KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-19435 Kohtuasi Neticom OÜ

) § 9 lg 2, mille kohaselt kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Praegusel juhul on käsutustehinguks

1. detsembri
2. aastal kell 12.18 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (advokaadibüroo) poolt 100 000 RBH aktsiate ülekandmine kostja III väärtpaberikontole

. Väärtpaberiülekanne toimus

1. detsembril 2019 kell 12.
2. Registri väljavõttest nähtuvalt ei olnud
3. detsembril 2019 kell 11.00 ja 12.00 registrisse kantud ühtegi panti, finantstagatist ega muud blokeeringut ning RBH 100 000 aktsiat olid advokaadibüroo lihtkontol. Seega näitab 3 2-19-19435 registrikanne üheselt, et advokaadibürool oli õigus aktsiaid müüa. Kostja III ei teadnud, et registrikanne ei ole õige. Registrikandest ei nähtunud ühtegi piirangut aktsiate müümiseks. Isegi kui advokaadibürool käsutustehingu tegemise õigus puudus, siis

§ 9

lg 2 ja Riigikohtu praktika alusel kehtib heauskse omandamise korral käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi selleks õigustamatu isik. Seega on kostja III 6. detsembri 2019. a käsutustehingu tulemusena aktsiad heauskselt omandanud. Asjas on seega oluline

§ 9lg-s 2 nimetatud registrikande sisu, mistõttu ei ole AÕS § 95 kohaldatav.

4. 15. aprillil 2021 esitas kostja III vastuhagi, milles kostja III palub hagejalt mõista kostja III kasuks välja põhivõla 667 117 eurot 33 senti, intressi 5957 eurot 65 senti, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 50 203 eurot 74 senti ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõude rahuldamise korral märata kohtulahendi täitmise kord järgmiselt: - kohustada kostjat III esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale EVK-le väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale alates hetkest, kui:

1. a)kostjale III on kompenseeritud aktsiate ostuhind summas 1 000 007 eurot;
2. b)hageja on kostjale III täies ulatuses tasunud oma võla, mis on temalt välja mõistetud praeguses tsiviilasjas nr 2-19-19435; - kohtulahendis märkida, et kostja III tahteavaldust RBH aktsiate osas omaniku kande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus koos dokumentidega, mis kinnitavad hageja kohustuste täitmist (eelkõige kostja III poolne kinnitus). Kostja III taotleb vastuhagi läbivaatamist üksnes vastuhagina. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Harju Maakohus jättis 9. juuni 2021. a määrusega hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus jättis läbi vaatamata ka hagiga seotud menetluslikud taotlused. Maakohus keeldus kostja III 15. aprillil 2021 esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Maakohus määras, et määruse jõustumisel tühistatakse Harju Maakohtu 13. detsembri 2019. a ja 20. detsembri 2019. a määrustega ning Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2020. a määrusega seatud hagi tagamised. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud kostja III kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. 5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 kohaselt läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna aktsiate puhul ei ole tegemist kehaliste esemete ehk asjadega, siis ei saa neid vindkatsioonihagiga välja nõuda. Tegemist on kehatute õigustega, mis on kajastatud väärtpaberitena väärtpaberite registris. Seega ei saa aktsiate puhul tuvastada asjaõiguslikku omandit AÕS § 68 lg 1 mõttes. Seega ei saa esitatud hagi lugeda asja valduse väljaandmisele suunatud vindikatsioonihagiks AÕS §-i 80 mõttes. Aktsiate kui registrikande vahendusel väljendatud õiguste suhtes kohaldatakse

-i, mis reguleerib õiguste realiseerimist (§ 10), heauskset omandamist (§ 9), ülekandeid (§ 15) ja pantimist (§ 16).

§ 16

lg 1 esimese lause kohaselt registreeritakse väärtpaberite pantimine registris pantija ja pandipidaja kontohalduri poolt registripidajale edastatud üksteisele vastavate pandi registreerimise korralduste alusel. Lg 2 kohaselt tekib 4 2-19-19435 väärtpaberi pant pandi registreerimisest registris. Registripidaja teeb panditud väärtpaberite kohta registrisse märke. Väärtpaberite blokeerimist reguleerib

§ 17

, mille lg 1 kohaselt on väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi tagamiseks. Registripidaja blokeerib väärtpaberid või väärtpaberikonto järgmistel alustel:1) kohtuotsus; 2) kohtu või uurimisorgani määrus; 3) kohtutäituri korraldus; 4) muu õigusaktidega ettenähtud alus. Väärtpaberid või väärtpaberikonto jäävad blokeerituks kuni vastava registritoimingu tegemiseni, blokeerimise aluseks oleva korralduse tühistamiseni, uue korralduse tegemiseni või muu õigusaktides ettenähtud ajani. 5.2. Asjaoludest nähtuvalt oli hageja aktsiate pantimine Osaühing Viker kasuks korraldatud

§ 16

sätestatust (panditud aktsiatele pandimärke tegemisega nende jätmisega pantija väärtpaberikontole) erinevalt. Panditud aktsiad kanti esmalt pandipidaja (Osaühing Viker) ja seejärel aktsiate enampakkumist korraldanud advokaadibüroo väärtpaberikontole, mistõttu advokaadibüroo ja kostja III vahelise

1. detsembri
2. a käsutustehingu tegemise ajal nende aktsiate puhul pandimärget või muud blokeeringut registrist ei nähtunud (registri kohaselt oli aktsiate omanikuks ilma mingite piiranguteta advokaadibüroo).

§ 9

lg 2 kohaselt kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga III, et isegi kui OÜ-l Viker ja advokaadibürool hageja aktsiate käsutusõigus puudus (pandiõiguse või esindusõiguse puudumise või kohtu keelu tõttu), siis tulenevalt

§ 9

lg 2 oli kostjal III kui kolmandal isikul aktsiate omandamisel õigus heauskselt tugineda registriandmetele.

§ 9

lg 1 kohaselt õigus registrisse kantud väärtpaberitele loetakse kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse (maakohus viitas siinjuures Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-96-13, p-le 32). Seega maakohtu tõlgenduse kohaselt saaks kostjale III ette heita teadmist aktsiate müüja (Osaühing Viker ja/või Advokaadibüroo) käsutusõiguse puudumisest (pahausksust) ainult juhul kui seda piirav õigus (pant, arest) oleks olnud vastavalt

§ 9lg 1 registris registreeritud.

Kuivõrd hageja aktsiate panti ega blokeeringut ei olnud

1. detsembri
2. a käsutustehingu tegemise ajaks EVK-sse kantud, siis isegi, kui kostja III teadis või pidi teadma, et Osaühingul Viker ja/või advokaadibürool ei olnud õigust aktsiaid käsutada, ei oma see kostja III heausksuse hindamisel tähendust. Lähtuda tuleb ainult registriandmetest, millest teiste isikute õigusi ega piiranguid ei nähtunud. Vaidlust ei ole, et aktsiate omandiõiguse üleminekuks on vajalik kehtiv käsutustehing (TsÜS § 6 lg 3). Kuid samas kehtib ka tõdemuses, et Eesti õiguskord aktsepteerib majandus- ja õiguskäibe kindluse huvides käsutusõiguse puudumise korral omandi üleminekut ka heausksuse alusel, st omandaja heausksus kompenseerib võõrandajal käsutusõiguse puudumise (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-157-11). Maakohus ei nõustunud hageja
3. aprilli
4. a menetlusdokumendis esitatud seisukohaga ja arutlustega, et hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks võiksid olla PS § 19, TsÜS § 138 lg 2, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1055 lg
5. Hagi rahuldamise või mitterahuldamise seisukohalt on määrav, kas kostja III oli aktsiate omandamisel heauskne või mitte. Hagi asjaoludest nähtuvalt oli kostja III hageja aktsiate omandamisel kolmanda isikuna

§ 9lg 2 mõttes heauskne omandaja, seega tuleb teda pidada alates 6.

detsembrist 2019 vaidlusaluste aktsiate seaduslikuks omanikuks. Sel põhjusel hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning seega tuli maakohtu hinnangul hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). 5.

1. Maakohus jättis hagi läbivaatamata jätmise tõttu läbi vaatamata ka hageja menetluslikud taotlused – Osaühingu Viker endise seadusliku esindaja X tunnistajana ülekuulamine, tõendite 5 2-19-19435 kogumine Telia Eesti AS-lt telefonikõne toimumise kohta 05.12.2019 kostja III seadusliku esindaja Y ja X vahel, kostja III seadusliku esindaja Y kohustamine istungil osalemiseks jt. 5.
2. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, kostja III palus vastuhagi läbi vaadata üksnes tingimusel, et hagi rahuldatakse. Kuna hagi jäi rahuldamata, ei ole alust vastuhagi menetleda. 5.
3. Maakohus määras, et hagi läbivaatamata jätmise määruse jõustumisel tühistatakse ka praeguses asjas
4. detsembril ja
5. detsembril 2019 ning
6. märtsi
7. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis läbi vaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda. Vastuhagiga seotud kulud jäeti kostja III kanda, kuna vastuhagi ei võetud menetlusse. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu vaidlustatud määruse tühistada kõigi resolutsiooni punktide osas v.a resolutsiooni p 2 (vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine). Hageja heidab maakohtule ette järgmist. Hageja hinnangul ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu. Sellele seisukohale asjus ka Tallinna Ringkonnakohus praeguses asjas
9. märtsi
10. a määrusega hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Hageja on hagis selgitanud, et kostja ei ole olnud aktsiate omandamisel heauskne. Maakohus on aga määruse p-is 15 jõudnud järeldusele, et omandaja tegelik heausksus ei ole oluline, vaid omandaja heausksust tuleb hinnata selle järgi, millistest registriandmetest ta teadlik oli. Maakohus on kohaldanud vääralt

§ 9

lg-t 2 tuletades sellest sättest, et heausksuse puudumine peab seonduma üksnes registriandmetega. Hageja hinnangul on viidatud õigusnormi eesmärk reguleerida sellist olukorda, kus kolmanda isiku õigused ei ole kantud registrisse. Kui hageja õigused oleksid olnud kantud registrisse, ei oleks ilma tema teadmiseta tehingut teha saanud ja sellisel juhul puuduks sellel sättel mõte ja eesmärk. Maakohtu tõlgenduse kohaselt võiks leida, et igaühel on õigus alati omandada aktsiaid registrikandele tuginedes. Seda tähendaks tõlgendus, mille kohaselt heausksust tuleks hinnata üksnes registrisse kantud andmete alusel. Seaduse sätte sisuks on ikkagi see, et ebaõigete kannete õigsusele saab tugineda üksnes see isik, kes on ka tegelikkuses heauskne. Hageja on hagis tuginenud ka sellele, et

1. detsembri
2. a müügileping on tühine mh põhjusel, et see on vastuolus kohtu käsutuskeeluga. Kohtupoolne käsutuskeeld välistab heauskse omandamise, sest omandaja heausksus ei kõrvalda tehingu tühisust käsutuskeelu tõttu TsÜS § 88 lg 1 alusel. Kostjat III ei saa pidada aktsiate heauskseks omandajaks, kuna kohus oli kehtestanud vaidlusalustele aktsiatele käsutuskeelu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et absoluutse mõjuga käsutuskeeld tähendab käsutusõiguse kaotust ning käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine ega too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Seda ei kõrvalda ka omandaja heausksus. Praegusel juhul kostja III teadis, et väärtpaberite registrisse kantud omanik, advokaadibüroo, ei olnud aktsiate omanik. Kostja III ei omandanud aktsiaid advokaadibüroolt kui omanikult, vaid
3. detsembri
4. a võõrandamislepingus on aktsiaid käsutavaks isikuks nimetatud Osaühing 6 2-19-19435 Viker. Seega ei saanud kostja III aktsiaid heauskselt omandada, sest

§ 9lg 2 kohaselt peab heausksus tulenema usust registrikande õigsusesse.

Kostja III teadis enampakkumise kuulutuse kaudu, et tegemist on hagejale kuuluvate aktsiatega. Nimetatud asjaolu üle ei ole vaidlust. Seega ei saanud kostja III lähtuda tehingu tegemisel EVK-s märgitud omanikukandest. Maakohus on jätnud need väited tähelepanuta. Hageja on menetluses selgitanud, et enampakkumise tulemusena

1. detsembril 2019 sõlmitud tehing on tühine vastuolu tõttu AÕS §-ga 276 ja teiste sama seaduse sätetega, mis näevad ette, et pant tuleb pandipidaja nõuete rahuldamiseks müüa. Praegusel juhul ei olnud aktsiate müügileping mitte müügileping, vaid vahetusleping.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja III seisukohta.
3. Kostja III palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel täielikult tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6. Hagi lubatavuse kontrollimist reguleerivad TsMS § 371 ja §
7. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 p 1 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt Riigikohtu
8. juuni
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu
10. jaanuari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu
12. mai
13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (Riigikohtu
14. septembri
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14).
16. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi põhjendusega, et

§ 9

järgi ei välista heauskset omandamist see, et omandaja teadis käsutusõiguse puudumisest. Kolleegium ei nõustu maakohtu tõlgendusega

§ 9lg-st 2.

Maakohus leidis põhjendamatult, et isegi kui kostja III oli või pidi olema teadlik Viker´il ja/või Advokaadibürool aktsiate suhtes käsutusõiguse puudumisest, siis ei oma see kostja III heausksuse hindamisel tähendust, vaid lähtuda tuleb ainult registriandmetest, millest teiste isikute õigusi ega piiranguid ei nähtunud. Riigikohtu 7. mai 2014. a otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-37-14 ei tulene juhist, et

§ 9

lg 2 järgi on heauskne omandamine võimalik ka siis, kui omandaja teab registrikande ebaõigsusest ja käsutusõiguse puudumisest. Sellist juhist ei tulene ka ringkonnakohtute praktikast (vt. Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014 määrus kohtuasjas nr 2-09-56577, p 19). Kolleegiumi hinnangul oleks selline tõlgendus

§ 9

lg-st 2 vastuolus seaduse mõttega, sest see võimaldaks pahausksel ja omanikku tahtlikult kahjustada soovival isikul kehtivalt väärtpaberid omandada. 13. Põhjendamatu on ka maakohtu arutlus, et „isegi kui Vikeril ja Advokaadibürool 06.12.2019 hageja aktsiate käsutusõigus puudus (pandiõiguse või esindusõiguse puudumise või 7 2-19-19435 kohtu keelu tõttu), siis tulenevalt

§ 9

lg 2 oli kostjal III kui kolmandal isikul aktsiate omandamisel õigus heauskselt tugineda registriandmetele.“

§ 9

lg 2 sätestatud registriandmete õigeks lugemise eeldus ei tähenda, et registriandmetele tuginedes saab väärtpaberi omandada vaatamata võõrandamistehingu vastuolule käsutuskeeluga. Nagu muude õiguse objektide puhul, siis ka aktsiate võõrandamisel välistab käsutuskeeld heauskse omandamise TsÜS § 88 lg 1 alusel.

1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb menetluses välja selgitada, kas kostja III oli või pidi olema teadlik Viker´il ja/või Advokaadibürool aktsiate suhtes käsutusõiguse puudumisest ja vaidlus vastavalt sellele lahendada. Menetluskulude jaotuse määrab kohus asja lõplikul läbivaatamisel.
2. Kuigi määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 09.06.2021 määrus tervenisti, v.a resolutsiooni p 2 (vastuhagi läbi vaatamata jätmine), tühistab ringkonnakohus määruse tervikuna. Praegune olukord on sarnane juhtumile, kus apellatsioonkaebuse alusel tühistatakse nii hagi kui vastuhagi osas tehtud otsus. Selle olukorra kohta on Riigikohus selgitanud, et tingimusliku vastuhagi esitamisel ei pea kostja selleks, et tagada vastuhagi lahendamine, esitama omakorda vastuapellatsioonkaebust vastuhagi lahendamise peale. Vastuhagi tuleb lahendada sõltumata vastuapellatsioonkaebuse esitamisest (Riigikohtu
3. veebruar 2019 otsus kohtuasjas nr 2-16-8552, p 13, Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60590/65, p 14.2). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 8