KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2880 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlu

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 13.12.2021 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (täiendatud 15.12.2021), milles soovib saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks seoses Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse vaidlustamisega halduskohtus. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal õigusalased teadmised halduskohtule kaebuse esitamiseks. Eesti Töötukassa otsus on ebaõige. Varasemalt on tuvastatud töövõime kaotus, kuid nüüd on Eesti Töötukassa tuvastanud taotlejal osalise töövõime kaotuse, kuigi taotleja tervislik seisund on halvenenud.
2. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või 3-21-2880 osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu arvesse võetav taotleja sissetulek on kokku 11 481,77 eurot.

§ 112

lg 1 p 1 alusel saab eeltoodud sissetulekust arvata maha samal ajavahemikul tasutud eluasemekulud 524,60 eurot (kodulaenumaksed 131,15 × 4) ja majandusliku seisundi teatises märgitud transpordikulud 1000 eurot (4 × 250), samuti muud vältimatud kulutused 2502,12 eurot ((400 + 100 +85 + 28,73 + 11,8) × 4). Pärast mahaarvamiste tegemist on taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kahekordne kuusissetulek 3727,52 eurot [(11 481,77 – 524,60 – 1000 – 2502,12) / 4 × 2]. Eeltoodust nähtuvalt ei ole taotleja majanduslik seisund selline, mis annaks aluse riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Taotleja on läbinud vaidemenetluse ning riigi õigusabi taotlusest on selgelt arusaadav, milles seisneb probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi soovitakse.

§ 2

lg-tes 4‒6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Praegune vaidlus ei ole ka sedavõrd keeruline, et eeldaks süvateadmisi õigusest. Vaidlus puudutab küsimust, millised terviseinfosüsteemis olevad andmed toetavad kaebaja poolt märgitud piiranguid töövõime hindamise taotluses. Seega on küsimus pigem faktiliste asjaolude väljaselgitamises ning taotleja teab ise kõige paremini oma tervislikku seisundit. Seejuures märgib kohus, et töövõime hindamise taotluses taotleja poolt välja toodud piiranguid peavad toetama tervishoiuinfosüsteemis olemasolevad andmed. Kohtule esitatud andmetest lähtudes ei nähtu vajadust taotleja esindamiseks haldusmenetluses (vaidemenetlus on läbitud) ega muu õigusdokumendi koostamiseks (kaebuse koostamine on hõlmatud esindamisega halduskohtumenetluses). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks X taotluse edastamist maakohtule (RÕS § 10 lg 7). Põhjendatud vajadusel on taotlejal õigus pöörduda vastava taotlusega maakohtu poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X esitas 21.12.2021 elektronkirja teel määruskaebuse, millest nähtub määruskaebuse esitaja tahe Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Taotleja selgitab, et sai augustis II pensionisamba raha, millest maksis võla ja tegi hädavajaliku remondi. Taotlejal (ja tema abikaasal) puudub edaspidi sissetulek õigusabi eest tasumiseks. Taotleja ei ole suuteline ise kaebust kirjutama, määruskaebuse kirjutamisel abistas teda abikaasa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. X ei ole määruskaebust digitaalselt allkirjastanud, kuid on varem sama e-posti aadressilt halduskohtule riigi õigusabi taotluse esitanud, mistõttu ei kahtle ringkonnakohus määruskaebuse esitaja isikusamasuses (

§ 52lg 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2

§ 207lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus on õigesti leidnud, et olenemata taotleja majanduslikust seisundist tuleb praegusel juhul jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-8, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). RÕS § 7 lg-st 3 ei saa järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. Menetluslikku ebavõrdust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (

§ 2

lg-d 4‒6), mistõttu ei eelda halduskohtumenetluses osalemine tingimata õigusalaste teadmiste või professionaalse esindaja olemasolu. Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning teha kõik endast olenev, et kõrvaldada asjas mõistlikult ettenähtavad kahtlused. Kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. 6. Taotleja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa otsust, millega tuvastati taotleja osaline töövõime. Taotleja on läbinud eelnevalt vaidemenetluse ning on riigi õigusabi taotluses suutnud arusaadavalt välja tuua probleemi, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei ole tegemist faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega, mille õigeks lahendamiseks oleks vajalik määrata taotlejale riigi kulul õigusteadmistega esindaja. Töötukassa hindab isiku töövõime ulatust eksperdiarvamuse alusel, mis koostatakse töövõime hindamise taotluses esitatud isiku enda hinnangu alusel tema tervisest tulenevate piirangute kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseandmete alusel. Seega on vaidlus eelkõige faktiliste asjaolude väljaselgitamises. Ringkonnakohus selgitab seejuures, et taotlejal puudub kohustus viidata esitatavas kaebuses õigusaktidele ja tuua välja õiguslikke seisukohti. Kaebuse lahendamiseks vajalikud õigusnormid leiab kohus ise. Kaebaja peab suutma välja tuua kaebuse faktilise põhjenduse (

§ 38

lg 1 p 7) ning tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidetud asjaolusid (

§ 38lg 1 p 8).

Vajaduse korral saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale suunised kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (

§ 120lg 3).

Seega kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4‒6).

7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3