Obsah (17)

§ 175§ 164§ 171§ 158§ 162§ 173§ 22§ 168§ 165§ 65§ 66§ 23§ 170§ 176§ 172§ 84§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Marge Sillamaa Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021. a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2484 Tsiviilasi K.

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisikul (K. L.l) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
2. novembril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
3. K. L.l esitada üks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 15.12.2022, järgnev 15.12.2023, jne.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning võlausaldajatele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud

1. Harju Maakohtu 24.03.2020 määrusega kuulutati välja K. L. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 10.04.2021 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 06.05.2021 määrusega.
2. 8.11.2021.a esitas pankrotihaldur Eve Selberg Harju Maakohtule taotluse K. L. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, milles palub 2 määrata

§ 158

lg 6 alusel kohtu deposiidi summaks 800 eurot ja avaldada Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 486 eurot (sh km), ning määrata menetlusabi K. L. pankrotimenetluses riigi vahenditest summas 476,40 (sh km) eurot. Ülejäänud halduritasu 95 eurot välja mõista pankrotivarast. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, otsustada usaldusisiku nimetamine. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustuda võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3. Taotluse kohaselt Võlgnik töötab alates 01.06.2016 xxx OÜ-s xxx ametikohal. Võlgnikul on 1 alaealine laps. Võlgniku sissetulek on olnud võttes arvesse alaealist last, väiksem kui TMS § 132 lg 1 ja 13 sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnik on säästnud ja tasunud pankrotivarasse 95,00 eurot, seega täidab võlgnik Pankr S § 173 sätestatud kohustust. Muu vara võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning K. L. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäiturite, võlgnikuga, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule pankrotiseadust. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Harju Maakohtu poolt 24.03.2020 välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasust 405,00 eurot K. L. pankrotimenetluses on välja makstud riigi vahenditest 397,00 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast pankrotihalduri tasuks täies ulatuses, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt

§ 158lõpetada raugemise tõttu.

Pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua xxx OÜ laenu käendamise ja kergemeelse kiirlaenude võtmise. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. K. L. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on K. L. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. K. L. töötab alates 01.06.2016 xxx OÜ-s xxx ametikohal põhipalgaga 766 eurot (neto) eurot kuus. Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. Pankrotihalduri tasu taotluse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 4,5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis (lisandub km), millest tulenevalt on tema tasuks 486 eurot. Haldur palub tasu maksta Advokaadibüroo CLARUS, mille kaudu haldur tegutseb. Lisaks taotleb haldur hüvitada 476,40 eurot (sisaldab km) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud halduritasu palub välja mõista pankrotivara arvelt.

1. Kohus tegi 24.11.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 800 eurot hiljemalt 4.12.
2. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. 3
3. Võlgnik K. L. esitas 14.02.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada Võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist.
4. Pankrotihaldur Eve Selbergi poolt K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused
5. Pankrotiseaduse (

) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne

1. aasta
2. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
3. aasta
4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
5. peatüki
6. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
7. aasta
8. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Maakohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
9. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 9. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 4 10.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Eve Selberg tuleb vabastada K. L. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 11.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. 12. Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Eve Selbergi tasu suuruseks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. Tasu kuulub välja maksmisele Advokaadibüroole CLARUS, mille kaudu haldur tegutseb. 13. Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 391 eurot, sisaldab käibemaksu) Advokaadibüroole CLARUS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, sh. halduritasu 95 eurot välja mõista pankrotivarast. 14.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või 5 pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 15. Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus leiab, et tuleb algatada K. L. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta võlausaldajate nõudeid. Halduri taotluse kohaselt K. L. töötab alates 01.06.2016 xxx OÜ-s (registrikood xxxxx) xxx ametikohal põhipalgaga 766 eurot (neto) eurot kuus, seega täidab ta

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Käesolevas asjas on võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. 16.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud. Kohus leiab, et K. L. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab K. L. täima usaldusisiku kohustusi K. L. kohustustest vabastamise menetluses.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

• Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

• Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

• Usaldusisik peab

lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (

§ 173lg 4).

• Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132,

§ 173lg 5).

• Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

6 • Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (

§ 172lg 4).

Kohus kohustab K. L. esitama kord aastas (iga aasta 15. detsembril) kohtule aruandeid. Kohtule tuleb järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Võlgniku suhtes kehtib

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. novembril). Täitemenetluseseadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. K. L.l on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 8