Obsah (5)

§ 361§ 36§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-2745 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutami

) § 362 lg 1 alusel, kuna esinevad

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused.

Taotluses märgitakse järgmist. 1.

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Saatse kordoni ametnikud tuvastasid
2. novembril 2021 kell 15.18 ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas, Setomaa vallas, Võru maakonnas. Kohale saabunud patrull tuvastas kaks isikut, kes osutusid Kuuba kodanikeks. Üks neist tuvastati kui X (sündinud 15.08.1998, Kuuba kodaniku pass nr L205793, kehtiv alates 14.12.2020 kuni 14.12.2026). PPA ametnikud tuvastasid, et isikud saabusid ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist ega oma välismaalaste seaduses sätestatud alust Eestisse saabumiseks ega siin viibimiseks. Mõlemad isikud esitasid koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning nad peeti
3. novembril 2021 kell 15.30 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) alusel. 1.

1. X on sündinud Kuubal, omab keskharidust ning saabus Eestisse Venemaalt, kus ta sai viisavabalt viibida. Isik selgitas menetlustoimingute käigus, et Venemaal ei anta kuubalastele poliitilist asüüli. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega seda Kamtšatkal taotleda, et sealt edasi liikuda USA-sse. Kuna nad Kamtšakal asüüli ei saanud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse. Täiendavalt märkis isik, et ei proovinud Kamtšatkal asüüli taotleda, vaid nad tahtsid sealtkaudu üle Beringi väina minna USA-sse. Lisaks selgitas isik, et kuna Venemaalt USA-sse lahkuda polnud võimalik, otsustati tulla kas Eestisse või Leetu. Tema elukaaslane selgitas menetlustoimingutel, et Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Samuti selgitas isik, et
2. juulil 2021 toimus Kuubal demonstratsioon ning valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mistõttu oli nende ainus võimalus lahkuda Venemaale. Kuubalt otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust ja isik soovib elada riigis, kus on vabadused. 1.
3. Käesoleval juhul esineb põgenemisoht

§ 361

lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 tähenduses nende koosmõjus. Isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ning ta ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. 1.4. Arvestades isiku selgitusi, pole võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas tal esineb kaitsevajadus või mitte. Kuna PPA hinnangul esineb isiku puhul ka põgenemisoht ning on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta menetluse lõpuni olla kättesaadav, on PPA arvates põhjendatud isiku kinnipidamine

§ 361lg 2 p 4 alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud.

1.5. Arvestades isiku poolt antud selgitusi rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel, on PPA seisukohal, et esineb ka

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

Kuigi isikut ei ole peale ebaseaduslikku piiriületust kinni peetud VSS alusel, on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati siiski väljasaatmise vältimiseks. Käesoleval juhul ei taotle isik rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest, vaid väidetava tagakiusu tõttu Kuubal. Olukorras, kus isik taotleks kaitset riigi eest, millest ta vahetult ebaseaduslikult Eestisse saabub, on arusaadav, et tal ei pruukinud olla muud võimalust riigist lahkumiseks kui ebaseaduslik piiriületus. Käesoleval juhul viibis isik mitu kuud Venemaa Föderatsioonis ning tema selgitustest ei nähtu, et tema elu või tervis oleks Venemaal viibides olnud kuidagi ohus. Asjaolu, et Venemaa Föderatsioonis ei olnud võimalik saada residentsust ja muid hüvesid, ei õigusta PPA hinnangul ebaseaduslikku piiriületust. Isikuga koos kinni peetud isiku (väidetava elukaaslase) väitel oli esmaseks sooviks liikuda Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse, kuid kuna see osutus väidetavalt võimatuks, otsustati liikuda kas Eestisse või Leetu. Jääb arusaamatuks, miks ei üritanud isikud Venemaalt lahkuda seaduslikult. Avalike allikate kohaselt on Kuuba kodanikel võimalik viisavabalt reisida 28 erinevasse riiki, sh Venemaale. Arvestades, et isikutel õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaa Föderatsiooni, ei ole PPA hinnangul usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus. Eeltoodut arvestades on PPA hinnangul põhjendatud isiku kinnipidamine

§ 361

lg 2 p 5 alusel ka olukorras, kus isikut ei ole varem kinni peetud väljasaatmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole usutav, et isik ei olnud teadlik, et peale ebaseaduslikku piiriületust võidakse ta kinni pidada ja saata tagasi kas riiki, kust ta saabus Eestisse või kodakondsusjärgsesse riiki. 2 1.6.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kui esineb põgenemisoht. Sel juhul ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka siis, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine Taotluses viidatud kohtupraktika kohaselt ei suuda põgenemisohu tuvastamisel isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Kuigi PPA-l on ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see PPA hinnangul isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpuleviimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isikut ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab aluse arvata, et see ei takista isikul ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. 1.

1. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. vastuolus 1.
2. PPA taotleb, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-le 2, kohtuistungi kinniseks kuulutamist.
3. Kohtuistungil nõustusid isikud, et nende suhtes esitatud taotlused vaadatakse läbi koos samal kohtuistungil ja et nende poolt kohtuistungil avaldatu saab vastastikku teatavaks. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. Esindaja täpsustas lisaks taotluses esitatule, et täiendavalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isikud vastavad rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Ainuüksi soov elada riigis, kus kaitstakse vabadusi, ei saa olla selleks piisav. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. PPA esindaja selgitas vastuseks isiku küsimustele ka PPA kinnipidamiskeskuse tingimusi ja seal viibivate isikute profiili, mh helistamisvõimalusi
4. X selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu ja PPA küsimustele järgmist. Demonstratsiooniga seonduvalt, et läks tänavale koos Kuuba rahvaga, nad tahtsid kaitsta vabadusi, saavutada, et diktatuur ära lõpeks, olid plakatid. Politsei kontrollib Kuubal kõike, seal ei ole selliseid organisatsioone. USA püüab aidata inimesi ja nad kutsusid rahva tänavatele, osa elanikest läks sellega kaasa. Need, keda politseil õnnestus kätte saada, olid 6-7 kuud trellide taga. Temal endal ja kaaslasel õnnestus põgeneda Kuubalt enne, kui neist teada saadi. Ei olnud sihipärast otsust tulla just Eestisse, otsisid riiki, kus on vabadus. Venemaal hakkas ka raha otsa saama.
5. Kohus koostas esmalt
6. novembril 2021 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
7. jaanuarini 2022 (kaasa arvatud). Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
8. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks viidates

§ 361lg 2 p-dele 4 ja 5.

X on esitanud 24. novembril 2021 rahvusvahelise kaitse taotluse. 6.

§ 361

lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

§ 362

lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud 3 põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. 7. Taotluse ühe alusena nimetatud

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17. aprilli 2020. a määruses asjas nr 3-19-1068 rõhutanud, et

§ 361

lg 2 punkti 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik

§ 361

lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Kohus peab PPA järeldust, et rahvusvahelise kaitse taotlus võib praegusel juhul olla esitatud Eestist lahkumiseks kohustamise või väljasaatmise vältimiseks, põhimõtteliselt põhjendatuks. Samas ei pea kohus eeltoodud Riigikohtu praktikat silmas pidades võimalikuks tugineda praegusel juhul

§ 361lg 2 p-le 5.

Pole vaidlust selle üle, et isikut ei ole peetud VSS alusel kinni ning teda tuleb pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks alates vastava taotluse esitamisest. Seejuures ei ole määrav, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati sedavõrd kiiresti, et PPA ei jõudnud eelnevalt isikut VSS alusel kinni pidada. Isiku suhtes ei ole hetkel kehtivat lahkumiskohustust. 8.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kohtupraktikas on rõhutatud, et selle sätte kohaldamiseks peab PPA piisavalt põhjendama, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need on seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega, et õigustatud oleks isikult vabaduse võtmine. PPA on selgitanud taotluses ja kohtuistungil, et täpsemalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Ainuüksi soov elada riigis, kus kaitstakse vabadusi, ei saa olla selleks piisav. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. PPA arvates pole võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Kohus nõustub PPA-ga selles osas. Isiku ja tema kaaslase selgitustes Venemaal viibimise osas on ilmnenud vastuolusid ning selgusetuks on jäänud, miks ei kasutanud isik võimalust lahkuda Venemaalt seaduslikke võimalusi kasutades, kui tal on olemas ka kehtiv reisidokument. Isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, pole millegagi tõendatud. 9. Taotluse põhjenduste ja istungil antud selgituste põhjal leiab PPA, et isiku puhul esineb lisaks asjaolude väljaselgitamise vajadusele ka

§ 361

lg 2 p 4 kohaldamise teine eeldus – põgenemisoht, ning ilma teda kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi ta rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. 4 Kohtupraktika järgi võivad PPA ja kohus prognoosotsuse tegemiseks põgenemise ohu hindamisel arvesse võtta isiku varasemat käitumist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Isiku seletustes tema Venemaal viibimisega seoses on vastuolud. Venemaalt on esmalt soovitud liikuda USA-sse ning selle plaani ebaõnnestumisel hakati valima uut riiki, kusjuures Eesti ei ole olnud isiku algne sihtkoht. Ta nimetas kohtuistungil erinevaid riike, mida kaaluti sihtkohtadena. Vastuseks PPA küsimusele teatas isik, et ei olegi kaalunud seaduslikke võimalusi Venemaalt lahkumiseks. Eelnev annab alust arvata, et isik või õigusvastaselt käituda ka Eestis viibides, mh lahkuda siit enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Isik märkis kohtuistungil, et on nõus asuma riiki, kus austatakse vabadusi. Kohus peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. 10. Eelnevat arvestades on täidetud

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused.

Asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Taotluses ja PPA istungil esitatud täienduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht, mis lähtub poliitilisest olukorrast Kuubas. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe

§ 361lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-13-2162).
2. Riigikohus on
3. jaanuari
4. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14 rõhutanud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

§ 361

lg 2 p-des 1-5 ja ps 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta (viidatud määruse p 12). 12. PPA on selgitanud, miks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul tõhusad

§ 361lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks (käesoleva määrus 1.6).

Kuigi isikul on olemas reisidokument, mille hoiule võtmist saaks ühe võimaliku abinõuna kasutada (

§ 29

lg 1 p 4), puuduvad tal seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses.

1. X puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, sh terviseseisundi tõttu. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kiirabi tema tervislikku seisundit
2. novembril 2021 kontrollinud ning see on hinnatud rahuldavaks.
3. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 15.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 5