← Eesti

2-17-11910/75

Obsah (9)§ 210§ 445§ 392§ 657§ 654§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 210

lg-st 2 ei mõjuta asja menetlust korteri 2A omandi üleandmine kostja poolt kolmandale isikule. Seetõttu ei anna korteriomandi võõrandamine kostja poolt alust hagi läbivaatamata või rahuldamata jätmiseks.

  1. Esmalt analüüsis maakohus hagejate nõuet keelata kostjal sulgeda korterit 3 veega varustava veetorustiku vahekraan või katkestada korteri 3 veeühendus muul viisil. Maakohus leidis, et korteriomandi ühisomanikul on tulenevalt KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 ning AÕS § 70 lg-st 5 ja 71 lg-st 4 õigus nõuda teiselt korteriomanikult, et see ei takistaks korteriomanikul kaasomandi esemeks olevate veetorustike ja gaasitorustike kasutamist. Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda teiselt korteriomanikult soorituste tegemist, et võimaldada kaasomandi esemeks olevate veetorustike ja gaasitorustike kasutamist. Maakohus asus seisukohale, et kui kostjal korter 2A omanikuna on võimalik katkestada hagejate korteri veevarustus, on hagejatel õigus nõuda kostjalt veeühenduse katkestamisest hoidumist, st keelata kostjal veeühenduse katkestamine. Hagejad on põhjendanud hagiavaldust asjaoluga, et korter 2A vannitoas asub vahekraan või sulgventiil, millega saab sulgeda korter 2A vannitoast korteri 3 köögi valamu alla suubuva veetoru. Kostja on sellise vahekraani või sulgventiili paiknemisele korteris 2A vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades on hagejate koormis tõendada asjaolud, millest nähtub vahekraani või sulgventiili paiknemine korteris 2A. Hagejad on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina elamu teise korruse plaani, millest nähtub korteri 2A piires sulgventiili asumine veetorul, mis suubub korterisse
  2. Plaani kohaselt hagejate korterisse veepüstikut ega veetoru mõnest teisest korterist ei suubu. Kostja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et elamu veetorustik on võrreldes projektijärgsega ümber ehitatud. Kostja on soovinud asjaolu tõendada tunnistaja C ütlustega. Tunnistaja antud ütluste kohaselt paikneb veemõõtja kraan E-le kuuluvas korteris
  3. Kohus leiab, et tõendites sisalduv teave on vastuoluline. Kohus leiab, et eelistada tuleb PI „Kommunaalprojekt“ koostatud korruste plaane ja vee- ja kanalisatsioonitorustiku skeemi. Tõenditest nähtub veetorustiku paiknemine. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on veetorustik ümber ehitatud võrreldes plaanidel ja skeemil kajastatuga. Tunnistaja ütlustest ei nähtu asjaolud, mis lükkavad ümber plaanidel ja skeemil 4

(10)kajastatud veetorustiku kulgemise. Samuti ei sisalda tunnistaja ütlused teavet torustiku täpsema paiknemise kohta ega selle kohta, et veetorustikud on elamus ümber ehitatud. Kohtu hinnangul on seetõttu PI „Kommunaalprojekt“ koostatud korruste plaanide ja vee- ja kanalisatsioonitorustiku skeemidega tõendatud korteri 2A piires sulgventiili asumine veetorul, mis suubub korterisse
  1. Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus hagiavalduse nõudes keelata kostjal sulgeda korterit 3 veega varustava veetorustiku vahekraan või katkestada korteri 3 veeühendus muul viisil.
  2. Järgmisena analüüsis maakohus hagejate nõuet kohustada kostjat avama korterit 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Kohus tuvastas eelnevalt, et sulgventiil asub korteri 2A piires. Kohtu hinnangul on hagejate korteris veeühenduse katkestamine tõendatud kostja
  3. detsembri 2016 elektronkirjaga hagejale II. Kostja on kinnitanud e-kirjas, et veeühendus taastatakse peale veemõõtja ja torustiku kontrolli. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub veeühenduse taastumine pärast
  4. detsembrit
  5. Kohus leidis, et kuivõrd korteri 2A piires asub sulgventiil veetorul, mis suubub korterisse 3, on kostja kohustatud veetoru vahekraani või sulgventiili avama. Maakohus rahuldas hagiavalduse nõudes kohustada kostjat avama korterit 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil.
  6. Järgmisena analüüsis maakohus hagejate nõuet kohustada kostjat mitte tegema hagejatele ja nende volitatud isikutele takistusi juurdepääsuks Tallinnas Liivalaia 11/2 asuvas korterelamus asuvale gaasipaigaldistele, muuhulgas torustiku sulgventiilile. AS-i Gaasivõrgud
  7. mai 2017 e-kirjast nähtub, et korteri 3 tarbijapaigaldise korterieelne sulgeseade asub trepikoja püstakus. Gaasipaigaldise sulgeseadme asumisele kostja valduses olevas hoone osas on tuginenud hageja II. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub gaasipaigaldise asumine muudes hoone osades. Kohus loeb sellega tõendatuks gaasipaigaldise sulgeseadme asumise korter 2A omaniku ainukasutuses ja -valduses olevas hoone osas. Hageja on esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub korteri 3 gaasivarustuse katkestamine. F
  8. septembri 2016 kirjast AS-ile Gaasivõrgud nähtub, et F on taotlenud korteri 3 gaasiga varustamise lõpetamist. Gaasiga varustamise lõpetamist on kinnitanud kostja, kes on
  9. detsembri 2016 elektronkirjas avaldanud hagejale II, et gaasi pani kinni AS Gaasivõrgud. Maakohus leidis, et kuivõrd korteri 3 gaasipaigaldise sulgeseade asub korter 2A omaniku ainukasutuses ja -valduses olevas hoone osas, on kostja kohustatud mitte takistama hagejate juurdepääsu sulgventiilile. Maakohus rahuldas hagiavalduse nõudes kohustada kostjat mitte takistama hagejate juurdepääsu sulgventiilile.
  10. Hagejad on taotlenud täitmise korra kindlaksmääramist

§ 445lg 1 mõistes.

Kohus rahuldas selle taotluse osaliselt. Kohus leidis, et täitmise huvides on mõistlik määrata, et kostja ei tohi takistusi teha hagejate volitatud isikutele. Samuti on põhjendatud määrata, et kostja võimaldab hagejatel või nende volitatud isikutel siseneda ruumi, kus asub suletud ja plommitud gaasipaigaldis. Kohus leidis, et kostjalt võtme või tehnilise vahendi nõudmiseks puudub hagejatel lepingust või seadusest tulenev alus. 9. Järgmisena analüüsis maakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Maakohus leidis, et vee- ja gaasivarustuse toimimine on elutähtis teenus, mille katkestamine 5

(10)võib tekitada korteriomanikule märkimisväärseid olmelisi ebamugavusi ja hingelisi üleelamisi. Seda, et hagejad kütsid enda eluruume gaasipaigaldisega, ei ole kostja vaidlustanud. Korteriomanike omavahelistes suhetes on korteriomanikel kohustus mitte takistada teist korteriomanikku kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sellise kohustuse eesmärk on muuhulgas kaitsta teist korteriomanikku mittevaralise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul pidi kostja aru saama, et vee- ja gaasiühenduse taastamise takistamine võib põhjustada hagejatele mittevaralise kahju. VÕS § 134 lg 5 järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju tekitamise eest tuleb kahjustatud isikule üldjuhul maksta mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus konkreetse rikkumise asjaolusid. Kostja ei ole aidanud kaasa korteri 3 vee- ja gaasivarustuse taastamisele. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli see võimalus olemas. Samas võtab kohus arvesse, et hagejad ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub veeühenduse katkestamine kostja poolt. Gaasivarustuse katkestamisele kostja poolt ei ole hagejad ka ise tuginenud. Vee- ja gaasiühenduse puudumisel saab eeldada mittevaralise kahju esinemist. Kohus arvestab ka sellega, et rikkumine on olnud pikaajaline ning kostjal on olnud võimalus muuhulgas kohtumenetluses rikkumine heastada. Kohus arvestab, et hagejad ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub nende tervise halvenemine võrreldes rikkumise eelse ajaga. Elukorralduslikud ebamugavused on hagejatele olnud suuremad, arvestades nende vanust. Kohus leiab, et mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest on 1000 eurot kummalegi hagejale.
  1. Maakohus leidis, et hagiavaldust ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et W või hagejad on teinud kaasomandi esemeks oleval elamu osal teiste korteriomanike nõusolekuta ehitustöid või et hagejad kasutavad kaasomandi esemeks olevat elamu osa. Veeühenduse katkestamise ja gaasiühenduse taastamise takistamise toime hagejatele ületab kaasomandi eseme tavakasutusest tekkivad mõjud. Veeühenduse katkestamine ja gaasiühenduse taastamise takistamine ei võimalda üldjuhul kasutada eluruumi sihtotstarbeliselt. Kostjal ega teistel korteriomanikel ei ole õigus kasutada õiguskaitsevahendina abinõusid, mis takistavad korteriomandi kasutamist. Kui hagejad rikuvad teiste korteriomanike omandiõigust, saavad teised korteriomanikud nõuda hagejatelt rikkumise lõpetamist, sh pöörduda vajadusel kohtusse endise olukorra taastamise nõudes. Eeltoodut arvestades ei hinnanud kohus sisuliselt kostja väiteid ega kontrollinud väidete tõendatust, mille kohaselt kasutavad hagejad korteriomanike kaasomandis olevat pööningukorrust ning pööningukorrusele on tehtud ümberehitusi. Apellatsioonkaebus
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Alates
  3. detsembrist 2020 ei ole kostja vaidlusaluse korteriomandi omanik ning alates
  4. veebruarist 2020 puudub kostjal korterile ligipääs. Hagi oleks tulnud esitada kõigi korteriomanike või korteriomanike ühisuse vastu, mitte üksnes kostja vastu. Kohus oleks pidanud ise välja selgitama, kes on tegelik korteri valdaja ja kellelt hagejate faktiväidete õigsuse korral oleks võimalik nõuda otsuse täitmist. Kohus lähtus otsuse tegemisel formaalselt

§ 210lg-st 2, tehes otsuse, mida ei ole võimalik kostjal täita. Kostja leiab, et kohus ei saa rahuldada hagi selliselt, et kostjale, kes ei ole enam korteriomandi 6

(10)omanik ega valdaja, pannakse kohustus teha mingi sooritus või mingist tegevusest hoiduda. Kohus oleks saanud hagi rahuldada selliselt, et hagi rahuldatakse korteriomandi igakordse omaniku vastu, mitte nimetades konkreetset isikut, kes ei ole enam korteriomanik. Kohus rikkus

§ 392lg 1 p 6 nõudeid.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjale kuulunud korteri 2A eriomandi piires asub veekraan, mille kaudu oleks võimalik hagejate korteriomandi eriomandi (korter 3) veevarustust avada ja sulgeda. Kohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

  1. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud paikvaatlusega välja selgitama, kas vaidlusalused vee- ja gaasitrassid torud ning nende avamist ja sulgemist võimaldavad kraanid paiknevad kostjale kuulunud korteriomandi piires või mitte. Menetluses leidis tõendamist, et hagejate gaasivarustuse sulges AS Gaasivõrgud, mitte kostja. Sel põhjusel on kohus põhjendamatult rahuldanud hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  2. Kostja leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud vee- ja gaasivarustuse katkestamist kostja poolt. Lisaks oleks pidanud kohus arvestama, et hagejad on omavoliliselt hõivanud osa kõigile kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast. See hõlmas ka hagejate õiguseellase poolt ebaseaduslike vee- ja gaasipaigaldiste rajamist. Hagejad on väitnud, et pööningukorrusel gaasipaigaldisi ei asu, järelikult ei saa hagejatel pööningukorrusel gaasi mitte kasutamisest tulenevalt hingelisi kannatusi tekkida. Oluline on ka see, et hagejate ja teiste korteriomanike vahel on pooleli kaasomandi kasutuskorra vaidlus. Hagejatel puudub õiguslik alus maja pööningukorrusel elamiseks. Kostja leiab, et välja mõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur ja hüvitise suuruse kujunemine ei ole jälgitav. Menetluskulud pidanuks ka hagi rahuldamise korral jääma poolte endi kanda, sest nende täielikult kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 17. Hagi ei ole esitatud vale kostja vastu, maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja kohaldas õigesti

§ 210lg-s 2 sätestatut.

17.1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja korteris asus hagejate korterisse suubuva veetoru sulgventiil ja kostja ainukasutuses- ning valduses oli kaasomandi osa, millel asub gaasitorustik ja selle sulgventiil. Seega oli kostja mõju all nii hagejate korterisse suubuva veetorustiku sulgventiili sulgemine / avamine kui gaasitorustiku sulgventiilile 7

(10)selleks pädevatele isikutele juurdepääsu võimaldamine. Hagejad lähtusid hagi esitamisel asjaolust, et gaasi- ja veeühenduse katkestamine ja samas ka taastamine nende korteri osas on kostja mõju all. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, et gaasivarustuse sulges AS Gaasivõrgud ja hageja ise ei ole gaasi- ega veekraane sulgenud. 17.
  1. Maakohus leidis põhjendatult, et asja menetlust ei mõjuta korteri 2A omandi üleandmine kostja poolt kolmandale isikule, mistõttu polnud alust hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Seejuures ei mõjuta eelnimetatut ka asjaolu, et kostja avaldas juba eelmenetluses, et kavatseb korteriomandi omandi üle anda ning ei ela enam veebruarist
  2. a korteris, sest

§ 210kohaldamise eelduseks on õigusjärgluse toimumine peale hagi esitamist.

Kohtul puudus seadusest tulenev kohustus selgitada välja, kes on korteri tegelik valdaja alates kostja poolt korteriomandi võõrandamisest. Õiguseellasest kostja suhtes tehtud lahendi puhul kehtib irrelevantsuse põhimõte täiel määral ja hageja saab lahendi täitmisele pöörata kostja õigusjärglase vastu, sama kehtib ka asja valdaja suhtes (TMS § 18 lg 1). Kuigi ringkonnakohtu istungil väljendasid hagejad põhimõttelist nõusolekut, et nõuet saab lahendada ka nii, et rahuldada see korteri igakordse omaniku vastu, ei pea ringkonnakohus võimalikuks teha praegusel juhul lahendit isiku suhtes, kes menetluses ei osalenud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus hagejate maakohtus esitatud nõudest. 17.

  1. Hagejad esitasid veekraani olemasolu tõendamiseks kostja valduses oleval elamu osal elamu ehitusprojekti. Ehitusprojektilt nähtus, et vaidlusalused kraanid asuvad hageja eriomandil või tema ainuvalduses oleval elamu osal. Kostja taotles hagejate väidete ümberlükkamiseks tunnistaja ülekuulamist. Maakohus sai vaidlusaluste tõendite alusel asjaolude tuvastamisel teha järeldusi nendes piirides, millistele asjaoludele pooled tuginesid. Maakohtul ei olnud seadusest tulenevat kohustust viia asjas läbi paikvaatlust, et välja selgitada, kus tegelikkuses paiknevad hagejate korterit varustatavate vee- ja gaasitrasside kraanid, kui kostja ei toonud menetluses esile, et kraanide asukoht on muus konkreetses asukohas. Tunnistaja Helle Kukke ütluste kohaselt asub vaidlusalune veekraan Ele kuuluvas korteris, kuid kostja nimetatud asjaolule ei tuginenud. 17.
  2. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus ei ole vastuoluliste tõendite puhul põhjendanud, miks kohus Helle Kukke ütlustega ei arvestanud. Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja Helle Kukke ütlused kõrvale põhjusel, et need on vastuolus ehitusprojektiga. Oma seisukohta ehitusprojekti usaldusväärsemaks tõendiks pidamisel on maakohus põhjendanud. Maakohus märkis põhjendatult ka seda, et kostja pole tõendanud, et ehitustöödega oleks majas gaasi- ja veetorude asetust kuni hageja korterini.
  3. Maakohtu otsus on õige ka kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmise ja selle hüvitise suuruse osas. 18.
  4. Maakohus on õigesti märkinud, et kaasomanike vahel ei kehti deliktist tulenevad õigussuhted. Kaasomanike vahel on lepingulaadsed õigussuhted. Seega on kahju hüvitamise aluseks VÕS § 115 lg
  5. Mittevaralise kahju väljamõistmine on praegusel juhul VÕS § 134 lg 1 järgi põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et vee- ja 8

(10)gaasivarustuse toimimine on elutähtis teenus, mille katkestamine võib tekitada korteriomanikule märkimisväärseid olmelisi ebamugavusi ja hingelisi üleelamisi. Kostja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada hagejatele mittevaralise kahju. 18.
  1. Kostja leiab põhjendamatult, et hagejad lõid ise olukorra, kus neile oli võimalik kahju tekitada. Kostja peab selleks olukorda, kus hagejad võtsid väidetavalt omavoliliselt enda kasutusse kaasomandi osaks oleva pööningukorruse. Praeguses menetluses ei ole kostja vastavaid tõendeid esitanud. Nimetatud osas käib vaidlus teises tsiviilasjas 2-16-9620 maakohtus. Asjaolud tuleb tõendada, tuvastada ja nõuded lahendada teises menetluses ning need ei saa olla praegusel juhul aluseks VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamisele. 18.
  2. Tõendatud ei ole ka kostja väited, et hagejad on omavoliliselt ehitatud vee- ja gaasitrassid, mis ohustavad teiste majaelanike vara ja tervist; et kostjad ehitasid tule- ja vingugaasiohtliku ventilatsioonisüsteemi; et kaasomandi osa kindlustamine olevat raskendatud kui mitte võimatu, kindlustusjuhtumi järgsete kahjude hüvitamine piiratud, kui mitte välistatud. Kui kostjad ka tarbisid vett selle eest maksmata ja neil on selles osas võlgnevus, tuleb kaasomanikel kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid võlgnevuse sissenõudmiseks. Nimetatu ei anna alust kostjale katkestada hagejatele elutähtsaid teenuseid. 18.
  3. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuna hagejad ei elagi sellel korrusel, kus gaasipaigaldised on, vaid pööningul, siis neile ei saa hingelisi kannatusi tekkida. Hagejad on menetluses kinnitanud, et nad elavad oma korteriomandi piires. Kostja tegevus takistab hagejatel oma korteri eriomandi osa tavapärasel viisil kasutada ja tekitab sellega neile mittevaralist kahju ka siis, kui hagejad elavad lisaks oma eriomandile ka pööningukorrusel. 18.
  4. Tõendatud ei ole, et teised majaelanikud oleks hagejatele teinud pakkumise asuda elama oma seaduslikule elamispinnale, mille järel vee- ja gaasiühendused taastatakse. Väide on vastuolus ka kostja 19.12.2016 e-kirjaga hagejale II (I kd, tl 15), mille kohaselt taastatakse veeühendus peale veemõõtja ja torustiku kontrolli. Tõendamata on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hagejate poolt ebaseaduslikult paigaldatud gaasipaigaldiste tõttu suleti maja mahapõlemise vältimiseks Eesti Gaas ASi poolt nende korteriomandi eriomandit varustav gaasikraan. Nimetatud väide on vastuolus ka AS Gaasivõrgud kirjast (I kd, tl 13 pöördel) nähtuvaga, mille kohaselt viimane on soovinud gaasiühendust avada, aga sulgseade on kostja korteri ees ja kostja ei võimalda sellele juurdepääsu. 18.
  5. Mittevaralise kahju hüvitise suurust on maakohus piisavas ulatuses põhjendanud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust vähendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Kostja viide kohtupraktika analüüsile, kus 1000 eurot on välja mõistetud võrguettevõtjatelt, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et oluline aspekt hüvitise määramisel on rikkumise kestus, aga ka vee ja kütte olulisus inimesele. Arvestada tuleb maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et hagejad ei saa vett ja gaasi kasutada alates
  6. aastast. 9
(10)18.
  1. Maakohus jaotas õigesti tulenevalt hagi rahuldamisest menetluskulud ja nende kostja kanda jätmine ei ole seetõttu ebaõiglane. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

19.1. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

19.2.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Gea Lepik, Ele Liiv 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.