Obsah (13)

§ 436§ 438§ 423§ 367§ 136§ 122§ 124§ 133§ 134§ 238§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15743 Tsiviilasi MOBIRE EESTI AS

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). 9 30. Käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hageja hagi Tallinna linna (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu, kostja) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahjustatud sõidukite parandamisega kantud kulutused kogusummas 9936,70 eurot, millele lisanduvad viivised alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 04.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et hageja vähendab põhinõuet selle summa võrra, mida Riigikantselei on hüvitanud ehk siis linnalt nõutakse 6624,47 eurot ja viivist sellelt samalt summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt 12). 04.11.2021 kohtuistungil selgitas kohus, et hageja lõplik nõue on 6624,47 eurot, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest. Samuti võimaldas kohus kohtuistungil kostjal eeltoodu osas oma seisukohta avaldada. Lisaks küsiks kohus 04.11.2021 kohtuistungil hagejalt, kas hageja võtab ülejäänud osas oma nõude tagasi või loobub sellest. Hageja vastas, et see läheb nõude vähendamise alla. See ei ole otseselt ühegi nõudest loobumine ega tagasivõtmine, vaid lihtsalt selle summa ulatuse vähendamine. Kohus selgitab, et haginõude vähendamine ei ole hagi muutmine. Haginõude vähendamiseks ei ole vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-14-61508, punkt 17). Kohus leiab, et hageja on oma põhinõuet vähendanud 3312,23 euro (9936,70 – 6624,47) võrra. Kuna hageja ei ole kohtule teatanud, kas ta võtab 3312,23 euro osas oma nõude tagasi või loobub selles osas oma nõudest, leiab kohus, et vastavas osas tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 punkti 2 kohaselt.

Kohus leiab, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei võimalik saavutada 3312,23 euro osas, kuna eeltoodud nõude osas on hageja oma nõuet vähendanud. 31. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja autorendi ja autopargi haldusteenuste pakkumisega. Hageja poolt Riigikantseleile teenuse osutamise käigus said hagejale kuuluvad autod 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019 kahjustada Rahukohtu tänava algusesse paigaldatud pollar-tüüpi piirete (kd I, tl 7) ületamisel. Kõigi nelja aset leidnud kahjujuhtumi puhul hakkasid pollarid nendest üle sõitmise ajal uuesti tõusma või ei töötanud pollarid nõuetekohaselt. Kostja on Rahukohtu tänava tee omanik (kd I, tl 22). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund nõuetele vastavana, tagamaks ohutut liiklemist. Kostja ei ole taganud tingimusi ohutuks liiklemiseks. Sealjuures, võttes arvesse pollarite rikete korduvust, on liiklejaid ohustav seisund püsiv. Hageja on esitanud kostja vastu seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel sõidukite parandustööde kulude hüvitamise nõude ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-te 1, 2 ja 5, Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 p-i 13 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, alternatiivselt hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. 10 16.06.2021 seisukohas teatas hageja, et hageja ei soovi alternatiivseid õiguslikke aluseid järjestada, kuid palub kohtul kontrollida nõude rahuldamist teistel alustel, kui üks või mitu neist ole edukas. Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole kahju tekitamisest süüdi ega vastuta tekkinud kahju eest. Lisaks märkis kostja, et puuduvad tõendid kahju ja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude vahelise põhjusliku seose kohta. Juhul, kui kohus leiab, et kostja peab vastutama tekkinud kahju eest, palub kostja kohtul kahjuhüvitist 50 % ulatuses vähendada. 32. Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. 33. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 5 juhul on tegemist süül põhineva deliktilise vastutuse sätete alusel esitatud deliktiõiguslike nõuetega, mille lahendamisel tuleb tuvastada delikti üldkoosseisu elemendid järgmiselt: objektiivne teokoosseis (tegu, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel), samuti teo õigusvastasus ja süü. Hageja kohustuseks on tõendada tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ning kahju vahel. Kostja peab tõendama, et tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 1-3, VÕS § 1046 järgi ja/või süü puudumist VÕS § 1050 kohaselt. Deliktivastutuse üldkoosseisus eeldatakse kahju tekitaja süüd. 34. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 97 lg 5 sätestab, et teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsioonija hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. EhS § 97 lg 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 „Tee Seisundinõuded“ § 6 lg 1 p 13 kohaselt peavad tee piirde ning muu teerajatise asukoht ja paigaldus arvestama nende kasutusotstarvet ja ohutust kõigile liiklejatele, esineda ei tohi kooruvat korrosiooni ega püsivust ohustavat seisundit. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju ning selline kahju põhjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul on hagejale tekitatud kahju Rahukohtu tänava teel asuva pollari-tüüpi piirdega (rajatise nr xxx), mis on teeväline rajatis EhS § 97 lg 5 mõttes. EhS § 97 lg 5 kohaselt võib teevälisest rajatisest (pollarid) tingitud õnnetuse korral esitada kahjunõude ka tee omaniku vastu. Rahukohtu tänava tee omanikuks on kostja. Rahukohtu tänaval asuvate pollari-tüüpi piirete omanikuks on Riigikantselei. Riigikantselei on tehnosüsteemise (sh Rahukohtu tänava pollarid) haldamiseks sõlminud halduslepingu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (kd I, tl 52; kd I, tl 142146, pöördel; kd I, tl 178-179, pöördel; kd I, tl 180-186, 187-207, pöördel). 13.03.2019 on Riigi 11 Kinnisvara Aktsiaselts sõlminud lepingu nr xxx pollarite hooldustööde teostamiseks N S OÜga (kd I, tl 208-210, pöördel). Riigikantselei lähtus pollarite kasutamisel teadmisest, et pollarite seisukorda on regulaarselt kontrollitud ning pollarid on nõuetekohaselt hooldatud (kd II, tl 133134). Lisaks esitas kostja kohtule Rahukohtu tänava pollarite ja tehnovõrkude projekti (staadium: põhiprojekt) tiitellehe, millelt nähtub, et projekt on kooskõlastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 20.12.2016 (kd I, tl 53). Lisaks väljastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 23.01.2017 ehitusluba nr xxx pollarite ehitamiseks (kd I, tl 5455, pöördel). 23.11.2016 ehitusteatisest nähtuvalt (kd I, tl 54-55, pöördel) oli teatise esitajaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja ehitusprojekti koostajaks OÜ M. Täiendavalt esitas kostja kohtule seletuskirja pollarite projektile (kd I, tl 61-65, pöördel) ja pollarite paigaldusskeemi (kd I, tl 66). Projektist seletuskirjast nähtub muuhulgas, et plaanilahenduse väljatöötamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud projekteerimistingimustest nr. xxx ja tellija (koosatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tellimusel) lähteülesandest (kd I, tl 61, pöördel). Eeltoodust nähtub, et kostja oli teadlik pollarite ehitamisest Rahukohtu tänavale ja samuti andis kostja vajalikud kooskõlastused nende ehitamiseks. Kostjale kuuluval teel asub pollari-tüüpi piire, millel on esinenud järgnevad rikked: (

1. a)13. septembril 2018 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma; (
2. b)31. oktoobril 2018 üks pollari post ei langenud täielikult; (
3. c)10. detsembril 2018 ei töötanud pollar nõuetekohaselt; (
4. d)07. mail 2019 hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. 13. septembril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx). Pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma (kd I, tl 8, pöördel). Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot. Kahjustada said muu hulgas auto käigukast ja sillatala. 31. oktoobril 2018 sõitis Riigikantselei autojuht Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx), kui pollarite töös esines rike (keskmine pollari post ei langenud täielikult) ja üks pollaritest kahjustas sõiduauto esiosa (kd I, tl 11, pöördel). Erinevalt 13. septembril 2018 toimunud kahjujuhtumist ei jõudnud auto veel tervikuna pollari kohale, mistõttu olid kahjustused mõnevõrra väiksemad. 10. detsembril 2018 leidis aset samasugune vahejuhtum, kus Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx) ning pollarite töös esineva rikke tõttu sai pollareid ületav auto kahjustada (kd I, tl 13-14). 07. mail 2019 esines taaskord pollarite töös rike, kui Riigikantselei autojuht sõitis Rahukohtu tänaval (auto registreerimismärk xxx) ning pollarite ületamisel hakkasid pollarid juba nendest üle sõitmise ajal uuesti üles tõusma. Tõusvad pollarid kahjustasid neist üle sõitvat autot, auto jäi keskmise pollari kohale kinni (kd I, tl 17-18). Eeltoodud rikkumised (13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019) on tõendatud sõidukijuhtide M Ki (K) 13.09.2018 kahjuavaldusega ning R Lu 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019 allkirjastatud kahjuavaldustega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 13. septembri 2018 kahjuavaldus edastati M Ki poolt hageja juhatuse liikmele e-postiga 13.09.2018 .pdf formaadis ja allkirjata. Hageja juhatuse liige saatis M Kile kahjuavalduse vormi ning palus selle täidetult tagasi saata. M K tagastas täidetud avalduse samal päeval, kuid ilma digitaalallkirjata (kd II, tl 179-180, pöördel). E-kirjast on tuvastatav, et dokument on koostatud ja edastatud hagejale M Ki poolt. Täiendavalt kuulas kohus tunnistajana 04.11.2021 üle M Ki, kes selgitas, et ta edastas 13.09.2018 kahjuavalduse ning kahjuavaldus oli tunnistaja poolt koostatud. Tunnistaja selgitas, et kahjuavaldus tuleb iga kord edastada, kui kahju on toimunud. Lisaks nähtub 13. septembril 2018 tööl olnud valvepolitseiniku (T L) selgitustest (13.09.2018 ettekanne), et ta märkas, et pollarite taga ootab sisenemist sõiduk xxx, mistõttu keeras ta pollarite avamiseks nuppu. Kaamerapildi kohaselt pollarid ei reageerinud. Seetõttu vajutas 12 politseinik pollarite üles-alla nuppu, kuna pildi kohaselt olid pollarid jätkuvalt üleval. Alles hiljem selgus, et „arvutipilt oli kinni kiilunud peale sõiduki xxx pollarite taha sõitmist (suunaga Rahukohtu tänavale). Nimetatud sõiduk oli tegelikult saanud pollaritest juba esimese korraga üle, kuigi valvekeskuse kaamera seda ei näidanud. Seejärel hakkas sama sõiduk tagasi sõitma ning olles pollareid ületamas, need tõusid“ (kd I, tl 10). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastati eeltoodud ettekanne hagejale Riigikantselei töötaja T K poolt 11.03.2019 e-kirjaga, ekirjale lisatud selgitus oli .doc formaadis ning digitaalselt allkirjastamata (kd II, tl 181-183). T K kirjast nähtudes oli selgitused tema palvel koostanud Politsei- ja Piirivalveamet. E-kirja manuseks oleva .doc faili meta-andmetest nähtub, et dokumendi autor ja viimane muutja on kasutaja „T L“ ehk kirja autorina märgitud politseiametnik (kd II, tl 184). Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei pea dokumentaalne tõend olema allkirjastatud vormis. Tõendi arvesse võtmiseks ja usaldusväärseks lugemiseks piisab, kui on tuvastatav dokumendi koostaja. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tunnistaja M K edastas hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse ja T L edastas 13.09.2018 ettekande. Lisaks selgitab kohus, et vaidlusalused sõiduautod (Škoda Superb, registreerimismärk xxx ja Škoda Superb, registreerimismärk xxx) olid rendilepingutega antud Riigikantselei kasutusse. Kahju tekkimise ajahetkel sõitsid sõidukitega Riigikantselei volitatud esindajad (TsÜS § 132) ja Riigikantselei ei ole kahju tekkimise asjaoludele vastuväiteid esitanud (kd I, tl 125-126). Riigikantselei õiguslikku positsiooni toetab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Kohus leiab, et tõendatud on, et Rahukohtu tänaval asuva pollari-tüüpi piirdega seonduvad rikked toimusid 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund vastavana, tagamaks ohutut liiklemist. Kostja on seevastu seisukohal, et pollarite asukoht ja paigaldus on kooskõlas nende kasutusotstarbega, tingimused ohutuks liiklemiseks on tagatud, korrosioon ja oht püsivusele puudub. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest tuleneb, et kahju tekkimise põhjuseks oli mitte tee seisundinõuete rikkumine kostja poolt, vaid pollarite mehhanismi ajutine tehniline rike või operaatori või hooldaja hooletus. Pollarile lepinguliseks haldajaks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, faktiliselt opereerib pollareid Politseiamet. Kostjal puudus võimalus olukorda mõjutada ning eeldatavate kohustuste täitmine ei ole kostjalt mõistlikult oodatav. Ohtlik teeväline rajatis on Riigikantselei omandis ning temal lasub selle korrashoiu kohustust. Eeltoodud rikete tõttu said hagejale kuuluvad sõiduautod kahjustada. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § lg 6 punktist 13 tuleneb, et tee üldiseks seisundinõudeks on tee piirde ning muu teerajatise asukoht ja paigaldus peavad arvestama nende kasutusotstarvet ja ohutust kõigile liiklejatele, esineda ei tohi kooruvat korrosiooni ega püsivust ohustavat seisundit. Eeltoodud määruse paragrahvi 6 lõige 2 sätestab, et kui tee ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, viib tee omanik tee viivituseta käesoleva paragrahvi lõikega 1 vastavusse. Määruse § 2 lg 1 sätestab, et seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele. Kohus leiab, et EhS § 97 lõigetest 1 ja 2 ning Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lõikest 1 punktist 13 ja lõikest 2 ja määruse § 2 lõikest 1 tuleneb, et kostjal on tee omanikuna kohustus hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund nõuete vastavana, tagamaks tingimusi ohutuks liiklemiseks. Kohus märgib, et 13 vaidlus puudub, et kostja on Rahukohtu tänava omanik. Rahukohtu tänaval asub Riigikantseleile kuuluv pollari-tüüpi piire, mille töötamisel esinesid rikked 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Kohus leiab, et kostja tee omanikuna ei ole taganud tingimusi ohutuks liiklemiseks. Eeltoodut ei väära ka kostja väide, et kahju tekitas hagejale pollarite mehhanismi ajutine tehniline rike või operaatori või hooldaja hooletus ning kostjal puudus võimalus olukorda mõjutada. Täiendavalt märgib kohus, et pollarite asukoht ei olnud tähistatud ning tänaval ei olnud hoiatavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta (kd I, tl 25-26, pöördel). Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas hagejale on tekkinud kahju. Hageja on selgitanud, et talle tekkis alljärgnev kahju: (
5. a)13. septembri 2018 kahjujuhtumi tagajärjel sai sõiduauto (registreerimismärk xxx) kahjustada. Hagejale tekkinud kahju suurus oli 5541,27 eurot. (
6. b)31. oktoobri 2018 kahjujuhtumi tõttu sai sõiduauto (registreerimismärk xxx) esiosa kahjustada. Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1224,15 eurot. (
7. c)10. detsembril 2018 kahjujuhtumi tõttu sai sõiduauto kahjustada (registreerimismärk xxx). Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1783,71 eurot. (
8. d)7. mai 2019 kahjujuhtumi tagajärjel sai sõiduauto ulatuslikke kahjustusi (registreerimismärk xxx). Hagejale tekkinud kahju suurus oli 1387,57 eurot. Kokku tekkis hagejale kahju summas 9936,70 eurot. Hageja sõiduautole registreerimismärgiga xxx tekkis ühel korral ja sõiduautole registreerimismärgiga xxx kolmel korral kahjustused, mille tõttu tuli teostada suures ulatuses parandustöid. Puudus võimalus eelnimetatud kahjude tekkimist ära hoida. Kostja on seisukohal, et tõendatud ei ole väidetavate vigastuste tekitamine sõiduautole toimunud liiklusõnnetuste tagajärjena. Lisaks märkis kostja, et liiklusõnnetusi peab fikseerima politsei, mitte valvekeskus. Kohus selgitab, et asjaolu, kas hageja oleks pidanud pöörduma politsei poole liiklusõnnetuse fikseerimiseks või mitte, ei välista käesoleval juhul hagejale kahju tekkimist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas M K hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 13.09.2018 kell 14:02; juhtumikirjeldus: autotõkete (pollarite) rikke tõttu tekkinud kahjustused; kahju toimumise koht- Rahukohtu 1). Kohus tuvastas käesolevas otsuses varasemalt, et tõendamist on leidnud, et tunnistaja M K edastas hagejale 13.09.2018 kahjuavalduse ja T L edastas 13.09.2018 ettekande. Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 30.09.2018 remondiarve nr xxx (kd I, tl 9, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 5741,27 eurot (ilma käibemaksuta, Riigikantselei hüvitas hagejale 200 eurot). R Lu edastas hagejale 31.10.2018 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 31.10.2018 kell 07:45; juhtumikirjeldus: Rahukohtu tn tõkke (pollari) rikke tõttu keskmine pollari post ei langenud täielikult ja sai kannatada esistange vasak nurk; kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 30.11.2018 remondiarve nr xxx (kd I, tl 12, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1224,15 eurot (ilma käibemaksuta). R Lu edastas hagejale 10.12.2018 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 10.12.2018 kell 08:00; juhtumikirjeldus: Rahukohtu tn tõkke (pollarite tehniline rike); kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 14 Tallinn AS 18.01.2019 remondiarve nr xxx (kd I, tl 15-16), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1783,71 eurot (ilma käibemaksuta). R Lu edastas hagejale 07.05.2019 allkirjastatud kahjuavalduse seoses sõidukiga Škoda Superb registreerimiskärk xxx (kahjujuhtum toimus 07.05.2019 kell 14:15; juhtumikirjeldus: sõitsin Rahukohtu tn tõketeni (pollarid). Pollarid langesid ja olles nende kohal, hakkasid pollarid tõusma, jäin kinni keskmisesse pollarisse; kahju toimumise koht- Rahukohtu tn). Samuti esitas hageja kohtule Auto 100 Tallinn AS 11.06.2019 remondiarve nr xxx (kd I, tl 19, pöördel), millelt nähtuvad autoga nr xxx seonduvad remonditööd kokku summas 1387,57 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on märkinud, et arvetest tulenevalt oli Auto 100 Tallinn AS-i poolt hageja autod üle vaadatud neljal korral: 30.09.2018, 30.11.2018, 18.01.2019 ja 11.06.2019. Kahjujuhtumid toimusid 13.09.2018, 31.10.2018, 10.12.2018 ja 07.05.2019. Mitme nädalaga võis iga sõiduk olla kahjustatud ka muudel tingimustel. Kohus selgitab, et Auto 100 Tallinn AS-i poolt hagejale esitatud sõiduautode remondiarvetel olevad kuupäevad on arvete väljastamise kuupäevadeks, mitte sõiduautode remonditöökotta toomise kuupäevad. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et sõiduautodele (registreerimismärk xxx ja registreerimismärk xxx) tekkisid Rahukohtu tänaval asuva pollari-tüüpi piirde rikete tõttu kahjustused summas 9936,70 eurot. Lisaks on hageja kõik talle esitatud parandustööde arved tasunud (kd I, tl 20-21, pöördel). Seejärel peab kohus kindlaks tegema põhjusliku seose kostja teo ja tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks täitnud oma kohustused kooskõlas seadusega, ei oleks hagejale kuuluvad sõiduautod neljal erineval juhul kahjustada saanud ning hagejale ei oleks sellest tulenevaid kulutusi tekkinud. Seejärel peab kohus vajalikuks hinnata seda, kas esinevad kostja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus märgib, et kostja vabaneb vastutusest juhul, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 1045 lg 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kostja ei ole tõendanud mõne VÕS § 1045 lõikes 2 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju on normi kaitse-eesmärgiga hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 ja lõike 3 mõttes. EhS § 97 lõiked 1, 2 ja 5 ning Majandus- ja taristusministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 punkti 13 eesmärgiks on muuhulgas liiklejale varalise kahju tekkimise ära hoidmine, kuna teeväliste rajatiste ning tee korrashoiu tagamine aitavad vältida sõidukitele kahju tekkimist. Viimasena peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on süüdi hagejale tekkinud kahju eest. Kohus märgib, et kostja peab tõendama süü puudumist VÕS § 1050 kohaselt. Deliktivastutuse üldkoosseisus eeldatakse kahju tekitaja süüd. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 15 Kostja leiab, et ta ei ole kahju tekitamise süüdi. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine. Antud juhul on käibes nõutav hool piiritletud Majandus- ja taristuministri määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ ja LS §-ga 52, ning kui need nõuded on täidetud, siis tegemist ei ole seadusega kehtestatud kohustuste hooletu mittetäitmisega. Tekkinud kahju ei ole kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg. Kohus leiab, et kostja on Rahukohtu tänava tee omanikuna rikkunud EhS § 97 lõiked 1 ja 2 ning Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 punkti 13. Antud sätetest tuleneb kostjale kohustus hoida tee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste seisund (sh pollari-tüüpi piirded) nõutele vastavad. Ka kostja viidatud LS § 52 eesmärgiks on muuhulgas liiklejale varalise kahju ära hoidmine. Pollarite asukoht ei olnud tähistatud ning tänaval ei olnud hoiatavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta. Kostja on tee omanikuna vastavat kohustust rikkunud ning hagejale on kahju tekkinud. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et kostja pollari-tüüpi piirdeid ise ei opereerinud. EhS § 97 lg 5 kohaselt võib pollari-tüüpi piiretest tingitud õnnetuse korral esitada kahjunõude kostja kui tee omaniku vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist. 35. Kohus leiab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg-te 1, 2 ja 5, Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 § 6 lg 1 p-i 13 ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. 36. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1-2 ja VÕS § 140 alusel, tulenevalt hagejapoolsest vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimata jätmisest. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja vastutuse eeldused on täidetud, peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 kui ja VÕS § 140 alusel. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka VÕS § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 ja VÕS § 140 saab kohaldada ka korraga (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13; Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Antud juhul on kostja kohtu ette toonud asjaolu, mille kohaselt on hageja jätnud täitmata rendilepingutest tuleneva kohustuse vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimiseks. Kohus märgib, et asjaolu, kas hageja sõlmis kindlustuslepingu või mitte, ei hoidnud ära hagejale kahju tekkimist. Lisaks arvestab kohus, et hageja nõuab kostjalt algselt 9936,70 euro asemel 6624,47 eurot. Täiendavalt on kostja ka esile toonud, et kahjuhüvitist tuleks vähendada põhjusel, et hageja autojuhid oleksid pidanud olema ka ise hoolsamad, arvestades esimest so 13.09.2018 toimunud kahjujuhtumit. Kohus leiab, et kostja ise ei võtnud kasutusele mõistlikult vajalikke ja sobivaid abinõusid, et kaitsta kolmandaid isikuid pollarist tuleneva ohu realiseerumise eest. Seda enam, et hageja oli kostjat esimesest kolmest kahjujuhtumist 29. märtsi 2019 nõudeavaldusega teavitanud, kuid sellest olenemata realiseerus pollarist tulenev oht ka 07. mail 2019. Lisaks ei olnud pollarite asukoht tähistatud ning tänaval ei olnud hoitavat liiklusmärki pollarite ning nende ootamatu ülestõusmise kohta. Kostja ülesandeks on tagada, et temale kuuluval teel asuval rajatisel ei esineks ohtlikke rikkeid. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks 50 % ulatuses. 37. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest (09.10.2019) seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. 16

§ 367

järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude. Hagejal on õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras kahjuhüvitise (6624,47 eurot) tasumata osalt alates 09.10.2019 kuni kohtuotsuse täitmiseni. 38. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 6624,47 eurot ja edasiulatuva viivise kahjuhüvitiselt (6624,47 eurot) seadusjärgses määras alates 09.10.2019 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus selgitab kostjale, et EhS § 97 lõike 5 teisest lausest tulenevalt vastutab teevälise rajatise omanik (Riigikantselei) tee omaniku (kostja) ees võlaõigusseaduses sätestatud korras. 39.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 124

lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

09.10.2019 hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt 9936,70 euro ja edasiulatuva viivise (794,94 eurot) tasumist. Hagihinnaks kujunes 10 731,64 eurot. 21.10.2019 menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 10 732,08 eurot. 04.11.2021 kohtukõne kirjalikes seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 6624,47 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Käesoleva otsusega jättis kohus hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 3312,23 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata. Seega on käesoleval juhul hageja põhinõude suuruseks 6624,47 eurot.

§ 367

alusel lisanduva viivise suuruseks on 529,96 eurot (8 % aastas summalt 6624,47 eurot).

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 7154,43 eurot (6624,47 + 529,96). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 40. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − rendileping xxx (kd I, tl 127, pöördel), rendileping xxx (kd I, tl 128-130, pöördel); maksegraafik xxx (kd I, tl 137-138, 148), pakkumus xxx (kd I, tl 139), kasko omavastutuse arve xxx (kd I, tl 140), kasko omavastutuse arve xxx (kd I, tl 141), 03.05.2017 kasutusrendileping Riigikantselei ja Rentest AS-i vahel (sõiduauto registreerimisnumbriga xxx) (kd I, tl 228-232), 11.07.2018 pakkumuskutse (leitav ka Riigikantselei dokumendiregistrist Dokument: Pakkumuskutse (riigikantselei.ee) (kd II, tl 128-132), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest eeltoodud tõendid seonduvad Riigikantselei vastuhagiga hageja vastu (hageja jättis täitmata rendilepingutest tuleneva kohustuse vabatahtliku kahjukindlustuslepingu sõlmimiseks). 17 Riigikantselei vastuhagi osas lõpetas kohus menetluse seoses hageja ja Riigikantselei vahelise kompromissi kinnitamisega. Menetluskulude jaotus 41.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja teatas 04.11.2021 toimunud kohtuistungil, et tal puuduvad menetluskulud. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2,

§ 177lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 18