elama asumine ei ole hea, kuna seal ümbritsevad teda negatiivse elustiiliga isikud tähendaks seda, et asutuste töö tuleks lõpetada. Kaitsja leiab, et Sergei Kišunasele, kelle suhtes ei ole varem kriminaalhooldust rakendatud, on erinevad tugistruktuurid vajalikud, sest aitavad tal tavaellu naasta ilma suuremate tagasilöökideta. Ära tuleb märkida ka asjaolu, et rehabilitatsioonikeskuse juhataja on vestlustes Sergei Kišunasega jõudnud veendumusele, et Sergei Kišunas on motiveeritud oma sõltuvustest vabanema. 4.
30. Sergei Kišunasel puuduvad distsiplinaarkaristused, individuaalses täitmiskavas väljatoodud eesmärgid on täidetud, ta on vangistuses töötanud ja asus omandama kutseharidust. Ta on läbinud määratud sotsiaalprogrammid ning vabanedes on võimalik osaleda tugiisikuteenuses SÜTIK. Sergei Kišunasele inkrimineeritava kuriteo (vägivallategu vanglas) asjaolud viitavad pigem enesekaitsele, kui kaalutletud rünnakule. Samuti on ta väljendanud selget tahet loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest ja seada vabaduses oma elu korda.
31. Tartu Ringkonnakohtu 29.12.
32. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.01.
33. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Sergei Kišunase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
35. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
37. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi Sergei Kišunase enda sõnul on ta kahtlustatav pooleliolevas kriminaalasjas ning ka kaitsja ei eita intsidendi olemasolu, ei ole võimalik seda 3 teavet ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kasutada. Nimelt ei ole kriminaalasi jõudnud lõpliku jõustunud lahendini ning ei ole teada, kas Sergei Kišunas tunnistatakse süüdi uue kuriteo toimepanemises või mitte. Seetõttu ringkonnakohus seda otsustuse tegemisel ei arvesta. Küll leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus on sellele asjaolule põhjendamatult tuginenud, ei ole see kaasa toonud kinnipeetava ebaõiget vabastamata jätmist.
38. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks positiivsed asjaolud ei kaalu üle Sergei Kišunasel esinevaid negatiivseid asjaolusid. Maakohus on välja toonud kõik süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad aspektid, kuid sealjuures jõudnud siiski järeldusele, et narkootiliste ainete sõltuvusest tulenevad riskid ja varasem elukäik ei anna alust prognoosida, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalse täitmiskava täitmine ja elukoha olemasolu on suureks eelduseks ennetähtaegsele vabastamisele, kuid lisaks neile faktoritele tuleb arvestada ka muud.
39. Nii on kohtupraktikas leitud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
40. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
41. Ringkonnakohus möönab, et rehabilitatsioonikeskus, vaatamata sellele, et seal elab kriminaalase taustaga isikuid, on siiski väga hea valik vanglast vabanenud isikutele: tegemist on asutusega, mille suunitlus on isikute taasühiskonnastamine (sh nende aitamine, probleemidega tegelemine, suunamine jms). Samas ei saa sellest järeldada, et kõiki kinnipeetavad, kellel on võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, tuleks koheselt ka ennetähtaegselt vabastada. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine aitaks Sergei Kišunasel edaspidi ühiskonnas hakkama saada, kuid ei maanda tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski siiski piisaval määral.
42. Sergei Kišunas on ka varasemalt viibinud vanglas, kuid see ei ole tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Seetõttu jääb selgusetuks, millest tingituna on just käesolev vangistus saavutanud karistuse mõistmise eesmärgid. Kuigi ta on ka varem läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole seegi mõjutanud teda narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, mistõttu on alus kahelda ka nende programmide edukuses, mille ta on läbinud praeguse vangistuse jooksul. Vangla iseloomustuse andmetel on isik osalenud mitmes programmis ning tagasiside andmete põhjal ei saa öelda, et Sergei Kišunas oleks täielikult aru saanud sõltuvusprobleemist ja oleks valmis sellega tegelema. Nii ei ole kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel tugevat sõltuvust tunnistanud, vaid leidnud, et narkootiline aine on vahend lõõgastumiseks. Samuti on ta töövihiku „Amfetamiin“ täitmisel leidnud, et narkootikumide tarvitamine ei ole tema elu oluliselt mõjutanud, peale selle, et on vanglas ning ainetest loobumine ei ole temale raske. Tagasilanguse ennetamise tugigrupis selgus, et Sergei Kišunas ei saa probleemist aru ning oli palju vastuvaidlemist.
43. Kõik eelnev näitab, et kuigi Sergei Kišunas kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest ning tarvitab ka ise narkootilist ainet amfetamiin, ei pea ta seda probleemiks, leides, et see ei ole tema elu muutnud ning ta võib sellest loobuda. Seega ei taju Sergei Kišunas sõltuvusprobleemi sellisena nagu see tegelikult on ning ei saa aru, et vanglas 4 viibibki ta seetõttu, et on tal on sõltuvusprobleemid. Ainuüksi sõnades avaldatud motivatsioon ei veena ringkonnakohut, kuivõrd seda ei toeta isiku käitumine. Kuna Sergei Kišunas ei pea narkootiliste ainete tarvitamist probleemiks, on tõenäoline, et ta jätkaks vabanemisel nende tarvitamist, mis on oluliseks riskiteguriks uute kuritegu toimepanemisel. Vangla iseloomustusest on näha, et töökoha olemasolu korral kinnipeetav amfetamiini ei tarvitanud, mistõttu suurendab ka töökoha puudumine narkootiliste ainete tarvitamise tõenäosust. Lisaks on teda karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, millised kuriteod pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, ilmselt ka narkootiliste ainete hankimiseks vajaliku raha saamiseks.
44. Olgugi, et väidetavalt ei ole Sergei Kišunas varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, ei saa tõsikindlalt öelda, et just käitumiskontrolli kohaldamine oleks tema puhul piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandav tegur. Kuna Sergei Kišunase suhtumist narkootiliste ainete tarvitamisse ja süütegude toimepanemisse ei ole suutnud mõjutada vanglas läbitud programmid, siis ei ole alust arvata, et samalaadsed programmid ja tugiisik suudavad muuta süüdimõistetu mõtteviisi ja arusaamu sellisel määral, et uued kuriteod oleksid välistatud.
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Sergei Kišunase suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega praegu põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab ennekõike narkootiliste ainete sõltuvus ja kindla töökoha puudumine. Ka ei ole Sergei Kišunase mõtteviis vanglas läbitud programmide käigus muutunud niivõrd, et annaks võimaluse tõdeda, et süüdimõistetu hoidub edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest ja ei pane samalaadseid kuritegusid enam toime.
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Tartu Maakohtu
47. novembri
48. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
49. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 90 minutit, mille eest küsib ta tasu 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub summas 97,20 eurot, sh käibemaks, kaitsjale väljamõistmisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas