← Eesti

1-20-7247/32

Obsah (7)§ 199§ 74§ 68§ 65§ 56§ 58§ 57

Kriminaalasi nr 1-20-7274 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7247 (19278002047) Kohtunik Mar

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ANDRES MOORITS Isikukood 35812092750, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxaa lxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Jõgeva maakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, ei tööta; Üks kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 24.04.2017. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistatud 2 aasta 6kuulise vangistusega, millest kandma osa on 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrati 3-aastane katseaeg.

Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.09.

  1. a Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts,
  3. mai ja
  4. juuni
  5. a RESOLUTSIOON
  6. Süüdi tunnistada Andres Moorits

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Andres Mooritsa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.

  1. a kuni 19.12.
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva.
  3. Andres Mooritsa ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Andres Mooritsale käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Tartu Maakohtu 24.04.

  1. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2819 mõistetud karistuse kandmata osast, s.o 2 aastat 1 kuud ja 20 päeva vangistust, mõistes kokku 4 (neli) aastat 1 (üks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
  2. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda vangistuse kandmise aja alguseks Andres Mooritsa vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Andres Mooritsale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
  4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  5. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andres Mooritsalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 eurot, ekspertiisitasud summas 798 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu summas 1663 eurot ja 20 senti.
  6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3337 eurot ja 20 senti tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  7. Selgitusse tuleb märkida „1-20-7274, menetluskulud, Andres Moorits“.
  8. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
  9. Andres Mooritsat süüdistatakse ajavahemikul sügis
  10. a. kuni 18.10.2019 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu kinnistul toime pandud varguses. Andres Moorits tungis xxxxxxxxx sisse uste lukustusristlati ülestõstmise teel garaaži, kus võttis ära murutraktori filtri maksumusega 10 eurot, kaks 30-liitrise mahtuvusega plastiknõud 60 liitri diiselküttega maksumusega 90 eurot ja akulaadija START maksumusega 50 eurot. Samuti tungis ta seinalaudade lahti kangutamise ja ukse seestpoolt avamise teel garaaž-töökotta, kust võttis ära murutraktori Husqvarna maksumusega 600 eurot ja segumikseri METABO maksumusega 250 eurot. Veel püüdis ta sisse tungida kuuri, milleks võttis eest aknaklaasi, mis purunes (kahju 20 eurot).
  11. Seega Andres Moorits isikuna, kes on varem toime pannud 2013.,
  12. ja
  13. aastal vargusi ja
  14. aastal kelmuse ning kes on nende tegude eest 24.04.
  15. aastal Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-2819 süüdi tunnistatud, pannes taas toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht 3. Kr

MS § 306 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel esmalt järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav. Kui tegu on tuvastatud ja on kindel, et selle on toime pannud süüdistatav, saab asuda vaagima, kas toime pandud tegu on kuritegu ja kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises ning milline karistus tuleb teo toimepanemise eest mõista.

  1. Prokurör leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab tegu jaatada, teo on toime pannud süüdistatav Andres Moorits, ta tuleb süüdi mõista ja karistada. Kaitsja arvates puuduvad tõendid Andres Mooritsa süüditunnistamiseks, asjas on esile kerkinud kahtlused, mis kõik tuleb tõlgendada Andres Mooritsa kasuks.
  2. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Selleks, et aru saada ja mõista, mis ikkagi toimus süüdistuses kirjeldatud ajal, s.o ajavahemikul sügis
  3. aasta kuni 18.10.2019, ehk et rekonstrueerida selle päeva südmused kohtule esitatud tõendite pinnalt, on mõistlik alustuseks leida selline tõend või fakt, mis on objektiivselt tõele kõige lähemal. Alustada tuleb tõendist, mis on kõige vähem seatud kahtluse alla või mis peegeldab tegelikkust kõige paremini. Kohtu arvates on selliseks tõendiks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxhtus antud ütlused. Xxx xxx ütlused on kogu ulatuses usaldusväärsed, need on vastuoludeta ja annavad objektiivselt edasi süüdistatava Andres Mooritsa käitumisaktid kindlal ajahetkel. See omakorda võimaldab nendest kindlatest ja vaidlusteta ajapunktidest hinnata ajas tagasi ja edasi teisi asjas kogutud tõendeid – neid kõrvutada, leida kokkulangevusi või vastuolusid ning seejärel anda tõendikogumile lõpphinnang. Xxx xxx ütluste pinnalt saab sedastada järgmist.
  4. Xxx xxx tunneb Andres Mooritsat umbes 10 aastat. See on kohtu arvates piisav aeg, et inimest tundma õppida ja aru saada, mis inimesega tegu on. Lisaks oli see piisav aeg selleks, et Xxx xxx andis Andres Mooritsale suure summa raha võlgu, kokku 1000 eurot.
  5. aasta oktoobrikuus hakkas Xxx xxx Andres Mooritsale peale käima, et oma raha tagasi saada, varem ei olnud see tal õnnestunud. Nüüd
  6. aasta oktoobris pakkus Andres Moorits talle võla katteks murutraktorit, millele Xxx xxx koos Andres Mooritsaga täpselt tuvastamata ajal ka oma kaubikuga järele sõitis. Murutraktor asus Xxx xxxle tundmatus kohas, kuid ta teadis, et see koht on kuidagi süüdistatavaga seotud. Lisaks murutraktorile andis Andres Moorits Xxx xxxle võla katteks ka akulaadija, trelli taolise asja, segutrelli ja paar kanistrit. Kokku pidid need asjad võlga vähendama 700 euro võrra. Kust Andres Moorits need asjad sai, Xxx xxx teada ei saanud. Keegi olla talle need toonud.
  7. Xxx xxx viis Andres Mooritsalt saadud asjad oma ema juurde. Järgmine asi, mis Xxx xxxle nende asjadega meenub, oli läbiotsimine tema kodus – otsiti just neidsamu asju, mida ta Andres Mooritsalt oli saanud. Ta püüdis kohe ka Andrest ennast kätte saada, kuid tulutult. Hiljem selgus, et Andres Moorits oli olnud arestimajas. Pärast arestimajast vabanemist helistas talle Andres Moorits ja ütles, et asjad on vaja tagasi anda, et need on varastatud. Nii Xxx xxx tegigi, laadis asjad uuesti peale ja viis tagasi sinna, kust ta need oktoobrikuus peale võttis. Sellega asi siiski ei piirdunud, sest Andres Moorits palus Xxx xxxlt veel ühte teenet – asjad tuleb tagasi viia mingisse kohta, mida taas Xxx xxx ei teadnud. Nii sõitiski Xxx xxx jõululaupäeval taas Jõgevamaale, laadis koos Andres Mooritsaga asjad viimase juurest peale ja viis kuhugi kohta, kus oli kuusehekk ja maja. Lisaks jättis Andres Moorits sinna kohta ka kommikoti ja 20 eurot sularaha.
  8. Xxx xxx sõnul ei küsinud ta Andres Mooritsalt kordagi, et kes need asjad varastas. „Ei, mind ei huvitanud, ma viisin tagasi.“, vastas ta kaitsja küsimusele, et kas ta siis huvi ei tundnud, et kes need asjad varastas. Samas prokuröri küsimustele vastates rõhutas Xxx xxx korduvalt, et ta ütles Andres Mooritsale, et jäta mind sellest asjast välja. Niiviisi öeldes rõhutas Xxx xxx kohtu arvates seda, mida ta ise tegelikult asjast arvas – need asjad varastas Andres Moorits ja varastatud asjade üleandmisega segas ta ka Xxx xxx pahandustesse.
  9. Xxx xxx jättis kohtus usaldusväärse mulje, ta mäletas asju detailselt ning oli valmis neist ka rääkima. Samas tunnetas kohus Xxx xxx puhul seda, et ta ei ole inimene, kes sooviks teistele otsesõnu halba ja oleks valmis ka otse Andres Mooritsat süüstama. Kohus on veendundud, et Xxx xxx uskus, et Andres Moorits need asjad varastas, kuid kohtus ei olnud ta valmis seda välja ütlema. 10-aastane tutvus Andres Mooritsaga on olnud piisav, et seda mitte teha. Lisaks tundis Xxx xxx end halvasti, kui pidi vastama küsimusele, mille eest Andres Moorits pikka vanglakaristust kandis. Teise inimese tapmist ongi tavainimesel raske mõista ja kui pead tapjat uues kuriteos süüstama, ongi see keeruline. Eriti veel, kui lõpuks sõnelemiseks läks, nii nagu Xxx xxx seda ütles. Ta lihtsalt lootis, et kui asjad tagasi saab viidud, siis kellelegi kahju ei ole tekkinud ja asi on lahendatud.
  10. Xxx xxx ütlustega haakuvad järgmised tõendid. Xxx xxx sõnul helistas talle enne jõululaupäeva Andres Moorits ja ütles, et asjad on varastatud ja tuleb tagasi anda. Ühtlasi ütles tunnistaja seda, et Andres Moorits oli arestimajas. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Andres Moorits kahtlustatavana kinni 17.12.2019 ja vabastati 19.12.
  11. Seega kinnitab protokoll Xxx xxx ütlusi ja lisaks on oluline protokolli juures märge, et Andres Moorits vabastati kohtumääruse alusel, kuivõrd kohus ei olnud nõus Andres Mooritsat vahistama. Oluline on see märge seetõttu, et toimus vahistamistaotluse läbivaatamiseks korraldatud istung ning Andres Mooritsa sõnul ütles ta vahistamise istungil, et tema varastas kahtlustuses nimetatud asjad ja et ta tunnistab ennast süüdi. Tõsi, ristküsitluse käigus Andres Moorits kinnitas sedagi, et ta valetas. Etteruttavalt märgib kohus, et ei pea Andres Mooritsa valetamise väiteid usutavaks (põhjustest edaspidi) ja seetõttu on selge, miks Andres Moorits vahetult pärast vabanemist Xxx xxxle helistas ja soovis asju tagasi saada – ta oli selleks hetkeks aru saanud, et teda seostatakse süüdistuses märgitud asjade vargusega, ta oli selle teo üles tunnistanud ning ta püüdis sellest olukorrast kuidagi välja pääseda. Andres Moorits läks isegi nii kaugele, et lisaks asjadele viis ta kannatanule kommikarbi, 20 eurot (Xxx xxx teadmine) ja lisaks ka juba öeldule vabanduskirja ning Vana Tallinna pudeli (kannatanu sõnad, Andres Mooritsa enda sõnad).
  12. Xxx xxx sõnadega kirjeldatud eluliselt usutavate südmuste jadaga haakub ka asjas teostatud DNA ekspertiis. Xxx xxx tahtis, et Andres Moorits hoiaks ta sellest asjast väljas, ja põhjusega tahtis. DNA ekspertiisi kohaselt oli just Andres Moorits see, kes kannatanu talukohta sisse murdis ja sealt asju varastas.
  13. Kohtule tõendina esiatatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub talus garaažtöökoda. Töökoja sein on kaetud laudadega, kuid töökoja ühel küljel tuvastati lahtised lauad ja lahtiste laudade asukohas ka jalajäljed maas. Teisisõnu on tuvastatav, et lahtiste laudade juures on käidud. Kui südmuskoha vaatleja lükkas lahtised lauad eemale, oli laudade taga näha papist plaat, mille ülemine äär oli murdekohaga. Sellelt murdekohalt võetigi DNA proovid. Loogiline, sest ilmselt proovi võtja eeldas, et sissemurdja on lauad sama moodi kõrvale lükanud ja sisse murdes selle papi nurga ka ära murdnud. DNA ekspertiisiakti kohaselt tuvastati sellest kohast võetud proovist täisprofiil, mis on pärit ühelt inimeselt ja kokkulangev Andres Mooritsa DNAprofiiliga. Andres Mooritsa DNA-d leiti lisaks selles samas töökojas olnud elektrikäialt.
  14. Seega saab tunnistaja Xxx xxx, osaliselt ka süüdistatava Andres Mooritsa ütluste ning DNA ekspertiisi pinnalt konstrueerida südmuste ahela, mis on eluliselt usutav ning tõenäoline – Andres Moorits varastas süüdistuses nimetatud ajal ja kohast murutraktori, filtri, trelli, segumiksri, akulaadija ja kanistreid diislikütusega.
  15. Vastukaaluks esitas süüdistatav Andres Moorits aga kohtu arvates tõendikogumiga mittehaakuva ja ebausutava kaitseteesi sellest, kuidas tema ise on langenud pettuse ohvriks. Nimelt väidab Andres Moorits, et tema sai varastatud asjad kelleltki xxxxxxxxxxx vahetuskaubana. Vahetust tegi ta punase Peugeot Boxeri bussiga, mis tal hoovi peal seisis.
  16. Täpsemalt kirjeldab Andres Moorits sündmuste ahelat järgnevalt.
  17. Xxx xxx ütlustega kokkulangevalt selgitas ta, et oli Xxx xxxle võlgu. Ta tahtis võlga ära maksta, kui saab tööle. Kui tööd ei saa, plaanis Xxx xxxle maha müüa mingi Volvo, mis tal hoovi peal seisis. Vahepeal aga trehvas süüdistatava sõnul ta kätte see murutraktor ja seda järgmiselt.
  18. Tal oli punane Peugeot Boxer. Ta ütles naabrimees Xxx xxxle, et viimane paneks internetti kuulutuse, et vahetada auto murutraktori vastu. Murutraktor pluss kompensatsioon, täpsustas ta hiljem ristküsitluse käigus. Auto väärtuseks hindas ta 1200 eurot. Endal polnud tal internetti ja seepärast palus naabril kuulutuse üles panna. Mingi aeg hiljem tuli ostja. Andres Moorits ise oli tööl Tartus. Xxx xxx tegeles müüjaga, müüja pakkus 300 eurot ja murutraktorit. Xxx xxx helistas süüdistatavale ja rääkis pakkumisest. Süüdistatav oli nõus, raha sai kohe, kuid murutraktorit pidi ootama. Mitmete helistamiste peale toodi lõpuks seegi ära. Kui murutraktor toodi, toodi muidki asju, mingeid kodinaid. Kes tõi, see süüdistatavat ei huvitanudki, sellega tegeles Xxx xxx, kes sai asjaajamise eest 100 eurot. Edasi toimusid sündmused selliselt, nagu neid kirjeldas Xxx xxx (asjade üle andmine, tagasitoomine ja lõpuks kannatanule tagastamine).
  19. Tunnistaja Xxx xxx sama moodi sündmusi kohtus ei mäletanud. Tunnistaja sõnul pani tema küll internetti kuulutuse punase bussi (marki täpselt ei teadnud öelda, vist oli Ford) müügi või vahetuse kohta ja märkis kontaktiks oma telefoni numbri, kuid pärast seda, kui ostja ühendust võttis, andis ta ostuhuvilise kontaktid kohe Andres Mooritsale edasi ja tema rohkem müügiga ei tegelenud. Ostja kontaktandmed kirjutas ta üles ostutšekile. Ostja nimeks oli XXXXXxxxx. Tema nägi vaid pealt, kuidas ostja tuli, kuidas bussi ümber käidi ringi ja kuidas ostja minema sõitis. Pärast seda sai tema oma 100 eurot vahendustasu kätte. Pärast seda nägi tunnistaja paar kolm nädalat hiljem ostjat uuesti. Nimelt tõi ostja selle sama Andres Mooritsalt ostetud bussiga kohale murutraktori. Lisaks veel pudi-padi mis ostja süüdistatava kinnistule maha loopis.
  20. Andres Mooritsa ütlused murutraktori enda valdusesse saamise osas loeb kohus ebausaldusväärseteks. Seda esmalt põhjusel, et Andres Moorits ei ole andnud kogu kriminaalmenetluse kestel põhjust ennast usaldada. Pärast kinnipidamist ta eitas oma seotust vargusega, vahistamise istungil tunnistas ta teo üles, sama tegi ta hiljem politseis ülekuulamisel ning lõpuks kohtus ristküsitlemise käigus kinnitas ta, et valetas enda süü kohta nii kohtule kui hiljem ka politseiametnikule. Valetades peab inimene arvestama sellega, et teda hiljem enam ei usuta. Nii ka seekord. Põhjendused valetamiseks võivad kontekstist väljarebituna olla adekvaatsed (vahistamise hirm), kuid asjas usaldusväärseks tunnistatud tõendikogumiga kõrvutades nad seda ei ole. Vastupidi, ülestunnistus, mida Andres Moorits nimetab valeks, riimub ülejäänud tõendikogumiga ja seda ennekõike seepärast, et see on loogiline ja eluliselt usutav. Eluliselt usutav on, et varem varguste eest karistatud inimene varastab uuesti. Usutav on seegi, et kui inimene varastab, võib ta jätta sündmuskohale oma DNA. Usutav on seegi, et kui ta müüb varastatud asjad edasi, teab ta, kellele ta need müüb ja saab hiljem need asjad just õigest kohast tagasi küsida.
  21. Andres Mooritsa ja tema tunnistaja Xxx xxx ütlused ei ole haakuvad ja seda mitte pisidetailides, mida saaks pidada normaalseks (inimesed ikka unustavad ja mäletavad asju erinevalt). Süüdistatav ja tunnistaja vastanduvad väga olulistes detailides – kes suhtles osjaga, kes andis kauba üle. Andres Moorits püüdis ristküsitluse käigus ennast täielikult ostjaga suhtlemisest eemaldada – seda olevat teinud Xxx xxx. Viimane aga väidab vastupidist, tema võttis vastu vaid esimese kõne, kirjutas kontakti ostutšekile ja andis kontakti edasi. Tehingut nägi ta vaid kaugemalt pealt.
  22. Ebaloogiline on ka vahendustasu summa. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga selles, et kui inimesed elavad sisuliselt peost suhu, võtavad teineteiselt 20 euro suurustes summades võlgu, müüvad sisuliselt vanarauda, ei ole eluliselt usutav, et vahendustasu suuruseks lubatakse 100 eurot. See on müügisummaga võrreldes väga suur raha. Eriti vastuoluline on vahendustasu suurus Andres Mooritsa versiooniga tehingust, kus alguses sai ta rahana vaid 300 eurot ja jäi siis ootama sisuliselt puhast õnne, millal talle mingisugune teadmata seisukorras murutraktor kohale tuuakse.
  23. Usutav ei ole seegi, et kui vahetuskaubana lepitakse kokku murutraktoris, siis üks pool toob teisele nö kauba peale veel mitmeid asju. Kui tegemist oleks olnud päris prügiga (Andres Mooritsa sõnul olidki need asjad tema jaoks väärusetud), oleks kaitsetees mõnevõrra usutavam, sest taolist prügi prügikasti ei visata ja kui inimene jäätmejaama minna ei taha või ei viitsi, on kahetsusväärselt mõne inimese jaoks mugavam oma prügi kuhugi suvalisse kohta maha panna (näiteks metsa alla või siis antud juhul Andres Mooritsa elukohta kuuseheki äärde). Lisaks ei ole usutav seegi, et kui xxxxxxxxxxvõttiski riski, käis vargil, varastas asju, mille eest ta ilmselt lootis mingit raha saada, siis ta sellest rahast lihtsalt loobub ja annab need asjad nö kauba peale kellelegi tundmatule.
  24. Prokurör esitas lisaks ka täiendavaid tõendeid kaitseteesi ümber lükkamiseks. Asjakohasteks peab kohus neid siiski vaid osaliselt.
  25. Punase kaubiku Peugeot Boxeri registreerimistunnistuse number on andmebaasi väljatrüki kohaselt xxxxxxx6, väljastatud 17.07.2015 seoses omanikuvahetusega. Sama numbriga tunnistus leiti 17.12.
  26. a. Andres Mooritsa valdusest tema kahtlustatavana kinnipidamisel (kinnipeetu läbiotsimise protokoll).
  27. aastal salvestatud ortofotol seisab Andres Mooritsa hoovil punane kaubik. 20.12.
  28. a toimunud läbiotsimise käigus Andres Mooritsa juures pildistati punast kaubikut Peugeot Boxerit. Seega saab nimetatud tõendite alusel lugeda tuvastatuks, et Andres Mooritsa ja Xxx xxx versioon punase kaubiku müügist ei pea paika. See kaubik seisis seal ka veel
  29. aastal. Kaubiku dokumendid pidanuks üle antama ostjale. Tähelepanuväärselt ei osanud Xxx xxx tegelikult kohtus täpselt nimetatagi, mis marki auto müüki/vahetust ta Andres Mooritsa palvel vahendas. Usutavalt võib selline mitteteadmine tuleneda sellest, et
  30. aasta lõpus tehtud fotode kohaselt ei ole kaubikul esiosa. Üldteada on asjaolu, et just autode esiosas on automargile viitavad tunnused. Kuivõrd punasel kaubikul neid ei olnud, oli ka Xxx xxxl keeruline mäletada, mis autot ta vahendama pidi. Samas on kohtule esitatud võrdluspiltide pinnalt selgesti tuvastatav, et tegemist on Peugeot Boxeriga.
  31. Xxx xxx minevik ei luba samuti kohtul teda lõpuni usaldada. Kohus on veendunud, et Xxx xxx nägi mingeid sündmuseid pealt, kuid meenutades eksib ta kas teadlikult või tahtmatult nende taasesitamisel. Nii usub kohus seda, et Xxx xxx võis näha pealt seda, kuidas Xxx xxx ja Andres Moorits tõid murutraktori ja asjad kuuseheki juurde tagasi. Võis näha ka asjade äraviimist ja askeldamist pimedas. Ka võis ta näha mingit tegutsemist selle punase bussiga, kuid kohus ei usu seda, et Xxx xxx nägi Tom Roškot Andres Mooritsalt saadud punase bussiga varastatud asju maha laadimas. Xxx xxx ei mäletanud tegelikult õigesti sedagi, et ta
  32. aastal korralikult tööl käis ja selle eest ka arvestatavat tasu sai. Maksu- ja Tolliameti andmete alusel arvestati
  33. a oktoobri- ja novembrikuus Xxx xxxle vastavalt 1123 ja 1225 euro suuruseid tasusid. Vabalt kättesaadava Eesti Statistikaameti statistika kohaselt oli keskmine palk Eestis
  34. aastal 1407 eurot. Seega teenis Xxx xxx
  35. aasta lõpus peaaegu keskmist palka, mis omakorda tähendas olulist hõivatust. Lisaks sellele, nii nagu märkis õigesti ka prokurör ja esitas oma väidete tõestuseks ka erinevaid kriminaalhoolduse dokumente, sooritas Xxx xxx sel perioodil ÜKT tunde, mis suurendas tema hõivatust veelgi. Seega ei mäletanud Xxx xxx istungil oma
  36. aasta tegemisi, ilmselt meenutas ta hoopiski
  37. aasta tegemisi, mil ta enam ametlikult palka ei saanud (samad Maksu- ja Tolliameti andmed) ja teostas juhutöid.
  38. Kohtuvaidlustes pidas Andres Mooritsa kaitsja tuginedes olemasolevale kohtupraktikale võimalikuks DNA täisprofiili ülekandumist esemelt esemele. Ehk siis toetas kaitsja Andres Mooritsa versiooni sellest, et Andres Mooritsa DNA sattus papinurgale ja elektrikäiale seetõttu, et tegelik varas kasutas sissemurdmisel Andres Mooritsa bussist leitud kindaid (millel siis Andres Mooritsa DNA). Kuivõrd kohus ei pidanud eelnevalt Andres Mooritsa kaitseteesi usutavaks, pole põhjust sellel kaitseväitel ka enam peatuda. Teisisõnu, isegi kui see ülekandumine on tõesti võimalik (nii, et jääbki ainult ühe inimese täisprofiil), ei ole see antud asja kontekstis enam oluline.
  39. Prokurör esitas kohtule ka kõne- ja asukohaandmete analüüsi, kuid kohus ei pea vajalikuks neid eelkirjeldatu valguses tõendina arvestada. Kohus ei usuks olemasoleva tõendikogumi pinnalt Andres Mooritsa ja Xxx xxx versiooni toimunust isegi juhul, kui oleks tuvastatud mõned kõned tänaseks surnud xxxxxxxxxxx. Ka sellisel juhul oleks kohtu jaoks tegemist kahe omavahel mitteseotud sündmuse tahtliku ja kunstliku ühendamise katsega. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks peatuda ka negatiivse asjaolu tõendamise vajalikkusel.
  40. Kokkuvõttes leiab kohus, et Andres Mooritsa kaitsetees ei ole usutav ja see ei vii KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseni ehk kahtluse menetlusaluse isiku kasuks tõlgendamiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. aprilli
  42. a otsus asjas nr 419-447, p 15). Põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. november
  44. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58).
  45. Toime pandud tegu on kuritegu. Vallasasjad, mis Andres Moorits kannatanu juurest ära võttis, olid talle võõrad ja tal oli eesmärk need asjad ebaseaduslikult omastada. Ta tegutses kavatsetult, plaaniga varastatud asjad hiljem maha müüa või siis võetud kohustuste katteks vahetuskaubaks pakkuda (nii nagu ta seda Xxx xxxga tegi). Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud

§ 199lg 2 subjektiivne süüteokoosseis.

  1. Kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt on Andres Mooritsat varem varguse eest karistatud Tartu Maakohtu 24.04.
  2. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2819 ning Andres Moorits pani varguse toime sissetungimisega. Seega tuleb Andres Moorits süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 31.

§ 199

lg 2 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 32.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

  1. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma. Andres Mooritsa 24.04.
  2. a otsusega mõistatud karistus jäeti

§ 74alusel täitmisele pööramata.

See tähendab, et

§ 74

lg-te 5 ja 6 alusel on võimalik Andres Mooritsat karistada praegu kas rahalise karistusega või võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

  1. Rahalise karistuse kohaldamine ei ole Andres Mooritsa osas põhjendatud.
  2. Andres Moorits on majanduslikes raskustes. Eesti Maksu- ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu kohta ja teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on näha, et reaalseid sissetulekuid Andres Mooritsal praegu ei ole. Kohtuistungil selgitas Andres Moorits, et tööl ta ei käi ja elatub vaid toimetulekutoetustest. Elab ta kellegi teise kinnistul. Rahalise karistuse mõistmine ei pruugi sellises olukorras täita oma eesmärki. Eesmärk on suunata inimene tagasi õiguskuulekale teele, kuid kui inimesel ei ole varasid, et rahalist karistust täita, tekitab see uusi probleeme. Rahalise karistuse tasumisel ei jääks talle raha igapäevaseks toimetulekuks ja see omakorda suurendab tõenäosust, et probleeme lahendatakse uute süütegude toimepanemisega. Oma vähesest sissetulekust tuleb Andres Mooritsal tasuda menetluskulud.
  3. Rahaline karistus ei täidaks ka eripreventiivseid eesmärke. Niisamuti ei täidaks karistuse eesmärke taas kord karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Süüdistatava suhtumine õiguskorda on taunitav, mida peegeldab ennekõike tema varasem karistatus. Süüdistatav on vaatamata kehtivatele kriminaalkaristustele ja katseajale taas varastanud ja järelikult ei ole mõistetud karistus talle vajalikku mõju avaldanud. Karistuse põhimõtete järgi on oluline karistada kuriteo toimepanijat järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et süüdistatav edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistus ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud süüdistatavat oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Neil põhjustel tuleb süüdistavale mõista reaalne vangistus.
  4. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.

  1. a otsus asjas nr 1-18-2232, p 71).
  2. Prokurör taotles süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga, sest karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama sanktsiooni määraga. Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes saab Andres Mooritsa süüd pidada keskmisest väiksemaks. Varastatu väärtus (selle turuhind) ei ole suur ja Andres Moorits tagastas kõik asjad kannatanule ja maksis kinni ka aknaklaasi lõhkumise (20 eurot). Ka

§ 58sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid Andres Mooritsa puhul ei ole.

Samas ei ole ka karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes. 39. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (Kr

MS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot, ekspertiisitasu summas 798 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 420,72 eurot kohtueelses menetluses ja 1242,48 eurot kohtumenetluses. Kokku on käesolevas asjas menetluskulud 3337,20 eurot.

  1. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
  2. novembril 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-7247 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Andres Mooritsa süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 2.

juuli 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Andres Mooritsa kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Süüdistatav Andres Moorits Isikukood: 35812092750; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ei tööta; 1 kehtiv kriminaalkaristus; tõkend elukohast lahkumise keeld Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Anneli Hinto Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Marina Valge ringkonnaprokurör RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 4; § 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 otsus osaliselt, see on Andres Mooritsale mõistetud karistuse osas. Karistada Andres Mooritsat

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 1 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata Andres Mooritsa karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

  1. detsember 2019 kuni
  2. detsember 2019, s.o 3 päeva ja lugeda Andres Mooritsa ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Andres Mooritsale käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Tartu Maakohtu 24. aprilli 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2819 mõistetud karistuse ärakandmata osast, s.o 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust ning mõista Andres Mooritsa lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Andres Mooritsa karistuse kandmisele asumisest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Andres Mooritsa kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot, vandeadvokaat Marina Valge poolt Andres Mooritsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Andres Mooritsa apellatsioonimenetluse kulu 150 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.