Obsah (7)

§ 423§ 425§ 3§ 5§ 368§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17944 Hagihind 3500 eur Tsivi

§ 423

lg 2 p 2 loetletud alused, millistel juhtudel tuleb käesolevas asjas J A esitatud hagi kostjate vastu jätta läbi vaatamata. 16. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 kirjeldatud juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 425

lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Tulenevalt

§ 425lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

17.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud.

1. Hageja palub kohtul tuvastada, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 03.10.2018 kuulutas kohus välja võlgniku J A pankroti ja määras pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku; - 06.11.2018 toimus võlausaldajate I üldkoosolek; - 12.12.2019 enampakkumisel müüdi korteriomand xxx uuele omanikule. 20.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine. Praeguses asjas taotleb hageja, et kohus tuvastaks, et kinnisvara müük enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Täpsemalt heidab hageja pankrotihaldurile ette, et viimane pole valinud sobivamat viisi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et tuvastusnõue ei kuulu rahuldamisele juba sel põhjusel, et hagejal puudub eraldiseisev õiguslik huvi. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et soovib säilitada kodu ning tagada enda ja lapse heaolu. Kohus on seisukohal, et võlgniku selline lähenemine seaks põhjendamatult raskesse olukorda sissenõudjate huvid. Ka sissenõudjate õigused peavad olema kaitstud ja tasakaalustavad võlgniku õigusi. Õigussuhte tuvastamisega ei pea tingimata kaasnema mingit sooritusnõuet, kuid hagejal peab õigussuhte tuvastamise vastu olema siiski õiguslik huvi. Tuvastusnõue ilma eraldiseisva õigusliku huvita sellise tuvastamise suhtes ei vääri

§ 368

lg 1 mõttes õiguskaitset ja seetõttu tuleb hagi jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 27.11.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-18531 punkt 19).

1. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt ei ole lubatud õiguste teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise 4 eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseadus (VÕS) § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
3. Alusetud on hageja süüdistused, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlus puudub, et 03.10.2018 kuulutas kohus välja võlgniku J A pankroti ja määras pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Samuti puudub vaidlus, et võlausaldajate I üldkoosolek toimus 06.11.
4. Koosolek andis haldurile kooskõlastuse võlgnikule kuuluva x-toalise korteriomandi xxx korter xxx enampakkumisel müügiks alghinnaga 69 000 eurot. Pankrotimenetluse läbiviimisel juhindub pankrotihaldur eelkõige pankrotiseaduses sätestatust. PankrS § 136 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel, ainult erandkorras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti, võib seda teha muul viisil. PankrS § 140 kohaselt kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõigusega või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud kinnisasja nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki. PankrS § 133 lg 1 võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Korteriomandile xxx on Eesti Vabariigi kasuks Maksu-ja Tolliameti kaudu seatud hüpoteek summas 1 775 274 eurot ja Eesti Vabariigi poolt on esitatud vastav eesõigusnõue, milline loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Teisi eesõigusnõudeid (pandiga tagatud nõudeid) pankrotimenetluses esitatud ei ole. Seega korteriomandi müügist laekuv raha kasutatakse eesõigusnõude omaniku Eesti Vabariik nõude rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude, eelkõige halduri tasu ja kulude katmiseks. Halduri tasu alammääras 60 000 euro suuruse pankrotivara korral PankrS § 65 1 lg 1 kohaselt on 4665 eurot + 10% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (2799,9 eurot) ehk kokku 7464 eurot. Seega sellisel juhul saaks võlausaldaja nõue rahuldatud ca 52 536 euro ulatuses, millest menetluskulude katteks läheb ca 500 eurot ja kui halduri tasu määratakse kooskõlas PankrS § 65 lg 1 ja 2 kanda büroo kontole, mille kaudu haldur tegutseb, siis võib lisanduda veel käibemaks 20% tasust (1492 eurot) isegi kui 4500 eurot siit üürnikule ära maksta, jääb võlausaldaja eesõigusnõude rahuldamiseks ikkagi ca 46 000 eurot, mistõttu eesõigusnõue saab suhteliselt suures summas rahuldatud ja TMS § 53 lg 2 kohaldamine siin mingil juhul kõne alla ei tule. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu korteri müümisel lõpetatakse üürileping ennetähtaegselt. Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega so 31.12.2027.a. Seega üürnikul on pärast korteriomandi müüki õigus jätkuvalt üüritud ruumi kasutada. Kui korteri uus omanik üürilepingut enne tähtaega ei lõpeta või lõpetab selle enne tähtaega hoopis üürnik, siis nn trahvi summas 4500 eurot ei pea tasuma ning ostjad saavad seda arvestades korteri enampakkumisel kõrgemaid pakkumisi teha ja võlausaldaja nõue võib saada isegi suuremas summas rahuldatud.
5. Hageja toob nõude alusena esile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg
6. Samas sätestab PankrS § 136 lg 1, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti ning „pankrotivara müük“ eeltoodud kontekstis tähendab ainult ja üksnes pankrotivara müügi protsessi aga mitte korraldatavate enampakkumiste kehtetuks tunnistamise korda.
7. Hagi on kohtu äratundmise järgi esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 alusel. Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks 5 tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS § 223 kohaldamise eeldused. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-139-12: Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul.
8. PankrS § 2 alusel on üheks pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt võimalikult suures osas. Seega vastupidi, kinnisasja enampakkumine justnimelt soodustab pankrotimenetluse eesmärgi täitmist. Kummastavana kõlab hageja nõude õigustamine sellega, et hageja võlg EV Maksu-ja Tolliameti ees on ligikaudu 16,5 miljonit eurot. Kohus nõustub maksuhalduri märgituga, et hoopis säärase maksuvõla tekitamine on pahausklik ja loogika, et mida suurem on võlg, seda vähem tohib seda rahuldada võlgniku vara arvelt, ei ole kuidagi asjakohane ja soosiks meelevaldset praktikat, et vara müüki saab vältida, tekitades võimalikult suure võla võlausaldajate ees. Mitte kinnisvara müük enampakkumisel ei ole takistanud pankrotimenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist, nagu väidab hageja, vaid seda on teinud ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamine.
9. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja.

Kohus jätab kostjate menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6