KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2130 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 30.09.
) § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab
-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
§ 67
lg 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud muuhulgas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
§ 69
lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub
-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega (
§ 4¹ lg 1).
Seega ei tohi täiendavad julgeolekuabinõud põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. 19. Kaebaja suhtes kohaldati 30.09.2020 käskkirjaga eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad) kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (
§ 69lg 2 p 1-5). 3
(5)- Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54).
- Tallinna Vanglal on
§ 69
lg-st 1 tulenevalt pädevus kohaldada kaebaja kui kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tallinna Vangla on 30.09.2020 käskkirja kaalutlustes märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on raske õigusrikkumise ärahoidmine ning üldise julgeoleku tagamine vanglas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli asjaolu, et kaebaja oli ähvardanud käituda kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes vägivaldselt ning ähvardas lõhkuda vangla vara. Vastustaja on käskkirjas selgitanud, et sellise käitumisega näitab kinnipeetav negatiivset suhtumist kehtivasse sisekorda. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et käskkirjas kirjeldatud asjaolud ei vasta tõele. Iga julgeolekuabinõu osas on eraldi põhjendatud, miks seda vajalikuks peeti. Kaebaja ei ole ka nendele põhjendustele konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on 30.09.2020 käskkirjas piisava põhjalikkusega selgitatud, et kaebaja ettearvamatu käitumise ja konfliktolukordade vältimiseks oli vajalik tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
- Kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise osas on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas leitud, et isegi kui kinnipeetava eraldatud lukustatud kambris hoidmine on julgeolekuohuga põhimõtteliselt õigustatud, võivad isiku isolatsioonis hoidmise õigusvastaseks muuta kinnipeetava isikust tingitud asjaolud ning sellised eraldihoidmise tingimused ja piirangud kogumis, mis ei tulene eraldamisest endast, kuid mis süvendavad eraldamisega kaasnevaid riiveid (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 04.07.2013 otsus asjas nr 4242/07 Rzakhanov vs. Aserbaidžaan, p-d 63-64, 67 ja 69). Vastustaja ei ole kaebaja vaimset tervist käskkirja kaalutlustes eraldi maininud, kuid kohus leiab, et see ei toonud praegusel juhul kaasa õigusvastase käskkirja andmist.
- Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaart (vastustaja 04.01.2021 vastus kaebusele, lisa 6), millest nähtub, et kaebajal on psühhiaatrilt saadud diagnoosid. Samas ei saa üksnes sellest järeldada, et kaebaja suhtes ei tohi täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vastustaja on 04.01.2021 vastuse lisana 12 esitanud Tartu Vangla psühhiaatri ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja elektroonilise kirjavahetuse selle kohta, kas kaebaja suhtes saab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, arvestades tema vaimset tervist. Psühhiaater Siim Kail on
- aasta märtsi e-kirjas märkinud, et kui lukustatud kambris on tagatud psüühikahäire ravi ja piisav järelvalve, siis võib seda ka kohaldada. Diagnoos iseenesest ei määra erikohtlemise vajadust ja isiksushäire ei vabasta kindlasti vastutusest. Meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütel on oma 16.09.2020 e-kirjas märkinud, et Tallinna Vangla tervisekaardi sissekannetest samuti ei nähtu, et kaebaja karistamine või üksiviibimine oleks vastunäidustatud. Viidatud on asjaolule, et kaebaja on käinud kolm korda kahe erineva psühhiaatri vastuvõtul, kelle sissekanded on suhteliselt sarnased. Kaebaja puhul enesevigastamise-suitsidaalsuse riski ei olnud ning psühhootilisust ei tule esile. Kaebaja oli kaevanud unetust ja oli väitnud, et võib ettearvamatult käituda ja on ärritunud, kuid see ei viita tõsisele vaimsele patoloogiale. Seega on vähemalt e-kirjavahetuse kujul olemas kahe arsti seisukohad, et kaebaja puhul ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vastunäidustatud.
- Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset vaimse tervise probleemi ega seostanud seda tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega, mistõttu ei ole kohtule arusaadav, kuidas täiendavad julgeolekuabinõud tema õigusi just vaimse tervise seisukohalt rikuvad. Kaebuses on kaebaja viidanud üksnes haldusasjale nr 3-20-
- Nimetatud haldusasi puudutas Sotsiaalkindlustusameti kohustamist vaadata kaebaja menetluse uuendamise taotlus uuesti läbi. Kohus tegi haldusasjas nr 3-20-1936 kohtuotsuse 26.02.2021, millest nähtub, et kaebaja tugines haldusasjas asjaolule, et tal diagnoositi 21.07.2020 traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Kohus ei saa ühe diagnoosi põhjal hakata oletama, miks peaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olema kaebaja puhul välistatud. Kaebaja vähesed põhjendused ja vastustaja 04.01.2021 vastuse lisast 12 nähtuv informatsioon annavad alust arvata, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud kaebaja vaimse tervise seisukohalt õigusvastane. Lisaks nähtub kaebaja tervisekaardist, et 4
(5)ta on ise 18.09.2020 arsti vastuvõtul viidanud kiirele ärritumisele ja vägivallapotentsiaalile, mis kinnitab, et ta võib olla ohuks vangla julgeolekule.
- Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud asjaolule, et enne käskkirja väljaandmist on kaebaja ära kuulatud ja ta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes vastuväiteid esitanud. Nimetatud asjaolu nähtub ka 30.09.2020 käskkirja tekstist ja kaebaja ei ole väitnud, et see ei vasta tõele. Kohus leiab, et kui kaebaja vaimne tervis ei võimaldanud tema suhtes õiguspäraselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, oleks kaebaja kasutanud juba enne käskkirja andmist võimalust vastuväidete esitamiseks. Tegeliku õiguste rikkumiste puhul võiks eeldada ka detailsemaid põhjendusi nii Tallinna Vanglale esitatud vaides (kaebuse lisa 2) kui kohtule esitatud kaebuses. Tallinna Vanglale esitatud vaides on kaebaja tuginenud üksnes sellele, et koostamata jäeti protokoll, kus oleks kajastatud teabe- ja uurimisosakonna ning arsti arvamused. Sellise protokolli koostamise kohustust kehtiv õigus ette ei näe, mida vastustaja selgitas ka 16.11.2020 vaideotsuses.
- Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud asjaolud, mis viitasid kaebaja jätkuvale ohtlikkusele pärast 30.09.2020 käskkirja andmist. Ajavahemikus 16.10.2020 kuni 16.12.2020 on korduvalt fikseeritud juhtumeid, kus kaebaja ähvardab vanglaametnikke ja psühhiaatrit rünnata ja vangla vara rikkuda. Kõigi juhtumite kohta on koostatud ettekanded (vastustaja 04.01.2021 vastus kaebusele, lisa 7). Kaebaja ei ole väitnud, et ettekannetes kajastatu ei vasta tõele. Kohus nõustub vastustajaga, et loetletud juhtumid viitavad sellele, et kaebaja käitumine on ettearvamatu, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud ning meetmete rakendamine on kaebaja suhtes julgeolekukaalutlustel jätkuvalt vajalik. Kaebaja käitumisest tulenevalt olid 30.09.2020 käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud vajalikud ja proportsionaalsed.
- Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja taotles juba enne kaebusega halduskohtusse pöördumist korduvalt esialgset õiguskaitset seoses Tallinna Vangla kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega ja psühhiaatri juurde toimetamisega. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotlused haldusasjades nr 3-20-1734, 3-20-2021 ja ka käesolevas haldusasjas enne kaebuse esitamist. Kuna kaebaja üheski kohtuastmes esialgset õiguskaitset ei saanud, on alust arvata, et kaebajal ei olnud terviseprobleeme, mis võinuks välistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30.09.2020 käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane. Kuna Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkiri nr 1-20/12/231 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele, on õiguspärane ka Tallinna Vangla 16.11.2020 vaideotsus nr 5-15/20/284-
- Kaebus jääb rahuldamata.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5
(5)