1-18-10378/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-10378 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Jevgeni Ljalini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 37405015710) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Jevgeni Ljalini (isikukood kaitsja advokaat Kristjan Lee RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited korduvkaristatusele.
7. Jätta kaitsja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Sikut advokaat Kristjan Lee poolt Jevgeni Ljalinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Jevgeni Ljalini kanda.
10. Jevgeni Ljalinil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Harju Maakohus karistas Jevgeni Ljalinit 24.04.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1810378 KarS § 1451 lg 3 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 178 lg 11 järgi 2 aasta 1 pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.07.
13. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.11.
15. Tartu Vangla esitas 01.11.2021 Tartu Maakohtule materjalid Jevgeni Ljalini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
16. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Jevgeni Ljalini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
17. Tartu Maakohtu 30.11.
18. a määrusega jäeti Jevgeni Ljalin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
19. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Jevgeni Ljalini suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh vastab elukoht elektroonilise valve nõuetele. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud korralikult. Ta on osalenud vangla tööhõives, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, suhtlemine ametnikega on viisakas. Jevgeni Ljaliniga prooviti läbi viia sotsiaalprogrammi „Uus Suund“, kuid see ebaõnnestus, sest kinnipeetav ei teinud ülesandeid ära. Jevgeni Ljalini sõnul soovib ta programmi siiski läbida. 3.
20. Jevgeni Ljalin kannab karistust alaealiste suhtes toimepandud erinevate seksuaalsüütegude eest. Laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude eest on teda karistatud varemgi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud Jevgeni Ljalini vaimne tervis ning ajendanud seksuaalne motiiv, puudulik probleemilahendusoskus ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Praegune vangistus on Jevgeni Ljalinil kolmas reaalne vangistus. Arvestades, et Jevgeni Ljalinit on korduvalt karistatud seksuaalsüütegude toimepanemise eest, on temast tulenevaid kuriteoriske hinnates määrava tähtsusega tema isik ja suhtumine. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on Jevgeni Ljalinil diagnoositud vaimse tervise häire, mis mõjutab tema käitumist. Seksuaalkuritegudesse puutuvaid asjaolusid üritab ta eitada või pisendada. Kohtuistungil selgitusi jagades tõi süüdimõistetu välja, mida kohus otsust tehes valesti tegi ja üritas oma käitumist pehmendada. Eeltoodu näitab, et Jevgeni Ljalin oma käitumise eest täielikku vastutust võtta ei soovi. 3.
21. Maakohus pidas võimalikuks, et Jevgeni Ljalin juhtunut tõesti kahetseb, kuid leidis, et see ei ole tingitud mitte enda õigusvastase käitumise hukkamõistust, vaid sellest, mida vangistus on temale ja tema lähedastele kaasa toonud. Kohtuistungil jagatud selgituste kohaselt on kinnipeetaval psühholoogiliselt raske vangistuses olla, samuti on see raske tema ema jaoks, kes vajab tervise tõttu abi. Kahetsusväärselt ei viita mitte miski kohtu käsutuses olevatest materjalidest sellele, et Jevgeni Ljalin tunneks märkimisväärset ohvriempaatiat või saaks aru, milliseid raskeid tagajärgi võis tema käitumine lastele põhjustada. Maakohtu hinnangul ei esine asjaolusid arvamaks, et Jevgeni Ljalin, keda on korduvalt seksuaalsüütegude eest karistatud ja kes on korduvalt viibinud vangistuses, on praeguseks oma mõttemaailma muutnud ja suudab edaspidi seaduskuulekalt käituda. Seetõttu oleks tema vabastamine seaduses sätestatud esimene võimaluse avanemisel põhjendamatu ja ennatlik. 3.
22. Maakohus võttis arvesse, et Jevgeni Ljalinil on vabaduses olemas kindel elukoht ja raskes seisundis ema, kes vajab abi. Siiski ei ole lähedase inimese terviseprobleemid põhjuseks isikut vangistusest vabastada. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Jevgeni Ljalini senist 2 elukäiku ning tema isikut ja suhtumist hinnates see nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada pigem suureks. Järelikult ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebus
23. Tartu Maakohtu 30.11.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Ljalini kaitsja advokaat Kristjan Lee, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Jevgeni Ljalin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 4.
25. Kaitsja on seisukohal, et kohus on jätnud arvestamata mitmeid positiivseid tegevusi. Süüdimõistetul on võimalus ema aidates (ema on eakas, halva tervise juures ja vajab abi) ja püsivat elukohta omades pöörduda kergemini ka õiguspärasele eluviisiline ning resotsialiseeruda. Tal ei esine sõltuvuslikke probleeme alkoholi ega muude keelatud ainetega. Tal on oskused ja haridus, suur tõenäosus leida töökoht ning tal puuduvad võlgnevused. Käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne, mida kohus ei ole arvesse võtnud, ning ta on osalenud ka tööhõives. Samuti soovib vabanedes alluda psühholoogilisele ravile ning saada abi seoses toimepandud kuritegudega. Seega on süüdimõistetu teadvustanud probleemi, kahetseb tehtut ning mõistnud kuritegude olemust ja saanud aru tekitatud kahjust. 4.
26. Kriminaalhooldaja on määranud süüdimõistetule maksimaalse käitumiskontrolli (24 kuud), katseaeg on kuni 10.03.
27. Lisaks tuleb kohaldamisele mitmeid lisakohustusi, sealhulgas keeld suhelda alaealiste poiste ja tüdrukutega. See annab ka võimaluse süüdimõistetule tõestada ja näidata, et ta on aru saanud oma tegude tagajärgedest ja nende seadusevastasusest. Eelnevast tulenevalt leiab kaitsja, et Jevgeni Ljalini suhtes on kohaldatud piisaval määral lisa kontrollmeetmeid ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla, mis annab süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses käituma seaduskuulekalt ning mitte toime panema uusi kuritegusid. Samuti maandavad need tegevused ja kontroll piisavalt riske. Süüdimõistetu kahetseb oma tegusid ja on pöördunud abi saamiseks vanglas psühholoogi juurde, mis on positiivseid tulemusi andnud ning isiku arusaamu muutnud. See näitab ka Jevgeni Ljalini tahet ja motivatsiooni eluga edasi minna ning asuda õiguskuulekale eluteele. Ühtegi inimest ei tohi maha kanda tema mineviku pärast. Ennetähtaegse vabanemise mõte on selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata ja probleemkäitumisega tegeleda. Isiku üle on võimalik teostada kontrolli.
28. Tartu Ringkonnakohtu 30.12.
29. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 06.01.
30. 5.
31. 03.01.2022 teatas Jevgeni Ljalini kaitsja, et jääb määruskaebuses esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jevgeni Ljalini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti 3 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
35. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi Jevgeni Ljalin on ise tunnistanud, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning see teave nähtub ka vangla iseloomustusest, on temal karistusregistri väljavõtte andmetel vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta praegu vangistust kannab. Tema varasemad karistused kustunud ja need on arhiveeritud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited Jevgeni Ljalini korduvkaristatusele.
36. Küll ei ole kustunud karistuste arvestamine toonud kaasa Jevgeni Ljalini ebaõiget vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Jevgeni Ljalini uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks õigustatud. Arvestades ennekõike tema tegude iseloomu, s.o 13-aastase alaealisega raha eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine ning lapsporno hoidmine, on oluline, et kohtul tekiks veendumus, et Jevgeni Ljalin suudab edaspidi hoiduda alaealiste suhtes seksuaalse iseloomuga kuritegude toimepanemisest. Praegu ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud.
37. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja etteheited maakohtule positiivsete asjaolude arvestamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Maakohus on toonud välja kõik Jevgeni Ljalinit positiivselt iseloomustavad aspektid, kuid vaatamata sellele leidnud, et Jevgeni Ljalin ei ole isik, keda oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada. Sealhulgas on maakohus põhjendustes märkinud, et Jevgeni Ljalinil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on käitunud vanglas korralikult ning selgitanud, millest tulenevalt ei ole ema terviseprobleemid ennetähtaegse vabastamise aluseks.
38. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et Jevgeni Ljalinil on olemas vabanedes elukoht ja ema toetus, tal on võimalus leida endale töökoht, rahalised nõuded puuduvad ning vabanemisfondis on 1752 eurot. Ta on käitunud vangistuses korrektselt, samuti osalenud tööhõives. Samas oli ta ka varasemalt materiaalselt pigem kindlustatud, suhted perekonnaga head ning elukoht olemas. Ükski eelmärgitud teguritest ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka praegu alust arvata, et need maandaksid süüdimõistetust tulenevat ohtu, seda eelkõige alaealistele. Ka ei ole põhjust kahelda, et Jevgeni Ljalin on võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning alluma elektroonilisele valvele. See kõik aga ei ole määrav olukorras, kus eksisteerib kõrge oht, et Jevgeni Ljalin võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, kuna ta ei ole veendunud alaealiste suhtes toimepandud tegude ebaõigsuses. Ei saa välistada, et Jevgeni Ljalin ei suuda siiski enda ihasid kontrollida ja jätkab võimaluste ilmnemisel alaealistega seotud seksuaalkuritegude toimepanemist.
39. Õige on ka see, et käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ning elektrooniline valve võimaldab teostada mingil määral kontrolli Jevgeni Ljalini üle ning toetada tema õiguskuulekale käitumisele suunatud valikuid. Ennekõike peab aga Jevgeni Ljalin ise olema motiveeritud enda käitumise muutmiseks. Kuigi nii Jevgeni Ljalin kui ka tema kaitsja on 4 märkinud, et kinnipeetav on motiveeritud elama õiguskuulekalt ja käituma korralikult, on kahtlus, et Jevgeni Ljalin seda siiski ei suuda. Ta on valmis vabanedes pöörduma psühholoogilise abi saamiseks Viljandi Haiglasse, kuid seda oleks ta saanud teha ka enne kuritegude toimepanemist. Ainult vangistusest vabanemise soovist kantud lubadused ei anna kaalu vabastamisele. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta varem avaldanud soovi tutvuda seksuaalsuunitlushäirete ravi võimalustega, kuid siiani ei ole Jevgeni Ljalin selleks midagi teinud. Arvestades ka seda, et vanglas olles ei suutnud ta läbida sotsiaalprogrammi „Uus suund“, on kahtlus, kas Jevgeni Ljalin üldse peab vabaduses vajalikuks probleemkäitumisega tegeleda.
40. Lisaks on Jevgeni Ljalin maakohtu istungil selgitanud: „Mul ei olnud seksuaalteenust osta plaanis. See üldse ei olegi põhjendatud kohtu poolt, et ma üldse temaga käisin, aga tema ütles, et ma käisin ja olin temaga.“ On ilmne, et kui inimene pärast rohkem kui kolme aastat vanglas pisendab enda tegu, ei ole karistuse eesmärgid tema suhtes täidetud. Psühholoogiline nõustamine on sellise isiku puhul äärmiselt oluline ning vajadusel ka ravi. Enne vanglast ennetähtaegset vabastamist peavad karistuse kandmise ajal kohaldatud meetmetega olema riskid viidud niivõrd madalaks, et vabastamine oleks ühiskonnaliikmetele, ennekõike lastele, turvaline.
41. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Jevgeni Ljalini suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Ka ei nähtu olemasolevatest materjalidest, et Jevgeni Ljalin tõesti kahetseb, saab aru, millist kahju ta on lastele oma tegudega põhjustanud ja on valmis tegema kõik selleks, et edaspidi sellisest käitumisest hoiduda. Psühholoogiline abi on väga oluline, kuna aitaks vähemalt osaliselt maandada uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski ning seda on võimalik saada ka vanglas.
42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
43. novembri
44. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja viited korduvkaristatusele. Määruskaebus jääb rahuldamata.
45. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks, süüdistatavaga suhtlemiseks ja määruskaebuse koostamiseks 105 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada summas 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 114 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus