← Eesti

2-21-113760/8

Obsah (13)§ 468§ 142§ 486§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 4842§ 200§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 2-21-113760 Kohtuasi Renov

§ 468lg 1 p 2). 7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1

(5)Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Renovum OÜ esitas 11.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 739,71 euro saamiseks. Kohus tegi 13.05.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on võlgniku tööandja vastanud 05.07.2021, et neile teadaolevalt elab antud isik xxx. 27.07.2021 räägitud tööandja telefoni teel xxx: võlgnik on Soomes komandeeringus, alles läks ja tuleb umbes kuu aja pärast. Seal kindel elukoht puudub, on erinevates hostelites, dokumente tööandja edastada ei soovi. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus

§ 486

lg 1 p 2 alusel 12.08.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

  1. Viru Maakohus jättis 12.08.2021määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  2. Hageja esitas 13.09.2021 kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja X OÜ interneti vahendusel 25.11.2020 kliendilepingu nr 5796166287, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist X OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis 26.11.2020 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale 26.11.2020 arve 2

(5)nr 600582145667, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Vastavalt 25.11.2020 tingimustele kostja võttis laenu 32 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 705,06 eurot. Kostjale saadeti uus arve 10.01.2021, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja ei tasunud ühtegi makset 25.11.2020 võetud kohustuste täitmiseks. Tasuta meeldetuletus oli saadetud kostjale 19.01.2021 sissenõutavaks 05.12.2020 muutunud kohustuse kohta. 26.01.2021 edastas X OÜ kostjale tasulise meeldetuletuse sissenõutavaks 26.11.2020 muutunud kohustuse kohta. 18.03.2021 edastas X OÜ kostjale tasulise laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ehk meeldetuletuse sissenõutavaks 26.11.2021 muutunud kohustuse kohta, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu X OÜ ütles 13.04.2021 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel. Samal päeval loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 13.04.
  1. Nõude loovutamise kohta edastas X OÜ kostjale 14.04.2021 teatise.
  2. Kostja võlgnevus hagejale seisuga 12.02.2021 tagastamata laenupõhiosa eest on 500 eurot.
  3. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule alates 12.01.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.04.2021 summas 63.82 eurot. Lepingu sõlmimisel on kokkulepitud intressimäär 43,20% aastas.
  4. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni viivisemääras 0,06% tagastamata laenu summalt. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 13.09.2021 on summas 50,06 eurot. Hageja soovib kostjalt põhivõlalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras.
  5. Hageja nõuab Kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 25 eurot.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista 638,88 eurot (s.h põhivõlg 500 eurot, intressid 63,82 eurot, viivis 50,06 eurot seisuga 13.09.2021 ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista riivilõiv summas 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 480 eurot.
  7. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  8. Viru Maakohus võttis 17.09.2021 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtudokumendid on kostjale 13.10.2021 isiklikult kätte toimetatud, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(5)11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 13.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Monefit Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 14.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

15. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 638,88 euro ulatuses (s.h põhivõlg 500 eurot, intressid 63,82 eurot, viivis 50,06 eurot seisuga 13.09.2021 ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 14.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0.06% päevas, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. MENETLUSKULUD 16.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 17. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Maksekäsu kiirmenetluses määratakse avaldaja menetluskulude katteks mitte rohkem kui 20 eurot (

§ 4842

). Hageja on pöördunud võlgnevuse nõudes esmalt maksekäsu kiirmenetlusse ning palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hagimenetluse menetluskulud summas 480 eurot. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi, tunnihinnaga 120 eurot. Menetlusdokumentide koostamine on 4

(5)hageja hinnangul olnud keerukas ja ajamahukas. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, s.o summas 480 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on küll 8-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on standardse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind koos käibemaksuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot, millele lisandub 20 eurot menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 11.05.2021 summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 13.09.2021 summas 80 eurot, kokku 125 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot, s.h riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 20.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.