Obsah (6)

§ 15§ 41§ 46§ 105§ 28§ 98

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-498 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi MM kaebus Viru Vangla vastu seoses soojade rõ

) § 98 reguleerib vahistatu õigust saada pakke, seega kinnipeetaval sellist õigust ei ole. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 04.04.

1. 3.
2. Kaebaja jäi kaebuses oma varasemate seisukohtade juurde. Sh kordas kaebaja, et õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetavale keeldu saada pakke. Kui selline keeld on olemas, siis palus kaebaja tunnistada selle põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja ei nõustu sellega, et pakiga saabunud esemete kontrollimine on raskendatud või võimatu. Vanglateenistus peab 3 suutma kontrollida kõiki vanglas lubatud asju, olenemata sellest, kas need olid isikul vanglasse saabudes kaasas või saadeti talle kirja või pakiga. 3.
3. Vastustaja palus jätta nõude rahuldamata ning jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et kinnipeetavale pakkide saatmise keelatus on õiguspraktikas omaksvõetud arusaam. Muuhulgas on seda õiguspäraseks pidanud ka õiguskantsler.
4. Otsuse punktis 1.
5. nimetatud nõue (isiklike asjade kambrisse lubamine). 4.
6. Kaebaja esitas taotlused saada isiklike asjade laost kambrisse järgmised esemed: 1) 01.11.2017.a taotluses (tl 46): sooja pesu pluus, müts, sall, töökindad „Tamrex“; 2) 30.11.2017.a taotluses (tl 45 pöördel): joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, pliiatsiteritaja, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks, raseerija „Proglaid“. 4.
7. Vastustaja rahuldas 14.12.2017.a otsusega nr 6-24/3783-3 (tl 44) taotluse pliiatsiteritaja väljastamiseks, muude esemete osas jättis vastustaja taotluse rahuldamata. Kodukorra punkti 7.1.18 alusel on joonlaud, märkmepaber, kustutuskumm, harilik pliiats keelatud esemed, vastustaja viitas põhjendustes ka kodukorra punktile 1.12.
8. Kaebaja asjade hulgas olev pael ei ole prillide kandmiseks mõeldud ese, vaid tavaline riidest pael ning see on keelatud vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 1 alusel. Raseerija on ümber ehitatud (mootor on eemaldatud) ja on keelatud kodukorra punkti 7.1.29 alusel. Pluus ei vasta kodukorra punktis 8.3.1.4 toodud pika aluspesu tunnustele (on lukuga). Mütsi ja salli annab kaebajale vangla ning isiklik müts ja sall ei ole lubatud kodukorra punkti 7.1.49 alusel. Kindad on lubatud kaitseks külma vastu (kodukorra punkt 8.3.1.5), kaebaja kindad on õhukesed. 4.
9. Kaebaja esitas 15.01.2018 vaide (tl 47-53), milles ta taotles kodukorra punktide 7.1.18, 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 kehtetuks tunnistamist, vastustaja otsuse kehtetuks tunnistamist ning soovitud esemete kambrisse lubamist. Kaebaja seadis kahtluse alla põhjendused, miks kirjatarbeid peetakse ohtlikuks. Prillide kandmise paela osas märkis kaebaja, et vangla vormil ei ole taskuid ja ta liigub küünarkarguga. Kaebaja kannab praegu prille pooliku saapapaela otsas. Laos olev pael on mõeldud prillide kandmiseks. Mootori eemaldas raseerijalt Tallinna Vangla ametnik ja kaebaja kasutas seda 1,5 aastat. Kindaid vajab kaebaja harjutuste tegemiseks, kuna kambri põrand ja jalutusboks on mustad. Vangla antud sall ja müts on väga õhukesed. Tõmblukuga sooja pluusi keelamine ei ole põhjendatud. 4.
10. Vastustaja jättis 13.02.2018.a vaideotsusega nr 6-12/36-2 (tl 54-55) vaide rahuldamata vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise ja esemete kambrisse lubamise osas. Paela keelamise osas viitas vastustaja kodukorra punktile 7.1.
11. Vastustaja täiendas põhjendusi kinnaste keelamisel. Kodukorra punktide kehtetuks tunnistamise osas tagastas vastustaja vaide. Kaebaja paikneb praegust vangistust kandes Viru Vanglas alates 03.01.2017 ja kinnitas kodukorraga tutvumist oma allkirjaga 09.01.
12. Seega on vaie esitatud tähtaega ületades. Kodukorra punkte 7.1.18 ja 7.1.49 vaidlustas kaebaja juba
13. aastal, alust menetluse uuendamiseks ei ole. Mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks ei ole. Kaebaja sai otsuse kätte 14.02.
14. 4.
15. Kaebaja jäi kaebuses oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja leidis, et vangla on ära kaotanud tema prillide kandmiseks mõeldud paela ja asendanud selle tavalise paelaga. Kaebaja leidis, et

§ 15

lg 4 on vastuolus põhiseadusega, kuna omandiõigust võib piirata ainult seaduse või erandjuhul määrusega. Laost asju väljastades tuleb lähtuda ainult

ja VSKE sätetest. 4 4.

1. Vastustaja palus jätta nõude rahuldamata ning jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
2. Otsuse punktis 1.4 nimetatud nõue (menetlustähtaegade ületamine). 5.
3. Kaebaja heitis vastustajale menetlustoimingute tegemisel: ette menetlustähtaegade rikkumist järgmiste - vastustaja tagastas 27.12.2017.a vaide nr 6-12/697-1 osaliselt 29.01.2018.a otsusega nr 612/697-2 ehk hilines 26 päeva; - vastustaja tegi 27.12.2017.a vaide nr 6-12/697-1 kohta 01.02.2018 vaideotsuse nr 612/697-4 ehk hilines 5 päeva; - kaebaja esitas eelnimetatud vaides teabenõude saada vaidest koopia, vastustaja lahendas selle 31.01.2018.a vastusega nr 6-12/697-3 ehk hilines 27 päeva; - vastustaja lahendas 01.12.2017.a taotluse nr 6-10/41221-1 18.01.2018.a otsusega nr 610/41221-2 ehk hilines 19 päeva; - vastustaja toimetas 18.01.2018.a otsuse nr 6-10/41221-2 kaebajale kätte 30.01.2018, otsus jõudis kaebajani 12 päeva pärast selle tegemist; - vastustaja tegi 01.03.2018.a vaide nr 6-12/148-1 kohta 04.04.2018.a vaideotsuse nr 612/148-3 ehk hilines 4 päeva; - kaebaja esitas eelnimetatud vaides teabenõude saada vaidest koopia, vastustaja lahendas selle 03.04.2018.a vastusega nr 6-12/148-2 ehk hilines 25 päeva; - vastustaja tagastas 15.01.2018.a vaide 6-12/36-1 osaliselt 13.02.2018.a vaideotsusega nr 6-12/36-2 ehk hilines 22 päeva. 5.
4. Vastustaja tunnistas, et menetlustähtaegade ületamist on juhtunud. Kuna tuvastamiskaebus ei muuda tekkinud või tekkivaid õigussuhteid, siis ei ole kohtumenetluse läbiviimine selles osas põhjendatud. Enda esitatud vaietest koopiate saamine ei ole teabenõue. Tänaseks on vangla praktika seoses elektroonilisele asjaajamisele üleminekuga muutunud ning paberil vanglale üle antud dokument on võimalik tagasi saada KOHTU SEISUKOHT
5. Nõue tühistada kodukorra punktid 3.7 ja 11.4.1, vastustaja 27.11.2017.a otsus nr 619/36237-2, kohustada vastustajat väljastama kaebajale kaks komplekti sooja pesu. 6.
6. Kodukorra punkt 3.7 näeb ette, millised asjad annab vangla kinnipeetavale. Sh on sättes öeldud, et kinnipeetavale väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2 komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki, 2 paari lühikesi pükse, 1 paar kindaid, 1 sall. Lisaks viidatud sättele reguleerib kinnipeetava riietust ka kodukorra punkt 8.3.1, mille järgi kinnipeetaval võib olla isiklik pesu, sokid, jalanõud, kaks komplekti pikka aluspesu ja üks paar kindaid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kirjeldatud riietus on Eesti kliimas reeglina ebapiisav. Kodukorra punkte 3.7 ja 8.3.1 koos arvestades on riietuse koosseis sarnane tavaelus kasutatavaga. Kodukorra sätete õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas kaebajal on võimalik kodukorra punktis 8.3.1 nimetatud esemeid soetada või kas vangla on need talle vajaduse korral andnud. Oluline on see, et kinnipeetavale lubatud riideesemed kogumis on piisavad. Kodukorra punkti 3.7 tühistamiseks ei ole alust. 5 6.
7. Kodukorra punkt 11.4.1 ütleb, et kinnipeetav võib vajaduse korral taotleda vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks kontaktisikule taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutada olnud raha ja taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel on taotlusele eelneval kolmel kuul olnud vanglasiseseks kasutamiseks raha rohkem kui 13 eurot, siis kinnipeetava taotlust sokkide ja aluspükste saamiseks üldjuhul ei rahuldata. Muid riietusesemeid tavaliselt ei väljastata, kui kolme kuu vaba raha summa on suurem kui soovitud eseme maksumus. Kohus saab kodukorra õiguspärasust hinnata ainult sel määral, kui see rikub kaebuse alusena välja toodud kaebaja õigusi. Muus osas puudub kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel kodukorra vaidlustamisel kaebeõigus. Kaebaja vaidlustas selle sätte, kuna vastustaja ei rahuldanud tema taotlust pika aluspesu saamiseks. Muude esemete kohta kehtestatud reeglid ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse. Kodukorra nõue, et esemete saamiseks vangla kulul peab kolme kuu vaba raha summa olema väiksem kui soovitud eseme maksumus, on kohtu hinnangul vaieldav. See tähendab, et soovitud pika pesu ostmiseks peaks kinnipeetav kolm kuud raha koguma ning samal ajal loobuma kõigist muudest ostudest. Kohus kahtleb, kas isiku panemist sellisesse olukorda saab pidada

§ 41lõikega 1 kooskõlas olevaks.

Praeguses vaidluses ei oma eeltoodu aga tähtsust, kuna kaebaja ei olnud sellises olukorras - sooja pesu komplekt maksis vangla kaupluses 15,60 eurot ja kaebajal oli taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks kokku 70 eurot (tl 30). Kaebaja ei ole neid faktilisi andmeid ümber lükanud. 6.3. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla direktoril puudus õigus kehtestada kinnipeetavale antavat riietust või selle saamise rahalisi tingimusi.

§ 46

lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

§ 46

lg 3 näeb küll ette, et vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid minister ei ole seda kohtu andmetel teinud.

§ 105

lg 21 p 14 alusel tuleb vangla kodukorras lisaks viidatud lõikes loetletud küsimustele sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud. Olukorras, kus seadusest tulenes nõue anda kinnipeetavatele vangla riietus ning minister sellekohast määrust andnud ei olnud, oli kohane lahendada see küsimus vangla kodukorraga. Samuti on põhjendatud, et kinnipeetavale vangla kulul riietuse andmine ei toimu juhuslikel alustel, vaid kodukorras kehtestatud reeglite järgi. Kohus ei tühista kodukorra punkti 11.4.

1. 6.
2. Vastustaja jättis 27.11.2017 rahuldamata kaebaja taotluse saada kaks komplekti sooja pesu. Kohtu hinnangul on see otsus õiguspärane. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega (vt otsuse punkti 2.2) ja ei korda neid. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajal on piisavalt raha, et soetada soovitud esemed ise. Õige on ka see, et kui kaebaja ei soovi endale sooja pesu osta, siis on tal võimalus riietada ennast piisavalt soojalt ka vangla väljastatud riietega. Kaebajale on tagatud põhilised Eesti kliimas reeglina vajalikud riietusesemed, sh on kaebaja kasutuses jope, kaks paari pikki pükse, kaks jakki ja neli T-särki. Neid esemeid kombineerides, sh mitut samalaadset eset korraga kasutades on võimalik ennast riietada piisavalt soojalt. Asjasse ei puutu see, kas kaebajal oli võimalus vanglas töötada, milliseid mahaarvamisi tehakse kaebajale laekuvast rahast või kuidas kujundatakse hindu vangla kaupluses. Tähtsust omab see, kas kaebajal oli soovitud esemete soetamiseks piisavalt raha. 6.
3. Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel saab kohus lähtuda üksnes asjaoludest, millest kaebaja taotluse lahendamisel lähtus vastustaja. Kui kaebaja majanduslik olukord on praeguseks muutunud, siis tuleb kaebajal esitada soovitud riideesemete saamiseks uus taotlus. Kohus jätab arvestamata vastustaja tõendid kaebaja rahalise olukorra ja kaupluses müügil olevate esemete kohta
4. aastal (tl 142-152). 6 6.
5. Eeltoodut arvestades puudub alus tühistada 27.11.2017.a otsus nr 6-19/36237-
6. Sel juhul ei ole ka kohustamisnõude rahuldamine võimalik.
7. Nõue tühistada vastustaja 18.01.2018.a otsus nr 6-10/41221-2 ning kohustada vastustajat lubama kaebajal saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad. 7.1.

§ 28

lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele.

§ 98kohaselt on vahistatul lubatud saada pakke.

Väljakujunenud kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et kinnipeetaval paki saamise õigust ei ole. Kinnipeetaval on õigus pidada kirjavahetust, saates ja saades kirju, sh maksikirju (pisipakke). Sellist tõlgendust on aktsepteerinud ka õiguskantsler (vt näiteks 27.10.2015 nr 7-4/151184/1504721, p 4). Kaebaja leiab, et tema suhtes kehtiv keeld saada pakke on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtule ei ole äratuntav, milliseid kaebaja põhiõigusi võiks see keeld riivata. Vangistusega kaasnevad paljud piirangud ning neist mitmete puhul on tegemist olukorraga, kus tuleb leida tasakaal ühelt poolt kinnipeetava õiguste piiramise ja teiselt poolt vanglas julgeoleku tagamiseks kuluvate ressursside vahel. Kinnipeetavale pakkide saamise keelamisel ei ole seda piiri kaebaja kahjuks ületatud. Kaebajale on tagatud vältimatult vajalike esemete saamine vangla kulul. Kaebaja tugineb kaebuses põhiliselt sellele, et samade esemete soetamisel vangla kauplusest on kulud suuremad, kuna kaebaja isikukontole kantavast rahast tehakse mahaarvamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi. Kohtu hinnangul räägib see argument pigem selle kasuks, et suunata kaebajat ostma esemeid vangla vahendusel. Kaebajale laekuvast rahast tehtavad mahaarvamised ei lähe kaduma, vaid nende arvel tasutakse kaebaja võlgu ning korraldatakse kaebaja toimetulek vabanemise korral. Kaebajale oleks kahtlemata meelepärasem, kui ta saaks teha kulutusi enda heaks ja jätta tähelepanuta võlausaldajate huvid. Kuid kaebaja rahulolematus sellega, et tal tuleb tasuda võlgu ja panna raha kõrvale tuleviku heaks, ei tähenda selliste piirangute õigusvastasust või vastuolu põhiseadusega. 7.

1. Kui kaebajal puudus paki saamise õigus, siis on vastustaja 18.01.2018.a otsus nr 610/41221-2 õiguspärane ning selle tühistamise või kaebajale pakiga esemete saatmise lubamiseks kohustamise nõude rahuldamine ei ole võimalik.
2. Nõue tühistada kodukorra punktid 7.1.18 (kaebaja nimetatud kontoritarvete osas), 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5 ning kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse sooja pesu pluus, müts, sall, töökindad „Tamrex“, joonlaud, märkmepaber 2 tk, kustutuskumm 2 tk, harilik pliiats 2 tk, pael prillide kandmiseks, raseerija „Proglaid“. 8.
3. Kodukorra punkt 7.1.18 keelab kinnipeetavale kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a vangla vahendusel soetatud plastkirjaklambrid, kooli väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud värvipliiatsid (kuni 12 tk), v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Kodukorra seletuskirjas on esemete keelamist põhjendatud järgmiselt. Vangla ei suuda tagada nende esemete sihipärast kasutamist ning neid on väga keeruline läbi otsida. Nende esemetega saab eriti hästi kahjustada vara, sest nendega võib seintele ning ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Esemetesse võib peita väikesemõõdulisi keelatud esemeid ja aineid, osa sättes nimetatud esemeist (nt sulepead) võib kasutada ründerelvana. Harilikke pliiatseid võib neis sisalduva grafiidi tõttu kasutada süütamisvahendina, mis on ohuks nii isikute elule ja tervisele kui ka vangla julgeolekule tervikuna. Kustutuskummi ei ole kinnipeetavail võimalik 7 vanglas sihipäraselt kasutada, sest harilikud pliiatsid on neile keelatud, samuti võib selle sisse rajada peidiku, mida on keeruline avastada. Ebavajalike esemete hoidmine kambris takistab läbiotsimist. Kaebaja taotlust lahendades (tl 44) tõi vastustaja täiendavalt välja, et märkmepabereid on võimalik kleepida erinevatesse kohtadesse kambris (uksesilma ette, valgustuse peale jne). Joonlaud antakse kinnipeetavale, kui ta õpib ja tal on vaja teha joonlauaga koolitöid. 8.2.

§ 15

lg 4 võimaldab vanglateenistusel keelata esemeid, mis vastavad

§ 15lg 2 sätestatud tingimustele.

Nende hulgas on esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks ning võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Kohtu hinnangul on vastustaja kontoritarvete keeldu kehtestades juhindunud seaduses sätestatud alustest ning otsuse punktis 8.

1. toodud vastustaja kaalutlused on kohased. Kodukorra punkti 7.1.18 tühistamiseks ei ole alust. Sel juhul ei ole võimalust kohustada vastustajat lubama kaebajale kambrisse joonlaud, märkmepaber, kustutuskumm ja harilik pliiats. 8.
2. Kodukorra punkt 1.12.17 keelab teha kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid jms, katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet. Kaebaja on selle sätte vaidlustanud seetõttu, et vangla tugineb sellele kleebitavate esemete keelamisel, muid põhjendusi kaebaja esile toonud ei ole. Kohtu hinnangul on kodukorra punkt 1.12.17 õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. 8.
3. Kodukorra punkt 7.1.29 keelab mittetöötava, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseadme, seadme seesugune osa ning seadme, mille küljest on osa eemaldatud. Kaebaja põhjendas selle sätte vaidlustamist üksnes asjaoluga, et talle kuuluvalt raseerijalt eemaldas mootori Tallinna Vangla ametnik ja kaebaja kasutas seda 1,5 aastat. See ei ole põhjendus kodukorra punkti 7.1.29 tühistamiseks. Kui kaebaja raseerija küljest on osi eemaldatud, siis on tegemist kodukorra punktile 7.1.29 vastava esemega, olenemata kes seda tegi või kuidas hindas eseme lubatavust teine vangla. Kodukorra punkt 7.1.29 tühistamise ja raseerija kambrisse andmise nõuet ei saa rahuldada. 8.
4. Kodukorra punktis 8.3.1.4 on muuhulgas öeldud, et pikaks aluspesuks peetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena. Kodukorra seletuskirjas märgitakse, et tagamaks, et kambrisse ei satuks pika pesu nimetuse all riietusesemeid, mis sobiksid kanda ka pealisriidena, on pika pesu olemust täpsustatud. Kaebaja vaidlustab seda sätet, kuna vastustaja keeldus andmast talle kambrisse tõmblukuga pluusi, mida kaebaja taotles pesuna. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Nagu eespool öeldud, tuleneb seadusest nõue, et kinnipeetav peab kandma vangla riietust. See tähendab, et isiklik riietus kaebajale lubatud ei ole. Kuna isiklik pesu on lubatud, siis tuleb riietust ja pesu mingitel alustel üksteisest eristada. Tunnus, et tõmblukuga kinnitatav pluus ei ole käsitletav pesuna, on mõistlik ja igapäevaelu arusaamadega kooskõlas. Kodukorra punkti 8.3.1.4 tühistamiseks ei ole alust. 8.
5. Kaebaja esitas esemete kambrisse lubamise nõude viitena vastustajale esitatud taotlustele. Kaebuse menetlusse võtmisel on kambrisse soovitud esemete hulgast välja jäänud 01.11.2017.a taotluses (tl 46) nimetatud sooja pesu pluus (tõmblukuga pluus). Seega tuleb menetlusse võetud nõuet täpsustada. Pooled on mõistnud kaebust nii, et see sisaldab ka eelnimetatud nõuet, ning on selles osas oma väited esitanud. 8 Kuivõrd kohus leidis eespool, et kaebaja nimetatud sooja pesu pluus ei ole kodukorra tähenduses käsitletav pika pesuna, siis ei saa selle kambrisse lubamiseks kohustamise nõuet rahuldada. 8.
6. Kodukorra punkt 7.1.49 keelab sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Sellele sättele tuginedes keelas vastustaja kaebajale isikliku mütsi ja salli. Kodukorra seletuskiri põhjendab selliste esemete keelamist vangla julgeolekuga. Vanglal on märksa lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud esemeid. Seesugustesse esemetesse on tavaliselt keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripära. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib peita keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi. Kohtu hinnangul on eeltoodud põhjendus kohane ja piisav ning kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks ei ole alust. Sel juhul ei saa rahuldada isikliku mütsi ja salli kambrisse lubamise nõuet. Kohus ei käsitle kaebaja väiteid, et vangla antava riietuse kooseisu kuuluv müts ja sall on halva kvaliteediga. Kui kaebaja nii arvab, siis tuleb tal taotleda uue mütsi ja salli andmist vangla poolt antava riietuse koosseisus, mitte isiklike esemete kambrisse lubamist. Nõue anda kaebajale vangla riietuse koosseisus uus müts ja sall ei ole praeguse vaidluse esemeks. 8.
7. Kodukorra punkt 8.3.1.5 näeb ette, et kinnipeetaval võib ajavahemikul
8. oktoobrist
9. aprillini olla kambris üks paar kindaid (v.a spordikindad). Kindaid ei ole lubatud kanda vangla siseruumides. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tuleks see kodukorra punkt tühistada. Seega ei ole nõuet võimalik rahuldada. Vastustaja ei andnud kaebajale kambrisse kindaid, kuna tegemist oli õhukeste kinnastega. Kohtu hinnangul ei ole see põhjendus kohane. Kodukord ei kehtesta nõudeid sellele, millised peavad kinnipeetava kindad olema. Vastustaja ei väida, et tegemist on spordikinnastega. Töökinnaste kasutamine kaitseks külma vastu ei ole õigusaktidega või kodukorraga keelatud. On küll õige, et kaebaja nimetas soovi kasutada kindaid ka siseruumides, kuid see ei ole põhjus kindaid kui esemeid keelata. Kindaid siseruumides kasutada ei tohi ja kui kaebaja seda siiski teeb, siis tuleb see küsimus lahendada eraldi menetluses. Kohus rahuldab kaebuse kinnaste kambrisse lubamise osas. HKMS § 41 lg 3 alusel paneb kohus vastustajale kohustuse kinnaste kambrisse lubamine uuesti otsustada. 8.
10. Prillide kandmise paela osas ei ole kaebust võimalik rahuldada, kuna sellist eset kaebaja asjade hulgas ei ole. Kas kaebajal on selline ese olnud ja kui jah, siis mis on sellest saanud, väljub praeguse vaidluse piiridest. 8.
11. Kaebaja arvates on põhiseadusega vastuolus vanglateenistusele antud õigus kinnipeetavale esemeid keelata. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Riigikohus on selgitanud, et vangla direktori käskkirjaga kui üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust (lahend 3-3-1-28-12 p 10). Kohtu hinnangul vastab kodukord kaebusega vaidlustatud punktide osas eeltoodud nõuetele. Vastuolu põhiseadusega ei ole. 9 8.
12. Kokkuvõttes kohustab kohus vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotluse kinnaste kambrisse lubamise osas. Muud kaebaja nõuded jäävad rahuldamata.
13. Menetlustähtaegade ületamine 9.
14. On õige, et vastustaja ületas menetlustähtaega vaidest koopia väljastamise taotluste lahendamisel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 ja 4 sätestavad, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga ning dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud korras. AvTS § 23 lg 3 näeb ette, et teabenõude täitmisest keeldumine koos põhjendusega tehakse teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Õige on vastustaja arvamus, et taotlus vaidest koopia saamiseks ei ole käsitletav teabenõudena AvTS tähenduses, kuid AvTS kuulub kohaldamisele eelviidatud HMS sätte kaudu. 9.
15. Vastustaja ei ole ületanud menetlustähtaegu vaiete tagastamisel. On küll õige, et HMS § 79 lg 3 näeb ette, et vaide tagastamisest teatatakse isikule vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Samas vastustaja on kaebaja vaided tagastanud asja sisulise läbivaatamise käigus osaliselt. On võimalik, et vaide algsel hindamisel peab vaideorgan seda lubatavaks, kuid vaide sisulisel lahendamisel selgub, et see siiski nii ei ole. Sel juhul ei ole vaideorganil võimalik vaiet sisuliselt läbi vaadata, kuid ei ole ka põhjust heita talle ette vaide tagastamisega hilinemist. 9.
16. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja lahendas 01.03.2018.a vaide nr 6-12/148-1 vaideotsusega 04.04.
17. Tegemist on vaidega, millele kaebaja on alla kirjutamise kuupäevaks märkinud 01.03.2018, inspektor-kontaktisik on selle kaebajalt vastu võtnud 05.03.2018 ja vaie on registreeritud samuti 05.03.
18. Õige on kaebaja arvamus, et vaide lahendamise tähtaega ei saa arvestada vaide registreerimisest. Küll aga tuleb seda arvestada vaide üleandmisest. HMS § 74 alusel algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Kaebaja andis vaide vastustajale (inspektorkontaktisikule) üle 05.03.2018, seega on vaie lahendatud tähtaegselt. 9.
19. On õige, et vastustaja ületas 27.12.2017 esitatud vaide nr 6-12/697-1 lahendamise tähtaega. Vaie oleks tulnud lahendada 26.01.2018, mis oli reedene päev. Vastustaja lahendas selle 01.02.
20. 9.
21. Vastustajale saab ette heita ka kaebaja 01.12.2017.a taotluse nr 6-10/41221-1 lahendamise ja kättetoimetamisega hilinemist: vastustaja lahendas taotluse 18.01.2018 ja tehtud otsus anti kaebajale kätte 30.01.
22. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtajana näeb kodukorra punkt 11.1.5 ette 30 päeva. Tegemist oli taotlusega anda kaebajale luba saada esemeid pakiga. Vastus sellele oli seega haldusmenetluses tehtud otsus ja selle kättetoimetamisel oleks tulnud järgida HMS § 5 lg 4 tulenevat nõuet viia menetlustoimingud läbi viivituseta. 9.
23. Vastustaja hinnangul ei ole tuvastamisnõuete rahuldamine põhjendatud kaebeõiguse puudumise või äralangemise tõttu. Kohus hindas tuvastamisnõuded kaebuse menetlusse võtmisel lubatavaks ja jääb selle juurde. Praeguses menetlusstaadiumis ei pea kohus otstarbekaks kaebeõigust vahepeal muutunud asjaolude tõttu ümber hinnata, vaid lahendab nõuded sisuliselt. 9.
24. Kokkuvõttes teeb kohus kindlaks, et vastustaja ületas menetlustähtaegu järgmiste kaebaja avalduste lahendamisel: 27.12.2017.a vaides nr 6-12/697-1 sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 31.01.2018 ja vaideotsuse tegemine 01.02.2018; 01.12.2017.a taotluse nr 6- 10 10/41221-1 lahendamine 18.01.2018 ja kättetoimetamine 30.01.2018; 01.03.2018.a vaides nr 6-12/148-1 sisalduva koopia saamise taotluse lahendamine 03.04.
25. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
26. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus vabastas kaebaja 27.11.2019.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumisest. Menetluskulude nimekirju või kuludokumente kumbki pool esitanud ei ole. Kohus lahendas praeguses kohtuasjas mitmeid nõudeid, ükski neist ei ole rahaliselt hinnatav ning raske on määratleda, milline oli kaebuse rahuldamise ulatus. Kuivõrd menetluskulude väljamõistmine ei ole tulenevalt HKMS § 109 lg 1 võimalik, siis puudub selleks ka vajadus. Eeltoodu tähendab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
27. Kaebaja esitas taotluse asendada otsuse avaldamisel tema nimi initsiaalidega. Kohus rahuldab selle taotluse HKMS § 175 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 11