RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 1-21-4394 1. veebruar 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sar

) § 130 lg 2 alusel. Teda kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ning grupis toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega taotlus rahuldati ja E. Z. võeti kaheks kuuks ehk
4. augustini 2021 vahi alla. Kohus leidis, et on küllaldaselt tõendeid, lugemaks kuriteokahtlus põhjendatuks. Samuti on oht, et E. Z. võib jätkata kuritegude toimepanemist.
5. Vahistamismääruse vaidlustas E. Z-i kaitsja, kes taotles kahtlustatava vahi alt vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole kohtu järeldus uute kuritegude toimepanemise ohu kohta põhjendatud. Samuti ei teinud maakohus vahistamismäärust 48 tunni jooksul kahtlustatava kinnipidamisest, mistõttu tulnuks ta viivitamatult vabastada.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. juuli
8. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kuriteokahtlus ja vahistamisalus on nõuetekohaselt tuvastatud. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, 1-21-4394 et kahtlustatava vahistamisel ei rikutud

§ 217

lg-t 9, kuivõrd ta toimetati enne kinnipidamisest 48 tunni möödumist eeluurimiskohtuniku juurde. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist. Kaitsja hinnangul on vahistamismäärusest puudu põhjendus uute kuritegude toimepanemise ohu kohta. Samuti osutab kaitsja sellele, et E. Z. peeti kahtlustatavana kinni
2. juunil 2021 kell 10.
3. Sellest 48 tunni möödudes polnud kohus vahistamismäärust teinud. Seega tulnuks kahtlustatav kooskõlas põhiseaduse §-s 21 ja

§ 217lg-s 9 sätestatuga viivitamatult vabastada.

Etteheide, et kaitsja taotles ise kahtlustatavaga suhtlemiseks istungivaheaega, on asjakohatu. Kaitsjal ei võimaldatud politsei töökorralduslike probleemide tõttu kahtlustatavaga varem kohtuda.

1. Prokuratuur leiab vastuses kaitsja määruskaebusele, et E. Z-i suhtes on olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus. Kahtlustatav toimetati kohtu ette 48 tunni jooksul tema kinnipidamisest ja seega tema põhiõigusi ei rikutud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Praeguseks on maakohtu poolt E. Z-i vahi all hoidmiseks antud kahe kuu pikkune tähtaeg möödas, pealegi on E. Z. vahistamistaotluses märgitud tegudes Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a jõustunud otsusega süüdi tunnistatud. Järelikult on ringkonnakohtus muutmata jäänud maakohtu vahistamismäärus kehtivuse kaotanud ja seda ei saa enam tühistada. Kolleegium saab üksnes hinnata, kas kahtlustatava vahistamine oli õiguspärane (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a määrus nr 1-19-8262/17, p 29).
7. Vahistamismääruses on ammendavalt käsitletud E. Z-i suhtes tekkinud kuriteokahtluse põhjendatust. Samuti nõustub kolleegium kohtute järeldusega vahistamisaluse olemasolu kohta.
8. Tähelepanu väärib aga kaitsja väide, et vahistamismenetluses rikuti keeldu pidada kahtlustatavat ilma kohtu vahistamismääruseta kinni üle 48 tunni.
9. Toimikust nähtuvalt peeti E. Z. kahtlustatavana kinni
10. juunil 2021 kell 10.
11. Kohtuistung vahistamistaotluse läbivaatamiseks algas küll
12. juunil kell 9.30 ehk 48 tunni jooksul, ent vahistamismäärus kuulutati kell 12.50 samal päeval, s.o 50 tundi ja 24 minutit pärast E. Z-ilt vabaduse võtmist.
13. Ringkonnakohus asus seisukohale, et seadust pole rikutud, kui kahtlustatavana peetakse üle 48 tunni kinni isikut, kes on enne selle tähtaja möödumist vahistusloa saamiseks eeluurimiskohtuniku juurde toimetatud. Kolleegium leiab, et selline seisukoht ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga. 12.

§ 217

lg 1 kohaselt on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Sama seadustiku § 9 lg 1 sätestab, et kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi. Järelikult ammendub kahtlustatava kinnipidamise õiguslik toime hiljemalt 48 tunni jooksul ja pärast seda võib isiku vabaduseta jätta üksnes juhul, kui selleks ajaks on olemas kohtu vahistamismäärus. Kahtlustatava toimetamine eeluurimiskohtuniku juurde ei ole võrdsustatav vahistamismääruse tegemisega.

§ 132

ja § 145 lg 1 p 1 kohaselt on vahistamismäärusena käsitatav vaid menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-1-1-8-17, p 7). Järelikult ajavahemikul, mis jääb kahtlustatava kinnipidamisest 48 tunni möödumise ja vahistamismääruse tegemise vahele, ei ole seadusest tulenevat alust isikult 2

§ 217

lg 8 näeb kinnipeetu eeluurimiskohtuniku juurde toimetamiseks ette tema kinnipidamisega sama tähtaja.

§ 9

lg-st 1 ja § 217 lg-st 1 järeldub üheselt, et 48 tunni sisse peab lisaks kinnipeetu kohtuniku ette toimetamisele mahtuma ka vahistamismääruse tegemine. Vältimaks riski, et kahtlustatav tuleb enne vahistamismääruse tegemist vabastada, peab prokuratuur esitama vahistamistaotluse ja korraldama kahtlustatava eeluurimiskohtuniku ette toimetamise sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik vahistamistaotlus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. 14. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et E. Z-ilt vabaduse võtmist jätkati ligikaudu kahe ja poole tunni vältel ka pärast

§ 9

lg-st 1 ja § 217 lg-st 1 tuleneva tähtaja möödumist, ehkki kohus ei olnud selleks ajaks veel vahistamismäärust teinud. Seega on kaitsjal õigus, et vahistamismenetluses rikuti kriminaalmenetlusõigust. 15. Samas ei jaga kolleegium kaitsja seisukohta, et kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja ületamine muudab E. Z-i vahistamise õigusvastaseks. Kõnesolev rikkumine ei väära kohtute järeldust E. Z-i suhtes tekkinud kuriteokahtluse põhjendatuse ja vahistamisaluse olemasolu kohta. Samuti oli kahtlustatavale tagatud osavõtt vahistamistaotluse arutamisest, kaitsja abi ning võimalus kohtule seisukohti esitada. Kohus kuulas pooled istungil ära ja langetas seejärel kaalutletud otsustuse vahistamistaotluse põhjendatuse kohta. Seega pole põhjust järeldada, et rikkumine tõi kaasa

§ 339lg 2 mõttes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtumääruse.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, muudab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14.

juuli 2021. a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt oli E. Z-i kahtlustatavana kinnipidamine üle 48 tunni seaduslik. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 3