ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-i ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
lg 1 p 3), mis hõlmab isiku krediidiasutustes olevate arvelduskontode arestimist. 5.
lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et viib läbi X OÜ suhtes kontrollimenetlust ning taotluses välja toodud asjaolude valguses on maksuotsuse tegemine usutav. Olemasoleva teabe pinnalt ei saa asuda seisukohale, et selline maksuotsus oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on kõnealuse kontrollimenetluse raames võimalik maksuotsuse tegemine, millega suurendatakse X OÜ maksukohustust kokku 43 232,06 euro võrra. Samuti on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul puudub arvestatav vara, mida poleks lihtne maksuotsuse täitmise takistamiseks eelnevalt võõrandada ning millele oleks tõenäoline sissenõue pöörata. Põhjendatud on kahtlus, et kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, sh esitanud valeandmetega maksudeklaratsioone, on põhjust kahtlustada, et ta võib seda teha ka tulevikus, muuhulgas maksukohustuse kindlaksmääramise korral maksuvõla reaalse sisse nõudmise takistamiseks. 7. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olemasolevad andmed X OÜ varade kohta õigustavad järeldust, et ainsa tõhusa tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse täitmist tagava meetmena tuleb kõne alla pangakontode arestimine. Teisalt tuleb tähele panna, et pangakontode arestimine on oma loomult toiming, mis reaalselt muudab ettevõtja majandustegevusega jätkamise väga keeruliseks. Seetõttu on sellises olukorras kohtu hinnangul õiglane rahuldada maksuhalduri taotlus selliselt, et pangakontode aresti alt vabastamise puhul määrata tagatis potentsiaalsest maksukohustusest väiksemana. Tegemist oleks omamoodi kompromisslahendusega: ühelt poolt annab väiksem, aga tugev tagatis (kõne alla tuleb üksnes rahasumma deposiiti kandmine) maksuhaldurile kindluse, et vähemalt teatud ulatuses on tulevikus tekkiv maksukohustus tagatud, teisalt ei koorma see maksukohustuslast samavõrd kui seda teeks kogu summa ulatuses tagatise nõudmine või pangakonto arestimine kogu summa ulatuses. Kohane näib olevat piirata nõutava tagatise suurus umbes 50%-ga pangakontodel arestitava summa 2 ulatusest. Sellisel juhul jagunevad riskid poolte vahel enam-vähem võrdselt. Muud liiki tagatise esitamise soovi korral peab siiski olema maksuhalduri taotluses näidatud väärtusega. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.