Obsah (4)

§ 29§ 155§ 120§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4669 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi M. N.a väärteoasi

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.11.2021 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A. N. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2590,21,004570 M. N.a suhtes. Otsuse kohaselt juhtis M. N. 22.11.2021 kell 15.12 Lääne-Viru maakonnas Vilgu-Väike-Maarja tee 8-9 km vahel Kadila külas, liikudes Väike-Maarja suunas, mootorsõidukit kiirusega 83 km/h +/- 7 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule M. N.ale määrati LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.
2. 06.12.2021 esitas menetlusalune isik M. N. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,21,
3. Esitatud kaebuse kohaselt kasutas M. N. 22.11.2021 kella 15.00 paiku talle kuuluvat sõiduautot xxxx reg nr xxxx, sõites Vilgu-Väike-Maarja teel suunaga Väike-Maarja poole. Ta läbis Kadila asula, kus 420 m ulatuses on kehtestatud sõidukiiruseks 50 km/h. Ta jälgis kiiruspiirangut ja ei ületanud seda asula märgi mõjupiirkonnas. Asulasisesel teel ei liikunud temale vastu ühtegi sõidukit ja samuti jalakäijat. Peale Kadila asula lõpu märki 572 ta kiirendas ja jätkas edasisõitu. Läbides kusagil 300-400 m sõitis talle vastu eravärvides Škoda, mis jätkas liikumist Kadila suunas. Vaadates tahavaate peeglisse märkas ta, et eravärvides Škoda alustas tagasipöörde manöövrit, mille sooritamise järgselt lülitas sisse alarmsõiduki sinise- ja punase vilkuri. Ta leidis sobiva koha peatumiseks ja ootas kuni eravärvides politseiauto jõuab temani. Patrullautost väljus politseinik, kes tutvustas ennast, et on patrullpolitseinik A. N. ja teavitas teda, et ta on ületanud Kadila alevi sisesel teel lubatud sõidukiirust 26 km/h. Talle jäi arusaamatuks, miks patrullauto koheselt ei lülitanud sisse alarmsõiduki sinist- ja punast vilkurit temale vastu sõites, vaid tegi seda hiljem. Tema küsimusele, et kuidas fikseeriti tema sõiduauto kiirus Kadila alevi sisesel teel osutas patrullpolitseinik A. N. arvutile, kus politsei auto kiiruseks oli 75 km/h ja tema poolt juhitava sõiduauto kiiruseks oli 83 km/h. Tema küsimusele, mil moel fikseeriti tema sõiduauto kiiruse ületamine alevi sisesel teel, andis patrullpolitseinik vastuseks, et nägi kiiruse mõõtmisel, et tema sõiduauto liikus alevi sisesel teel. Talle ei näidatud pardakaamera videot selle kohta, politseinik oli hinnanud nägemuslikult tema asukohta vahetult asula lõppu tähistava liiklusmärgi 572 juures. Iseteadvalt järgis ta spidomeetrit, et ei ületaks sõidukiirust Kadila alevi sisesel teel. Patrullpolitseinik A. N. koostas kiirmenetluse otsuse 10220182134091, mille järgi on ta kohustatud tasuma vastavalt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 trahvi 120 eurot. Xxxx tunneb ta, et temale on tehtud liiga. Tal ei oleks vastuväiteid, kui tema kiirus oleks mõõdetud vahetult Kadila asula sisesel teel või vahetult asula lõppu tähistava liiklusmärgi 572 juures, mitte aga liikuvast politseiautost ja tükk maad peale märgi mõjupiirkonna lõppu. Ta selgitas, et kiirendas sõidukiga asulast väljasõidul ja piirangu lõppemisel. Lähtuvalt ülaltoodust palub M. N. tühistada talle koostatud kiirmenetluse otsus ja teda inkrimineeritud rikkumise toimepanemises õigeks mõista. Kaebuse esitaja palub arutada asja kirjalikus menetluses.
4. 16.12.2021 kohtule saabunud vastuskirjas kaebusele märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et nad on nõus M. N.a kaebuse kiirmenetluse otsusele nr: 2590,21,004570 rahuldama, kuna kiirmenetluse otsuses on rikkumise kohaks märgitud vale koht. Kiirmenetluse otsuses on rikkumise kohaks Vilgu-Väike-Maarja tee 8-9 km. Tegelikult toimus rikkumine Vilgu-VäikeMaarja tee 9-10 kilomeetri vahel. Samuti jääb Vilgu-Väike-Maarja tee 9-10 kilomeetri sisse kaks kiiruse piirangut (50 ja 70). Tuginedes eeltoodule asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 5.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 2

kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda

§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuses kaebusele avaldanud, et nõustub kaebuse rahuldamisega, kuna kiirmenetluse otsuses on rikkumise kohaks märgitud vale koht. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku A. N. 22.11.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2590,21,004570, millega määrati M. N.ale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, tuleb tühistada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

6. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 120lg 1, § 132 p 3, § 134-135.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3