MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2166 Haldusasi T. A., M. V., A. N., E. P., K. K. ja E. B. kae

§ 86

sätestab, et pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, eeltoodu alusel vajalike muudatuste tegemine, heakskiitmine ja seejärel kehtestamine (

§-d 87-91). Üldplaneering on kõigile järgimiseks haldusaktina kohustuslik alles pärast kehtestamist, mitte alates vastuvõtmisest. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsusest ei tulene tingimata, et samasugune üldplaneering ka lõplikult kehtestatakse, kuna muudatused võivad tuleneda nii avaliku väljapaneku, avaliku arutelu kui ka heakskiitmise menetlusetappide läbimisest. Planeerimismenetluses on oluline avalikkuse kaasamine ning olulises osas täidetaksegi kogukonna kaasamise kohustust avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu etapis. Eeltoodu ei välista kaasamiskohustuse osas erandeid, s.o varasemat kaasamise kohustust. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus ei ole seega lõplik haldusakt, millega oleks kindlaks määratud kaebajate õigused ja kohustused, sh ka sundvõõrandamise kohustus või vajadus.

1. Riigikohus on 14.12.2015 määruses nr 3-3-1-71-15 detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise osas leidnud, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab vaidlustada, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane (
2. veebruari
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 10). Samuti on planeeringu vastuvõtmise otsus vaidlustatav, kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest. Riigikohus on pidanud planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamist õigustatuks näiteks juhul, kui planeerimismenetlusse jäeti kaasamata planeeringualasse jääva maa tagastamise õigustatud subjekt (
4. juuni
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-27-08). Samas planeeringuala naaberkinnisasja omaniku planeerimismenetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis vältimatult tingiks õigusvastase planeeringu kehtestamise. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalikustamine ja avalik arutelu, mille tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused (

v.r. § 21 lg 4). Vajaduse korral saab muuta ka planeeringu põhilahendusi, korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid (

v.r. § 21 lg 5). Kohus leiab, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka üldplaneeringu vastuvõtmise otsusele. Samas asjas märkis Riigikohus, et kuigi varasemalt on planeeringu vastuvõtmise otsust käsitletud haldusaktina, ei võta Riigikohus seisukohta selle otsuse õigusliku olemuse kohta. Määruses on viidatud ka seletuskirjale, kus on vastuvõtmise otsust käsitletud (haldussisese) toiminguna (p 16). Arvestades Riigikohtu selgitusi, sarnaneb vastuvõtmise otsus ennekõike menetlustoimingule, mille kaebeõiguse piirangud on sarnased HKMS § 45 lg-s 3 sätestatule – s.o kaebeõigus on üksnes juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sarnasele põhjenduskäigule on tuginenud ka kaebaja. 2

§ 74lg 1).

Käesoleval juhul on menetlemisel Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering, s.o planeering alal suurusega 2630 ha, kus elab tuhandeid inimesi (KSH aruande lk 20). Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (

§ 76lg 2).

Kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates (

§ 77

lg 8).

sätted näevad seega ette, et nõutav ei ole iga üldplaneeringu ala kinnistuomaniku või elaniku isiklik teavitamine, vaid teavitamine on nõutav siis, kui üldplaneering võib puudutada isiku õigusi (rohkem kui asumine üldplaneeringu alal) või ilmneb sundvõõrandamise vajadus. Kaebusest nähtub kaebajate ärakuulamise riivena, et nende kinnistud jäävad Tallinna väikese ringtee äärde ning jaotustee ehitamine (Andrese tee pikendamisel) võib kaasa tuua sundvõõrandamise. Kohus märgib, et kaebajad on pidanud kaebuses ise oluliseks, et vastuvõtmisele eelnenud tutvustustele ja avalikule väljapanekule ei saa omistada olulist tähendust, sest tegemist on alusuuringute ja esmase planeeringulahendusega, mis on planeerimismenetluse käigus. Seega on võimalik, et kaebajad on ise möönnud, et nende varasem kaasamine ei oleks omanud olulist tähendust. Tallinna väikese ringtee magistraali osas peab kohus vajalikuks märkida, et sama maanteetrass on juba 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringus

1. Sama trass on ära toodud ka riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+
2. Hetkel toimub Tallinna väikese ringtee osas keskkonnamõju hindamise menetlus, mida viib läbi Transpordiamet
3. Seega on tegemist juba vähemalt 8 aastat kehtinud ettenähtava piirangu ja arendustegevusega, mitte vastuvõetud üldplaneeringust tuleneva uusarendusega. Lisaks kinnitab see kaudselt ka väikese ringtee projekti realiseeritavust. Jaotusteega kaasneva sundvõõrandamise osas nähtub põhjapiirkonna üldplaneeringu menetlusest, et kaebajate kinnistute lähistel asuv jaotustee on lisatud alles ÜP vastuvõetud versiooni, st see puudus varasemates eskiislahendustes, algatamisel või muudel kaartidel
4. Seega on sundvõõrandamise vajadus ilmnenudki alles vastuvõetud ja avalikustatud versioonis. Vastustaja on küll tõenäoliselt otsusest teavitamisel (otsus võeti vastu 20.04, kuid isikuid teavitati 21.05)

§ 77

lg 8 toodud tähtajad ületanud, aga kohtule ei nähtu, et see saaks mõjutada kaebajate õigust esitada oma seisukohti mõistliku aja jooksul. Ka ei saa pärast vastuvõtmist tehtud toimingud mõjutada vastuvõtmise otsuse õiguspärasust. Lisaks ei ole nõutav, et üldplaneeringu menetluse käigus otsustataks sundvõõrandamine, sh hüvitise maksmine, vaid üldplaneeringus märgitakse ära üksnes vajadus (

§ 75

lg 1 p 1 https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering, seletuskirja lk 4, samuti maakasutuse ja maakasutuse piirangute kaardil märgitud perspektiivne maanteetrass – oranž katkendjoon. 2 https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering, seletuskirja lk 53 3 https://www.mnt.ee/et/ehitus/riigitee-96-tallinn-peetri-alevik-tallinn-tallinna-vaike-ringtee, https://www.err.ee/1608255003/amet-algatas-tallinna-vaikese-ringtee-keskkonnamoju-arutelu 4 https://www.rae.ee/pohjapiirkond 3

näeb ette populaarkaebuse esitamise õiguse üksnes erinevate planeeringute kehtestamise otsuste vaidlustamisel (

§-d 54, 94, 123 ja 141). Seega ei ole kaebajatel kaebeõigust esitada avalikes huvides populaarkaebust vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. 6. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, leiab kohus ka, et kaebajatel puudub õiguskaitsevajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajatel on kõik kaebuses toodud argumendid võimalik esitada üldplaneeringu menetluse käigus, sh arutada nende üle koos kogukonnaga ja esitada oma seisukohti ka üldplaneeringu heakskiitmise menetluse raames Rahandusministeeriumile, kui kaebajate argumente varasemalt ei arvestata. Seejärel on kaebajatel õigus pöörduda pärast üldplaneeringu kehtestamist soovi ja vajaduse korral kohtusse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka juhul, kui üldplaneering on vastuolus avaliku huviga (

§ 94). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 4