KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-15211 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I He hagi I He vastu elatis

§ 363

lõike 1 p 2 tähenduses, ehk kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kostja arvab, et tema vastu esitatud hagi on alusetu. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja igakuiselt elatist suuruses 292 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvab, et ainult üks väide, et töötasu alammäär on 584 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 292 eurot ei ole piisav. Kostja arvates on ühele lapse ülalpidamiskulu 644 eurot kuus ülepaisutatud. Hageja palub kostjalt välja mõista 292 eurot elatist, teine lapsevanem peab panustama sama väärselt seega 292 x 2 = 584 eurot pluss 60 eurot (peretoetus) on ilmselgelt liiga suur, mis lapsele ei kulu. Kostja teada on laps terve ja igakuiselt ei 2 kulu lapsele kulutusi erivajaduste rahuldamiseks. Lapsevanemad peavad last ülal pidama võrdselt. Kostja palub elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, tuues esile lapse igakuised kulud (vastavalt iga kulu liik ja selle suurus). Kostja on teadlik, et hageja ei pea tõendeid kohtuse esitama. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Kostja rõhutab veel kord, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema ema. Kostja leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Kostja palub esitada hagejat lapse igakuiste kulutuste nimekiri ning kostja peale igakuiste kulutuste esitamist lapsele, esitab oma seisukoha hageja igakuiste kulutuste suhtes. 4. Kostja märkis oma seisukohas, et analüüsinud esitatud vastust hageja poolsele kohtu nõudmisele kostja leiab, et hageja ei esitanud lapsega seotud kulusid, hageja esitab otseselt hagejaga seotud kulud, kostjale jääb ebaselgeks, miks hageja võlad xxx on lapsele telefoni ostmisega seotud. Kostja teatab kohtule, et kostja on alates 04. oktoobrist 2021. a töötukassa arvel ja esitab kostjale tõendi, et hüvitisi pole veel laekunud. Kostja ei oma kinnisvara, väärtpabereid ja aktsiaid. Kostjal on ainult sõiduk xxx registreerimisnumber xxx. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagejal on töötukassalt tulu summas 263,76 ja peretoetus 60 eurot ja 38 eurot. Kostja leiab, et hageja ei saa kanda igakuiseid kulusid 584 eurot 361,76 euro suuruse tulu pealt. Kostja pakkus hagejale kompromissi raames igakuiselt elatisemakset summas 160 eurot, hageja loobus kompromissist ja nõuab 292 eurot. Kostja märkis oma lõppseisukohas, et hageja esindaja ei ole esitanud kulutusi lapse kohta ning jätkuvalt on seisukohal, et mõlemad vanemad peavad kandma võrdselt lapse kulud. Kostja on seisukohal, et tulenevalt perekonnaseaduse muudatusega ja paragrahvi 101 täiendamisega lõigetega 3-7;

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on 3 võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 7.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

8.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. I H on I He (nimetavas H) tütar.
2. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
3. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
4. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
5. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
6. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
9. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
11. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema 4 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot, elatise miinimummäär ühe lapse kohta 292 eurot.
14. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
17. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
18. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist sätestatud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus.
19. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu, kostja on seisukohal, et ta pole andnud oma käitumisega hagi esitamiseks alust. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja igakuiselt elatist suuruses 292 eurot.
20. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, kostja ei täitnud hageja suhtes ülalpidamiskohustust seega oli hagejal hagi esitamiseks põhjus olemas. Kohus juhib kostja ja kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole esitanud elatise nõuet tagasiulatuvalt.
21. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks regulaarselt kandnud olulises osas lapse ülalpidamiskulu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kas ja millises ulatuses on kostja lapse vajadusi vahetult rahuldanud, samuti tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus teha tõsikindlat järeldust, et kostja osaleb regulaarselt lapse ülalpidamisel.
22. Tulenevalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
2. Hageja on lisanud hagiavaldusele perioodi 01.04.
3. a kuni 08.11.
4. a pangakonto väljavõtte. Nimetatud perioodil on kostja maksnud hageja ülalpidamiseks elatist summas 150 eurot (29.10.
5. a M He poolt kantud, selgitusega I He elatusraha okt 2021 I Helt).
6. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
7. Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). 5
8. Käesoleva juhul ei ole menetluses tuvastatud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et nimetatud asjaolule tugineda.
9. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
10. Kostja lapse isana peab tegema endast kõik oleneva, et tema lapsel oleks parem elukvaliteet. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta et ta on invaliid või puudega mis taksitaksid tal leida töökoht, mis tagaks talle igakuise stabiilse sissetuleku.
11. Töövõimelisel vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.
12. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.
13. a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
14. Kostja ei esitanud pangakonto väljavõtet, kostja märkis vastuses, et tal puudub kinnisvara, ta ei oma väärtpabereid ja aktsiaid. Kostjal on ainult sõiduk xxx (xxx). Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostja nimel kinnisvara registreeritud. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja nimele registreeritud sõidukid: sõiduauto xxx, registreerimismärk xxx (
15. ehitusaasta), sõiduauto xxx, registreerimismärk xxx (
16. ehitusaasta); sõiduauto xxx, registreerimismärk xxx (ehitusaasta
17. a), sõidukite suhtes on seatud keelumärked. Kostja poolt märgitud xxx registreerimismärk xxx omanikuks on ARK-i andmete kohaselt A G. Seega kostja eksitas kohut väitega, et talle kuulub ainult sõiduk xxx. Lähtudes eeltoodust saab järeldada, et kostja varjab oma sissetulekuid, varjata oma vara, registreerides vara teiste isikute nimele.
18. Lähtudes

§ 230

lg 5 p 4, 5 esitas SEB Pank kohtu päringutele vastuse, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot xxx, kontojääk seisuga 09.11.

1. a on miinuses 10 404,60 eurot (inkasso nõue, kaardi hooldustasu, võlgnevuse väljavõtte tasu) ja kogumishoiust xxx, mille konto jääk on null. I Hele on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01.04.
2. a kuni 31.10.
3. a tehtud väljamakseid kokku 2 367,64 eurot (palgatulu).
4. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt ei ole I Hele määratud töövõimetuspensioni, peretoetust või sotsiaaltoetust.
5. Töötajate registrist (TÖR) nähtub, et kostja on 19.09.
6. a lõpetanud töösuhte poolte kokkleppel.
7. T Vle on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt perioodil 01.01.2021-31.10.
8. a tehtud väljamakseid kokku 3 191,41, eurot (töövõimetuse hüvitis, kohustusliku kogumispensioni väljamakse).
9. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on T Vle määratud lapsetoetus summas 60 eurot kuus ja lapsehooldustasu summas 38,36 eurot kuus. 6
10. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on hageja seadusliku esindaja nimele registreeritud sõiduk xxx, registreerimismärk xxx (ehitusaasta 2001). Kinnistusraamatu andmetel on hageja seaduslik esindaja alates 20.09.
11. a aadressil xxx korteriomandi omanik.
12. T V Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt on saldo jääk seisuga 09.11.
13. a 696,94 eurot.
14. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud toetust.
15. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega.
16. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2)
18. Kohus arvestab käesoleval juhul nii hageja seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet ning alaealise lapse huve leiab, et lapsetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
19. Kohus nõustub, et lapse kasvades, suurenevad ka tema vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea lapse vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda.
20. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
21. Käesoleval juhul arvestab kohus elatise suuruse määramisel hageja vanust, tema eeldatavaid vajadusi, kummagi vanema majanduslikku seisundit (vanemate majanduslikku seisundit kajastavate andmete põhjal) kostja senist panust ja osalust ning mõistab kostjalt välja elatise 200 eurot kuus.
22. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on olukorras, mis õigustaks elatise väljamõistmist alla 200 euro. Kohus selgitab kostjale, et isegi töökoha ning sissetuleku puudumine ei vabasta automaatselt vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Samuti ei ole kostja töövõime piiratud, millest tulenevalt võiks kostja osalemine tööjõuturul mingil viisil raskendatud olla. Lisaks eeltoodule, ei esitanud kostja menetluses ühtegi arvestatavat argumenti, mida ta on teinud suurema sissetuleku saamiseks.
23. Kohus on seisukohal, et väljamõistetav elatis (elatisemakse suurus) on mõistlik, arvestades nii lapse vajadusi kui kostja majanduslikke võimalusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st lapse igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti leiab kohus, et otsus on kostja ülalpidamisvõimet arvestades täidetav.
24. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille 7 alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. 53. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 54. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes

§ 163lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8