Obsah (5)

§ 175§ 171§ 173§ 172§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-59742 Tsiviilasi S. K. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoi

§ 175lg 5 alusel ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Avaldada teade S. K. kohustustest vabastamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.
2. Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1
3. Viru Maakohtu 08.12.2014.a. määrusega kuulutati välja S. K. pankrot. 21.01.2016.a määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 171ja kohustas S.

K.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas S. K.t kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. 2. 04.09.2017.a. nõudis maakohus S. K.lt aruande esitamist võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. Kohus selgitas, et esitatav aruanne peab sisaldama andmeid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta, sealhulgas tuleb lisada pangakontode väljavõtted alates 21.01.2016.a. kuni 01.09.2017.a.; andmeid võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Kui makseid ei ole tehtud, siis tuleb lisada selgitus maksete tegemata jätmise põhjuste kohta. Kohus hoiatas, et vastavalt

§ 175

lg 4 ja 5 võib kohus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks teavet kohustuste täitmise kohta.

1. 13.10.2017.a. esitas S. K. kohtule aruande. S. K. selgitas oma keerulist majanduslikku ja perekondlikku olukorda, tööotsinguid ning märkis, et on leidnud endale töö Tallinnas ning planeerib jaanuarist
2. aastast hakata tasapisi võlgu maksma. Selgitusele lisas pangakonto väljavõtte (2016-2017). Kontoväljavõttelt nähtuvad laekumised sotsiaalkindlustusametilt (pension 158,37 eurot), töötasu X OÜ-lt ca 500 eurot, laekumised Hanse-Lopack II Verpackungssysteme Gmb H vahemikus 135-603,71 eurot ajavahemikul november 2016-jaanuar 2017 kogusummas 1620,79 eurot, töötutoetus Töötukassast alates juulist 2017.a. 2018-2019.a S. K. aruannet ei esitanud.
3. 13.02.2020.a. kirjas nõudis kohus võlgnikult aruande esitamist ja teatas, et kohus kuulab S. K. selgitused võlgniku ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ära 06.04.2020.a. Kohus märkis, et aruanne peab sisaldama andmeid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta, sealhulgas lisada pangakontode väljavõtted alates 01.11.2017.a. kuni 01.02.2020.a. (nii sissetulekud kui väljaminekud); andmeid võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Kui makseid ei ole tehtud, siis lisada selgitus maksete tegemata jätmise põhjuste kohta. S. K. aruannet ei esitanud ega ei ilmunud ka ärakuulamisele 06.04.2021.a. (väidetavalt viibis haiguslehel, kuid seda tõendanud ei ole).
4. 09.12.2021.a. kirjaga nõudis kohus S. K.lt aruannet usaldusisiku kohustuste täitmise kohta (kogu kohustustest vabastamise menetluse aja kohta). Kohus määras asjas ärakuulamise 28.12.2021.a S. K. ei esitanud kohtule aruannet ega ei ilmunud ka ärakuulamisele. Päev enne ärakuulamist helistas võlgnik maakohtu kantselei telefonil ja teavitas, et on haiguslehel. Talle selgitati, et kui haiguse tõttu ei saa ärakuulamisel osaleda, tuleb esitada arstitõend. Seda S. K. esitanud ei ole.
5. Võlausaldaja Swedbank AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on tahtlikult hoidunud kõrvale

§ 173lg-s 2 sätestatud kohustusest anda oma majandusliku seisukorra kohta teavet.

Teabe esitamise kohustuse eesmärk on tagada menetluse läbipaistvus ja võimaldada kohtul hinnata, kas võlgnik oma kohustusi täidab, kuna

§ 172

lg 6 teise lause järgi kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab, kui võlgnik on iseenda usaldusisik. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale Swedbank AS teinud ühtegi väljamakset. 2

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Käesoleval juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuivõrd ei anna teavet oma tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti ei ole võlgnik ilmunud võlgniku ärakuulamistele. Kuna kohtul ei ole võimalik võlgnikult saada kohustustest vabastamise menetluses asjakohast ja vajalikku teavet, ei pea võlausaldaja võimalikuks kohustustest vabastamise menetluse jätkamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et S. K. tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 8. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 9.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lg 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. 3 Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kohus leiab, et S. K. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud aruande esitamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, ei ole esitanud kohtule andmeid oma majandusliku seisundi ega tegevuse kohta. Kuivõrd võlgnik aruandeid kohtule ei esita ega ilmu ka ärakuulamistele, jättes asjakohase teabe esitamata, on kohtu hinnangul tegemist võlgniku kohustuste süülise täitmata jätmisega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse jätkamine. Kuivõrd võlgnik on ca 5 aasta vältel oma käitumisega (passiivsuse ja ignoreerimisega) näidanud, et tal puudub igasugune huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine käesoleval juhul põhjendatud. 10. Kohus keeldub

§ 175lg 2 p 2 ja 5 alusel S.

K. kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4