Obsah (7)

§ 115§ 100§ 127§ 641§ 642§ 635§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja

) § 635 lg 1 mõttes. Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled selle üle, kas kostja tegevuse või tegevusetuse ning hageja sõiduki põlengu vahel on põhjuslik seos. Maakohus hindas asjas esitatud ja kogutud tõendeid ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusest. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust ning seetõttu on jäänud asjas olulised asjaolud välja selgitamata. 8.

1. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4). 8.2.

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1, töövõtulepingu korral

§d 642–645); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kuna hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis eeldab töövõtulepingu rikkumise tuvastamist, siis tuleb kontrollida, kas tööl on puudus, mille tõttu see ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

lg 1), kusjuures puuduse olemasolu tõendamise kohustus lasub tellijal, tarbijatöövõtu puhul kergendab tellija tõendamiskoormist

§ 642lg 2 teises lauses sisalduv põhimõte.

Kui töö ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines tööl selle tellijale üleandmise ajal, siis

§ 642lg 1 kohaselt vastutab töövõtja selle eest põhimõtteliselt alati.

Töövõtja vastutab ka pärast töö tellijale üleandmist tekkinud mittevastavuse eest, kui see tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt (

§ 642lg 3).

8.3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, milles pooled kokku leppisid (

§ 635

lg 1) ning kas ja mida kostja rikkus ehk kas töö vastas lepingutingimustele (

§ 641). Maakohtul tuleb hagejale selgitada kahjunõude eeldusi ning määrata hagejale Ts

MS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 340¹ lg 1 alusel tähtaeg asjaolude väljatoomiseks. Samuti tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (

§ 127lg 1, § 128), Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, kus töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 22). 8.
3. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-t
4. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti, mis on hinnatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 järgi. Samuti on kohus määranud ekspertiisi (Lettore OÜ ekspertiisiakt) ning ekspert on andnud kohtule 4 eksperdiarvamuse nii kirjalikult kui ka suuliselt kohtuistungil (dtl 136–144, 252–258). Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt ei ole usaldusväärne tõend, sest sellest ei nähtu kasutatud metoodika ega arvutuskäik. Kolleegium märgib, et Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et tõendi selle ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena. Menetlusosalise üllatamise vältimiseks peab talle pärast tema esitatud tõendi vastuvõtmist olema teada antud, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla. Samuti peab teda teavitama sellest, miks peetakse tõendit ebausaldusväärseks, ning andma talle võimaluse esitada oma vastuväited tõendi ebausaldusvääruse väitele (vt Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 20). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja väiteid arvestades hinnata, kas hageja esitatud ekspertiisiakt on usaldusväärne või mitte. Kohtupraktikas on leitud, et metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (vt ka Riigikohtu
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 41). Hageja selgitas, et ekspertiisiakti koostanud asjatundjate järeldus põhines sõiduki visuaalsel vaatlusel. Kui asjatundjad on piisavalt kirjeldanud tulekahju võimalikke tekkepõhjuseid ning põhjendused on jälgitavad, siis ei saa tõendit pidada ebausaldusväärseks ega jätta tõendina arvestamata. 8.
9. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktist tulenevalt on vaadeldava tulekahju põhjuseks sõiduki leegitorule sattunud korrosioonitõrjevahendi Rust Stop süttimine (dtl 27–33). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja esitatud H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti saab asja lahendamisel arvestada, siis tuleb maakohtul hinnata, kas see tõend on vähemalt

§ 641

lg 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija tõendamiskoormise täitmiseks, st et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel. Sellise tõendamiskoormise jaotuse korral tuleb kostjale selgitada, et tal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada, et tööprotsessis kasutati korrosioonitõrjevahendit Rust Stop nõuetekohaselt ja sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnal ei olnud sellist kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki süttimise. Samuti on kostja tõendada, et kahju võis tekkida mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt poolte vahel jagatud tõendamiskoormise kohta nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 19). 8.
3. Eksperdiarvamuse kohaselt sai isesüttimine korrosioonitõrjevahendist Rust Stop toimuda vaid juhul, kui aine sattus sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale piisavas koguses. Maakohus leidis, et üldteada olevalt ei kanta korrosioonitõrjevahendit vähemalt paari sentimeetri paksuse kihina sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, et see kuumal pinnal oleks süttinud. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 231 lg-t 1 ja lugenud kõnealuse asjaolu üldtuntuks. Kui asja uuel läbivaatamisel leiab maakohus, et asjaolu saab lugeda üldtuntuks, siis tuleb kohtul pooli menetluse käigus teavitada, et ta kavatseb asjaolu üldtuntuks lugeda ning anda pooltele võimalus selle kohta oma seisukohta avaldada. Lisaks tuleb kohtuotsuses ka eraldi põhjendada, millistest menetlusvälistest allikatest on see asjaolu tuvastatav sellise kindlusega, et see annab tõendamisest vabastamise aluse. Kui kõnealust asjaolu ei saa lugeda üldtuntuks, siis tuleb välja selgitada, kas on vaidluse all, millises koguses kanti korrosioonitõrjevahendit Rust Stop sõiduki pindadele, sh väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, ning lähtuvalt tõendamiskoormise jaotusest selgitada tõendama kohustatud poolele tema kohustust seda asjaolu TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada.
4. Kui kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, tuleb maakohtul anda hinnang hagejale tekkinud kahju suurusele. Hageja on märkinud, et tema kahju moodustab töövõtulepingu alusel 5 kostjale makstud tasu 260 eurot, ekspertiisiakti eest tasutud 801,90 eurot, sõiduki taastusremondi maksumus 2426,64 eurot ja sõiduki transpordikulu 140 eurot. Maakohus hageja nõude elemente sisuliselt ei hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nõude osas täita TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kui hageja ei ole lahti kirjutanud, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab, siis pidanuks kohus määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks. 9.
5. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on leitud, et nõude puhul ei ole piisav üldine viitamine hinnapakkumisele kui tõendile (vt nt Riigikohtu
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 24). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kohtupraktikas on leitud, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-55-11, p 13). 9.
10. Hageja nõuab muuhulgas hagiavaldusega esitatud ekspertiisiakti eest makstud 801,90 euro hüvitamist kahju hüvitisena

§ 128lg 3 alusel. Kolleegium märgib, et nimetatud kulu osas võib Ts

MS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi saamise kulu), mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on kohtupraktikas leitud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Küll aga peab kohus dokumentaalse tõendi saamise kulu vajalikkust ja põhjendatust kahju hüvitamise üldreeglite, mh

§ 128lg 3, järgi hindama.

Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mida viimane on tõendi saamiseks teinud.

§ 128

lg 3 üldreegli järgi peab kannatanu esitama tõendid selle kohta, et kahju olemasolu ja suuruse kindlaks tegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning kahju tekitaja esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt pikemalt

§ 128lg 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 3.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on menetluskuluga, mida ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses, tuleb nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
2. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6