Obsah (7)

§ 238§ 173§ 61§ 321§ 326§ 175§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6751 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Heili Sepp Kriminaalasi Andrei Buda

§ 238

lg 2 alusel vähendas Andrei Budakovskile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestas karistuse kandmise alguseks 10.09.2021. Andrei Budakovski suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis muutmata. Tühistas tõkendi kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis Andrei Budakovskilt välja kokku menetluskulu 1108.80 eurot, mille määras tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. APELLATSIOON 3. Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Andrei Budakovskile mõistetud karistus on liialt range. Sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,91 mg/l. Kohus asus seisukohale, et isiku süü on keskmine, kuivõrd kriminaalvastutust ettenägeva piirmäära alumist määra on ületatud mõningasel määral. Talle mõistetud karistus 1 aasta 9 kuud on aga peaaegu keskmine karistusmäär, sest Karistusseadustiku § 424 lg 2 kohaselt samateo eest kui see on toime pandud korduvalt karistatakse kuni nelja aastase vangistusega. Kohus on hinnanud isiku käitumises tema ohtlikkuse liialt kõrgeks, leides et süüdistatava süü tuleb hinnata keskmiseks. Materjalist nähtub, et ta on andnud üksikasjalikud ütlused päeva sündmuste kohta selles, kuidas ta proovis elukaaslase juurest oma asju kätte saada. Ta käis tema ukse taga, ei saanud sisse, läks ostis vahepeal alkoholi ja siis läks uuesti elukaaslase ukse taha ning tarbis seejärel alkoholi. Ta ei mäleta, mis kell istus rooli ja kuhu tahtis sõita, samuti ei mäleta ta avariid. Arvab, et sõitis autoga 2-3 minutit. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, on oma olemuselt küll ohtlik, kuid isik kinnitas, et ta oli roolis vaid 2-3 minutit. Seega juhtus avarii juba esimestel minutitel pärast sõidu alustamist ning seejärel ta kõrvaldati liiklusest. Joobes juhtimine toimus päeval, kus elukaaslane kutsus talle politsei ja ütles, et ta saab oma asjad kätte kohtu kaudu. Seega oli päev tema jaoks negatiivsete mõjudega. Tema alkoholi tarbimine ja sõitma asumine oli paljuski põhjustatud tema elukaaslase eelnevast käitumisest. Isik kinnitas, et tarbib alkoholi vaid korra kuus.

§ 61lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kaitsja leiab, et kohtuotsuse põhistused ei ole veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Ta ei ole kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt püüdnud oma süüd vähendada ega end õigustada. Kohus leidis, et süüdistatavale ei ole eelnev karistus soovitud mõju avaldanud, kuid vastupidi kohtu järeldusele, on Andrei Budakovski püüdnud täita õigeaegselt talle eelmise kohtuotsusega mõistetud 577 üldkasuliku töö tundi. Arvestades isiku invaliidsust ja suurt tundide hulka, näitab nende teostamine, et isik suudab end distsiplineerida ning kannab vastutust oma tegude eest. Karistus ei vasta süüdistatava isikule. Arvestades, et tegemist on liiklusalase kuriteo toimepanemisega, siis karistuse eesmärgi täidaks pikemaajaline juhtimisõiguse äravõtmine, kuid Andrei Budakovskil see puudub. Apellatsiooni esitaja on seisukohal, et vaatamata sellele, et Andrei Budakovskil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, on võimalik mõista talle leebem karistus, s.o. vangistus 1 aasta 3 kuud, mida kolmandiku võrra vähendades jääb vangistus 10 kuud. Kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil. Juhindudes

§ 321

, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg 2 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 28.10.2021.a otsus Andrei Budakovskile mõistetud karistuse osas ning mõista talle leebem karistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.
2. Kaitsja arvates on kohus hinnanud süüdistatava käitumise ohtlikkuse liiga kõrgeks. Põhjendab kaitsja oma arvamust süüdistatava poolt antud ütluste sisuga joobes juhtimisele eelnenud sündmustest. Kolleegium leiab, et probleemid elukaaslasega ei vähenda süü suurust, mida on maakohus hinnanud kõiki süüd mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades seaduslikult keskmiseks. Kaitsja poolt viidatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud ning see näit on koos teo tehioludega andnudki kohtule veendumuse, et süüdistatava süü suurust on võimalik hinnata keskmisena. Asjakohtud on kaitsja apellatsiooni väited, et kohtuotsuse põhjendused pole veenvad ja mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. Kohus on kõiki KarS § 56 ettenähtud aluseid otsuses kajastanud ja analüüsinud nii süü suurust kui ka kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamist. Samuti üld-ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamise võimalikkust. Kolleegium, erinevalt kaitsjast, leiab, et maakohtu põhjendused on veenvad, täiesti arusaadavad ja ammendavad. Asjaolu, et ta pole oma süüd vähendanud ega ennast õigustanud, on tegu kahetsenud, on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud KarS § 57 lg 1 p-s 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahetsusena. Kaitsja märgib, et süüdistatavale on eelmine karistus mõju avaldanud kuna ta on püüdnud täita õigeaegselt üldkasuliku töö tunde. Kolleegium osutab, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmine töötundide tegemise näol on maakohtule olnud teada, kuid see ei muuda kuigivõrd asjaolu, et A. Budakovskil on kaks kehtivat karistust muuhulgas ka analoogse liiklusalase kuriteo eest, mis KarS § 56 alusel mõjutab kohtu poolt mõistetavat karistusmäära. Siinkohal kolleegium leiab, et tähelepanuta ei saa jätta kohtuistungil süüdistatava poolt antud ütlusi (tl 37-41), et tarbis autos alkoholi ja mäletab uduselt, et tahtis teha avariid. Ei mäleta, mis kell istus rooli ja kuhu tahtis sõita, avariid ei mäleta. Sõitis mööda silda, pani silmad kinni, vajutas gaasi, tundis lööki ja sõitis teisele sõidukile sisse. Sellise ohtliku käitumisega seadis süüdistatav ohtu mitte ainult ennast vaid kõikide teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kolleegium leiab, et selline tegu väärib karmi hukkamõistu ja ranget karistust. Kaitsja poolt märgitule, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud pikemaajalise juhtimisõiguse äravõtmisega on kaitsja ise apellatsioonis juba vastanud väitega, et A.Budakovskil juhtimisõigus niigi puudub. Kolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seetõttu maakohtu poolt mõistetud 1aasta ja 9 kuu vangistuse osas otsuse tühistamiseks ja talle kaitsja poolt taotletud 1 aasta ja 3 kuulise vangistuse mõistmiseks seaduslikud alused puuduvad.
3. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

8. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 45 minutit, kokku 49,20 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsjatasu summas 49,20 eurot Andrei Budakovski kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 11.01.2022 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu määruses tehtud kirjaviga ja lugeda õigeks määruse kuupäevaks 22. november 2021. Määrus saata menetlusosalistele.