← Eesti

4-21-4262/18

Obsah (5)§ 209§ 193§ 38§ 194§ 142

4-21-4262 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-4262 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahe

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PPA Põhja prefektuur esitas 05.11.2021 Harju Maakohtule taotluse Vadim Russetskile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt määras Põhja prefektuur 22.06.2018 väärteoasjas nr 2317,18,004733 V. Russetskile rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Otsus jõustus 10.07.
  2. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kaire Põlts 31.08.2018 väärteoasjas täitemenetlust. 23.04.2020 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale, et rahatrahvi täitmine on võimatu.
  3. V. Russetski märkis kohtuistungil, et ta on nõus, kui talle määratud rahatrahv asendatakse arestiga, kuid tekkinud lähedase suhte pärast ei taha ta aresti kanda kohe pärast vangistusest vabanemist. Ta eelistaks teha üldkasulikku tööd. Sõltuvusprobleeme tal enam ei ole. Maakohtu määrus
  4. Harju Maakohtu 30.11.
  5. a määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ja asendati V. Russetskile Põhja prefektuuri 22.06.2018 otsusega väärteoasjas nr 2317,18,004733 määratud rahatrahv 60 eurot ühepäevase arestiga. V. Russetskil tuleb asenduskaristusena kohaldatud arest 1 1

(3)4-21-4262 päev ära kanda pärast Harju Maakohtu 30.04.2020 otsusega nr 1-19-7568 mõistetud vangistuse ärakandmist või pärast tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et esitatud taotlus V. Russetski suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V. Russetski ei ole tasunud talle määratud 60 euro suurust rahatrahvi. Isikule määrati rahatrahv üle kolme aasta tagasi ning selle aja jooksul ei ole võlgnik näidanud rahatrahvi tasumise osas mingit huvi. Seega on süüdlane olnud ükskõikne talle pandud kohustuste täitmise osas. Kuna kohtutäiturilt saadud teatise järgi võlgnikul rahalised vahendid puuduvad ning puudub ka vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Mis puudutab aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis selline asenduskaristus ei ole varem V. Russetski puhul end õigustanud. Nimelt asendas Harju Maakohus 09.01.2019 otsusega nr 1-18-9583 V. Russetskile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga, kuid isik talle pandud kohustusi ei täitnud ning mõistetud karistus pöörati järgmise kohtuotsusega tagasi vangistuseks. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on 15 trahviühiku rahatrahvi asenduskaristuseks 1 päev aresti. Süüdlane kannab käesoleval hetkel karistust ja tal ei ole võimalik määratud aresti viivitamatult kanda, mistõttu tuleb karistus ära kanda pärast Harju Maakohtu 30.04.2020 otsusega nr 1-19-7568 mõistetud vangistuse ärakandmist või pärast tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Võlgnik ei soovi aresti kanda kohe pärast vangistusest vabanemist ja viitab tekkinud lähedasele suhtele. Kohus ei pidanud aga sellist põhjendust asjakohaseks. Kui lähedast suhet on võimalik hoida pika vangistusaja jooksul, on seda võimalik säilitada ka siis, kui sellele järgneb mõnepäevane arest. Seega ei ole toodud põhjus piisav

§ 209lg 1 alusel karistuse edasilükkamiseks.

Määruskaebus

  1. V. Russetski esitas 28.12.
  2. a (kohtus registreeritud esmakordselt 31.12.2021) määruskaebuse, milles märgib, et ta on vahi all alates 17.01.
  3. a ja vabaneb 27.01.
  4. a. Trahvi ei saanud ta maksta, kuna oli tagaotsitav. Viidatud väärteoasjas ei pea ennast aga süüdiolevaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 193

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Sama sätte teise lause kohaselt, juhul, kui määrus tehti kirjalikus menetluses, võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Maakohus arutas kohtuvälise menetleja taotlust rahatrahvi arestiga asendamiseks 29.11.2021.a kohtuistungil, millest võttis videolahenduse vahendusel osa ka V. Russetski. Istungiprotokollist nähtuvalt andis kohtunik kohtuistungil teada, et kohtumäärus on kätte saadav Harju Maakohtu kantselei kaudu 30.11.2021. a, kohus saadab määruse kinnipeetavale kinnipidamisasutusse, samuti on määrus kättesaadav e-toimiku kaudu. Vaidlustatav maakohtu määrus anti V. Russetskile kinnipidamisasutuses allkirja vastu üle 02.12.2021. a. Seega oli ta alates sellest ajast teadlik määruse olemasolust ja selle sisust.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 1 teise lause kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest alates tähtaega arvestatakse. Seega algas V. Russetski 15-päevane kaebetähtaeg 03.12.2021.a. Vastavalt KrMS § 171 lg-le 3 oli määruskaebuse esitamise viimane päev seega 17.12.

  1. a. V. Russetski esitas aga määruskaebuse alles 28.12.
  2. a. Kusjuures vaidlustatavas maakohtu määruses oli samuti välja toodud selle edasikaebe kord. Samuti selgitati kohtuistungi protokollist nähtuvalt kohtuistungil V. Russetskile määruse edasikaebamise korda ja -tähtaegu. Seega pidi V. Russetski määruskaebuse esitamisel sellega arvestama, et

§ 193lg-st 1 tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimane päev 17.12.2021.

V. Russetski esitas määruskaebuse aga alles 28.12.2021, seega hilinenult. Kusjuures sõltumata asjaolust, et maakohtu poolt oli isikule selgitatud määruse edasikaebe korda, aga isik määruskaebust tähtaegselt esitanud ei ole, ei ole V. 2

(3)4-21-4262 Russetski samuti pidanud määruskaebuses vajalikuks põhjenda, miks ei esitanud ta määruskaebust selleks ettenähtud tähtaja jooksul ning ei ole taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist. 6.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

11.-

  1. peatüki sätteid, arvestades
  2. peatükis sätestatud erisusi.

§ 142

lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kuna V. Russetski esitas määruskaebuse pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ega taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb V. Russetski määruskaebus jätta järelikult läbi vaatamata. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 38lg 1, § 142 lg 2 p 1, § 193 lg 1, § 194 lg 3 jätab ringkonnakohus V.

Russetski määruskaebuse Harju Maakohtu 30.11.2021. a määruse peale läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.