TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-43 Määruse kuupäev 11. jaanuar 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi C.C. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 4. jaanuari 2022. a

) § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja on esitanud käskkirja peale

1. jaanuaril 2022 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
2. Alates
3. jaanuarist 2022 kehtiva riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot. Kohus ei märganud kohe taotluse saabumisel, et riigilõivu on tasutud seadusega nõutust vähem, ning küsis vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Kui kohus hakkaks nüüd taotlejalt juurde nõudma puuduolevat 5 eurot, ei jõuaks taotleja (arvestades ka aega, mis kulub riigilõivu tasumise nõude kättetoimetamisele) tõenäoliselt riigilõivu enne kartserikaristuse ärakandmist tasuda või jõuaks seda teha kartseris viibimise viimastel päevadel. Sellises olukorras muutuks esialgse õiguskaitse menetlus sisutuks. Seetõttu otsustab kohus erandkorras lugeda esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks, hoolimata sellest, et taotluse eest pole täies ulatuses seadusega ette nähtud riigilõivu tasutud. 8.

§ 249

lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üles asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui kaebust saab pidada ilmselgelt perspektiivituks.

1. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei 3 3-22-43 muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
2. Kartserikaristust kohaldavate käskkirjade kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. augusti
4. a määrus nr 3-15-1985, punkt 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
5. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid ning kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
6. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
7. Vaidlusaluse
8. jaanuari
9. a käskkirjaga nr 6-3/1-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Tähtajatu Viru Vangla
10. mai
11. a käskkirjaga nr 6-2/337-1 on taotleja määratud majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.
12. Taotleja on seisukohal, et valvuri antud korraldus asuda tööle oli ebaseaduslik ja tühine, kuna tal oli keelatud töötada.
13. Taotleja tervisekaardist nähtub, et taotleja tarvitas
14. detsembri
15. a hommikul valuvaigistit Skudexa (1 tbl), mis sisaldab tramadooli (kohus tutvus Skudexa 75 mg/25 mg pakendi infolehega). Taotleja selgitas, et selle valuvaigisti näol on tegu psühhotroopse ainega, mille mõju all olles on tal tulenevalt TTOS § 14 lõikest 2 keelatud töötada, mistõttu ei tohi vangla sundida teda töötama. Asjas puudub vaidlus, et taotleja tarvitatud ravim on psühhotroopse toimega. Samas on kohus seisukohal, et TTOS § 14 lõiget 2 ei saa tõlgendada nii, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab automaatselt töötamise. Kohus leiab, et iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Samuti tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust. Taotleja tööülesandeks on lihtsate koristustööde tegemine vangla üldkasutatavates ruumides (nt tolmu pühkimine, põrandate, seinte ja lagede kuiv- ja märgpuhastamine, uste ja ukseklaaside märgpuhastamine, WC ja duširuumide koristamine ja desinfitseerimine). Tabletina võetava ravimi Skudexa (75 mg/25 mg) infolehes on selgitatud, et ravimit kasutatakse mõõduka kuni tugeva ägeda valu lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutel. Ravim mõjutab kesknärvisüsteemi, toimides spetsiifilistele närvirakkudele selja- ja peaajus (kohus võtab ravimi infolehe praeguse asja materjalide juurde). Seega on selle ravimi eesmärk ja taotletav mõju teatud närvirakke mõjutades leevendada valu. Kui taotleja poolt manustatav tramadooli sisaldav ravim suudab taotlejale sellist mõju avaldada (st valu ära võtta), ei saa seda kuidagi pidada ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama töötamise. Küll aga võivad inimese võimet ohutult tööd teha mõjutada ravimi kõrvaltoimed. Skudexa infolehes on selgitatud, et ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil neid ei teki. Samuti on märgitud, et ravimi 4 3-22-43 tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Taotleja tööülesanded ei eelda auto juhtimist ega masinate kasutamist.
16. Taotleja tervisekaardist on näha, et talle määrati ravim Skudexa
17. oktoobril
18. Taotleja on seoses halva enesetundega avaldanud soovi lõpetada Skudexa võtmine
19. novembril 2021, kuid kohe
20. novembril 2021 soovinud uuesti ravimiga jätkata.
21. novembril 2021 määras vangla arst taotleja raviskeemi uuesti Skudexa 1 tbl üks kord päevas.
22. ja
23. detsembril 2021 teatas taotleja, et soovib võtta ravimit hommikul, sest see teeb teda erksaks. Tervisekaardist ei nähtu, et taotleja oleks Skudexat uuesti võtma hakates kordagi viidanud sellele, et see põhjustab talle kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimetele pole taotleja viidanud ka
24. detsembril 2021, kui meditsiiniõde teda üle vaatas. Kohus on veendumusel, et kui taotleja oleks
25. detsembril 2021 Skudexa ehk tramadooli sisaldava ravimi tarvitamisel tõepoolest tundnud kõrvaltoimeid, oleks ta sellest kindlasti meditsiinitöötajale teada andnud. Taotleja ei ole ka esialgse õiguskaitse taotluses osutanud, et tal oleks ravimi Skudexa tarvitamisest kõrvaltoimeid. Kohus on seisukohal, et kuna asja materjalidest ei nähtu, et tramadooli sisaldava ravimi tarvitamine oleks
26. detsembril 2021 põhjustanud taotlejale selliseid kõrvaltoimeid, mis oleksid seadnud ohtu tema võime teha ohutult lihtsamaid koristustöid, ei olnud taotleja töötamine koristajana TTOS § 14 lõike 2 kohaselt välistatud. Seega ei olnud ka valvuri korraldus tühine HMS § 63 lõike 2 punkti 4 mõttes.
27. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (
28. mai
29. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
30. jaanuari
31. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Vangla arst on varem hinnanud taotleja töövõimelisust ning andnud tema tööle määramiseks
32. aprillil 2021 kooskõlastuse (VangS § 37 lõige 3). Vahetult peale tööle asumise korraldusele mitte allumist kontrollis taotleja tervislikku seisundit vangla meditsiiniõde, kelle hinnangul oli taotleja võimeline tööle asuma. Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi
33. jaanuari
34. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega võis vangla meditsiiniõde antud juhul otsustada taotleja töövõimelisuse üle. Samas ei ole leidnud tõendamist, et taotlejal oli korralduse andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Kohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötaja võimelisuses hinnata taotleja töövõimekust konkreetsel ajahetkel. Nagu kohus eespool jõudis järeldusele, siis ainuüksi psühhotroopse ravimi tarvitamine ei tähenda, et ravim põhjustaks taotlejale selliseid kõrvaltoimeid, mis seaksid ohtu tema võime teha ohutult lihtsamaid koristustöid.
35. Kuna VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 10 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus osutab, et tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et taotleja on ka varasemalt jätnud täitmata ametniku korralduse asuda tööle. Taotlejal oli distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ning eelnevalt oli teda karistatud kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks. Seda arvestades puudub alus väita, et praeguse rikkumise eest oli 10-ööpäevane kartserikaristus ilmselgelt ebaproportsionaalne. 5 3-22-43
36. Kuna Viru Vangla
37. jaanuari
38. a käskkirja nr 6-3/1-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
39. Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
40. Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtet ja Viru Vangla
41. jaanuari
42. a vastust nr 1-8/691-2 puudutavas osas kinniseks, kuna need sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).

22. Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6