Obsah (9)

§ 238§ 163§ 445§ 177§ 637§ 405§ 442§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7081 Koh

) § 367 alusel nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja viivise põhinõude 1209.58 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 849.73 eurot. 10. Tõendid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jättis kohus juhindudes

§ 238

lõigetest 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 11. Kohus tugines menetluskulude jaotamisel

§ 163

lõikele 1, leides, et hagi rahuldamise ulatus on 84% (1389.59 1653.50-st on ≈ 84%). Kohus jättis seetõttu menetluskulud 16% ulatuses hageja ja 84% ulatuses kostja kanda. 12. Kohus määras menetluskulude jaotust arvestades hageja kohtukulu (riigilõiv) suuruseks 189 eurot (84% 225-st on 189) ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu suuruseks 499.80 eurot (84% 595-st on 499.80) ning kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulu suuruseks 52 eurot (16% 325-st on 52).

§ 445

lõike 1 teise lause alusel tasaarvestas kohus poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mille tulemusena mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude katteks 636.80 eurot. Hageja esitas ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kostja 4 2-21-7081 kindlaksmääratud menetluskulude suurust, kuid leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 120 lõiget 2, leides, et volituse ulatust tuleb tõlgendada üksnes selliselt nagu volituse saaja sellest aru sai. Volituse saaja tahte väljaselgitamiseks tuleb tuvastada ka see, kuidas ta oleks pidanud volitust mõistma. Seda ei ole kohus tuvastanud.
3. Otsus on rajatud asjaolule, mida ei ole tõendatud. Kohus leidis, et volituse sõnastus ei välista müügilepingu sõlmimist asjade ostmiseks, kui see on vajalik Laratsi kinnistule hoonete püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Otsusest ei selgu, kas leping sõlmiti kohtu arvates hoonete püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Kohus leidis hoopis, et lepinguga kohustus hageja kostjale müüma kruusa Laratsi maaüksusel asuvale objektile, kuid otsusest ei nähtu, mis objekti kohus silmas peab. Hageja väide, et kruus osteti seoses hoone püstitamisega Laratsi kinnistule, on tõendamata. Kohus jättis hindamata ka hagi lisaks 5 oleva X seletuse, milles on avaldatud, et kruus osteti Laratsi kinnitusele tee ehituseks. Kostja ei ole andnud volitust tee ehitamiseks kruusa ostmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lõike 21 järgi menetlusse võtmata.

17.

§ 405

lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 1209.58 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 359.85 euro ja lisanduva viivise 0,05% päevas väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist

§ 405lõikes 1 nimetatud asjaga.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lõige 21).

18. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

5 2-21-7081 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 6