KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2021 Tartus Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-21-3438 Ingeri Tamm S.P. väärteoasi alk

§ 87lg 2 p 8 järgi Apellatsiooni esitaja S.P.

kaitsja advokaat Toomas Metsma Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik S.P. (isikukood xxx); elukoht: XXX Seaduslik esindaja Tartu Linnavalitsus Kaitsja advokaat Toomas Metsma Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, sh käibemaks 27 (kakskümmend seitse) eurot, advokaat Toomas Metsmale tema poolt menetlusalusele isikule S.P. le määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud 162 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
6. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mariliis Metsa poolt väärteoasjas nr 2780,21,008448 koostatud väärteoprotokolli nr AB1608118 kohaselt oli alaealine S.P. tarvitanud alkoholi. 26.07.2021 kella 19.00 ajal Tartu linnas Pirogovi pargis tuvastati temal alkoholi tarvitamise tunnused, tema väljahingatava õhus oli alkoholi 0,40 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus S.P. alkoholiseaduse (AS) § 46 nõuet, mis on kvalifitseeritav AS § 71 järgi.
7. Tartu Maakohus lõpetas
8. oktoobri
9. a otsusega väärteomenetluse S.P. väärteoasjas AS § 71 järgi ja kohaldas tema suhtes karistusseadustiku (

) § 87 lg 2 p 8 alusel alaealise mõjutusvahendit: kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi paigutamist alates kohtuotsuse jõustumisest üheks aastaks. 2.

1. Esmalt tuvastas maakohus, et S.P. pani toime AS §-s 71 sätestatud väärteo, s.o alaealise poolt alkohoolse joogi tarvitamise. 2.
2. Seejärel leidis maakohus, et S.P. on võimalik karistusest vabastada ning kohaldada tema suhtes

§ 87lg-s 2 ettenähtud alaealise mõjutusvahendeid.

S.P. t on varasemalt karistatud AS § 71 järgi rahatrahviga, samuti lõpetati tema suhtes Tartu Maakohtu 22.07.2021. a otsusega nr 4-21-1978 väärteomenetlus AS § 71 järgi ja tema suhtes kohaldati

§ 87lg 2 p 7 alusel liikumisvabaduse piirangut.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole käesolevas väärteoasjas arutluse all olev alkoholi tarvitamine S.P. puhul esmakordne, vaid järjepidev alkoholi tarvitamine viitab asjaolule, et tema käitumine on problemaatiline ning ta pole suutnud hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades seda, et S.P. on alaealine ning tal puudub igasugune sissetulek, ei ole otstarbekas menetlusalusele isikule rahatrahvi määrata. Suure tõenäosusega hakkaks rahatrahvi S.P. eest tasuma tema seaduslik esindaja, seega jääksid menetlusalusel isikul endal vastavad järeldused õigusvastasest teost tegemata. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja poolt taotletud kinnisesse lasteasutusse paigutamisega ning leidis, et kuivõrd S.P. on vaid 14-aastane, seega veel väga noor, kes vajab pigem suunamist ja juhendamist, on maakohtu hinnangul kõige otstarbekam kohaldada tema suhtes alaealistele kohaldatavat mõjutusvahendit ning jätta karistus kohaldamata. 2.

1. Maakohus luges kohtule esitatud materjalidega tõendatuks, et S.P. on praeguseks seadnud oma käitumisega ohtu nii enda arengu kui ka tervise. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna iseloomustuse kohaselt on S.P. füüsiliselt rünnanud ka turvakodu töötajaid ning kasutanud nende suhtes verbaalseid solvanguid ja ähvardusi. S.P. l on suuri probleeme hulkumise, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Kooli iseloomustusest nähtub seegi, et S.P. on saanud kirjaliku noomituse kooli kodukorra rikkumise eest, ta suitsetas e-sigaretti ning kaks päeva hiljem sai ta direktori kirjaliku noomituse õpilaskodus sisekorra rikkumise eest, kuivõrd ta suitsetas taas esigaretti. Noomitustele järgnes õpilaskodust kolmeks päevaks eemaldamine enne vaheaega. S.P. l on olnud probleeme ka õpilaskodu kodukorra täitmisega, ta on rikkunud öörahu, suhelnud kasvatajaga ebaviisakalt ning lahkunud ilma loata majast. Turvakodu andmetel hulgub ta ringi ja on olnud vähemalt pooled öödest teadmata kadunud, mitmel korral on õigusrikkumistega seonduvalt ta koju toodud politsei poolt, kuid ka pärast seda on S.P. turvakodust lahkunud. Tema suhtlusringkonda kuuluvad noorukid, kellel on antisotsiaalsed hoiakud ning kelle puhul on hulkumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine igapäevane. Menetlusalune isik on avaldanud ka suitsiidimõtteid, mistõttu suunati ta psühhiaatri vastuvõtule, seega esineb S.P. l ka ennastkahjustavat käitumist. Psühhiaatri poolt määratud ravimeid S.P. regulaarselt võtnud ei ole. 2 2.
2. Maakohus leidis, et märkimist väärib ka asjaolu, et Tartu Maakohtu 22.07.
3. a otsusega nr 4-21-1978 lõpetati väärteomenetlus S.P. väärteoasjas alkoholiseaduse § 71 järgi ning tema suhtes kohaldati

§ 87

lg 2 p 7 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit.

§ 87lg 2 p 7 alusel piirati S.P.

liikumisvabadust. Tartu Linnavalitsus teavitas 16.08.2021 kohut asjaolust, et S.P. ei täida 22.07.

1. a otsusega kohaldatud mõjutusvahendit, s.o liikumisvabaduse piiramist. Kohtuotsuse kohaselt peab S.P. elama ja viibima igal õhtul Tartu Laste Turvakodus või Anna Haava nimelises Pala Kooli õpilaskodus või ükskõik millises uues alalises elukohas ning ilmuma oma elukohta igal õhtul hiljemalt kell 23.
2. Tartu Laste Turvakodu edastatud informatsiooni kohaselt ei ole S.P. kohtuotsuses nimetatud ajal hiljemalt kell 23.00 viibinud alalises elukohas 31.07; 01.08; 02.08; 04.08; 05.08; 06.08; 07.08; 08.08; 09.08.
3. 2.
4. Eelnevast nähtub selgelt, et S.P. on korduvalt toime pannud AS §-s 71 sätestatud väärteo, tal puudub igasugune motivatsioon täita kohtu poolt määratud kohustust, tal puudub kohusetunne ning hulkumine on saanud talle harjumuspäraseks. S.P. on korduvalt lahkunud õpilaskodust ilma loata, sõitnud linna ning pole õhtul tagasi tulnud. Tartu Laste Turvakodu andmetel on S.P. olnud vähemalt pooled öödest teadmata kadunud ning alates 03.09.2021 ei ole ta ühtegi ööd turvakodus veetnud. 2.
5. Lisaks eelnevale ei täida S.P. koolikohustust. Iseloomustavast materjalist nähtub, et
6. aasta esimese trimestri jooksul oli tal kokku 49 põhjuseta puudumist. S.P. ei teinud detsembris toimunud distantsõppe jooksul ära ühtegi antud ülesannet. Ta teeb tunnitööd kohati kaasa, kuid kodused ülesanded on tegemata. Tema kohusetunne tegemata töid ja teemasid õpetajaga konsultatsioonitunnis õppida või järele vastata on puudulik.
7. aasta märtsis alanud distantsõppel osales S.P. alguses tihedamalt ning teise trimestri lõpetamiseks püüdis hinded korda saada. Sellegipoolest teisel trimestril oli temal kirjandus ja tööõpetus hinnatud hindega “2” ning kunst, ajalugu ja eesti keel hinnatud hindega “3”. Puudutud ainetunde oli tal kokku
8. Kolmandal trimestril oli kõigis ainetes tegemata töid, puudumisi ning hüüumärke. 2021/2022 õppeaasta
9. septembril andis S.P. teada, et ta ei soovi Palal koolis käia ja otsib võimalusi, kuidas tagasi Tartusse saada, kuna Tartus on tema poiss-sõber ja sõbrad.
10. septembri hommikul põgenes S.P. õpilaskodust. S.P. l on eKoolis 85 põhjuseta puudumist. Kohal on ta käinud sellel õppeaastal 1., 2., 21., 22.,
11. ja
12. september. 29.09.2021 rikkus S.P. õpilaskodus öörahu ning 30.
13. lahkus ta loata õpilaskodust. Sellise käitumisega on S.P. seadnud ohtu enda arengu ning hariduse omandamise. 2.
14. S.P. suhtes varasemalt rakendatud abistavad meetmed ei ole alaealise vastuseisu tõttu tulemusi andnud ega parandanud tema käitumist. Ta suunati keeruliste peresuhete ja hulkumiste tõttu alates juunist 2020 psühholoogilisele nõustamisteenusele Tartu Laste Turvakodusse ning alates oktoobrist 2020 riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale. Lisaks psühholoogilisele nõustamisteenusele ja õpilaskodusse suunamisele on probleemide lahendamiseks korraldatud mitmeid võrgustiku kohtumisi, S.P. on suunatud psühhiaatri vastuvõtule ja vaimse tervise õe vastuvõtule, konfliktivahendusse, riiklikult toetatavale õpilaskoduteenusele, nõustatud pereteraapiasse pöördumise osas ning rakendatud programmi "Ringist välja". Seega nähtub eelnevast, et hoolimata erinevatest meetmetest ei ole need andnud soovitud tulemusi või on meetmete rakendamine S.P. vastumeelsusest tulenevalt osutunud võimatuks. 2.
15. S.P. vajab stabiilset, struktureeritud ja turvalist kasvukeskkonda, kus tuldaks toime tema meeleolude kõikumiste ning ettearvamatu käitumisega. Ta vajab reegleid ning toetavaid täiskasvanuid enda ümber, seega on kinnisesse lasteasutusse paigutamine kõige otstarbekam meede. Väärteoasja materjalidest nähtub, et ka S.P. ise on avaldanud, et ta vajab reegleid. Tema 3 haridustee jätkamine, järelevalve ja turvalisuse tagamine ning ennast hävitava käitumise vähenemine on võimalik kinnise lasteasutuse teenusel. Maakohus leidis, et kinnine lasteasutus kui mõjutusvahend on S.P. le sobilik ennekõike oma suletud territooriumi ja alaealiste vabaduse piiramise tõttu, kuna just eelpool märgitud probleemid on menetlusaluse isiku puhul aktuaalsed. APELLATSIOON JA VASTUSED APELLATSIOONILE
16. Tartu Maakohtu 21.10.
17. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku S.P. kaitsja advokaat Toomas Metsma, kes palub tühistada maakohtu otsuse kohaldatud mõjutusvahendi osas ja teha asjas uus otsus, millega kohaldada menetlusaluse isiku mõjutusvahendina ühiskondliku töö tegemist ja liikumisvabaduse piiramist. 3.
18. Apellant leiab, et alused kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks puuduvad, võimalik on kohaldada leebemaid mõjutusvahendeid. Alaealisele kohaldavate mõjutusvahendite hulgas (

§ 87lg 2 p-d 1-9) on kinnisesse lasteasutusse paigutamine neist kõige raskem meede.

Seega tuleb kinnisesse lasteasutusse paigutamine kõne alla siis kui teised, leebemad meetmed ei ole tulemust kandnud, nende kohaldamine ei ole võimalik või need ei ole efektiivsed. 3.

1. S.P. varasem käitumine on olnud probleemne, kuid isik on saanud aru oma väärast käitumisest. Samuti on ta saanud aru, et peab koolikohustust täitma ning muutma oma suhtumist õpingute osas. Seetõttu leiab apellant, et kohus pole arvestanud ka kergemate mõjutusvahenditega, mis oleksid piisavad, et muuta isiku käitumist, suhtumist ning suunata isik õiguskuulekale teele, kuna isik on oluliselt suhtumist muutnud. S.P. t on võimalik mõjutada läbi üldkasuliku töö määramise. Ka tuleks muuta liikumisvabaduse piiragut ning kohustada S.P. t ilmuma Tartu Laste Turvakoju (XXX) või ükskõik millisesse uude alalisse elukohta igal õhtul hiljemalt kella 21.00-ks.
2. Tartu Ringkonnakohus andis 16.11.
3. a määrusega kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 03.12.
4. Samuti kohustas ringkonnakohus Tartu Linnavalitsust ja Sotsiaalkindlustusametit esitama oma seisukoha ning S.P. t teatama, kas ta on nõus üldkasuliku töö tegemisega.
5. Tartu Linnavalitsus esitas 23.11.2021 ringkonnakohtule seisukoha, milles ei toeta esitatud apellatsiooni ning leiab, et Tartu Maakohtu 21.10.
6. a otsus on tehtud lapse huvides. 5.
7. S.P. ei täida jätkuvalt Tartu Maakohtu 22.07.
8. a otsusega määratud kohustust ilmuda igal õhtul hiljemalt kell 23.00 Tartu Laste Turvakodusse, Pala Kooli õpilaskodusse või muusse alalisse elukohta. Pärast 03.09.2021 ei ole ta turvakodus veetnud mitte ühtegi ööd, seda ka mitte pärast 21.10.
9. S.P. elukoht on teadmata, ka ei täida ta koolikohustust. Puudub alus arvata, et üldkasuliku töö kohaldamisel asub S.P. täitma täiendavat kohustust ja liikumispiirangut. 5.
10. Lastekaitse spetsialisti hinnangul on olnud S.P. elukorraldus pikaajaliselt ebastabiilne, lapsel puudub toetav turvaline täiskasvanu. S.P. l on tugev riskikäitumine, tal puudu õpiharjumus, kohusetunne ja motivatsioon, hulkumine on saanud talle harjumuspäraseks. S.P. suhtlusringkonnas on palju antisotsiaalsete hoiakutega noori, kelle puhul hulkumine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine on igapäevane. Ta on kannatanud vaimse vägivalla all ja kogenud füüsilist vägivalda ema poolt. S.P. vajab struktureeritud ja turvalist kasvukeskkonda, kus tuldaks toime tema meeleolude kõikumiste ning ettearvamatu käitumisega, kus oleks tagatud nooruki turvalisus ka juhul, kui ta oma tunnetega ise toime ei tule. 4
11. Sotsiaalkindlustusamet esitas 02.12.2021 ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab, et ohtu S.P. elule, tervisele ja arengule ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piiravama meetmega. Sotsiaalkindlustusamet jäi 29.09.2021 esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et S.P. seab igapäevaselt ohtu oma käitumisega enda elu, tervise ja arengu. Tema vaimse tervise seisundi hindamiseks ja stabiliseerimiseks vajab ta ööpäevaringset järelevalvet, millega suudetakse piirata tema hulkumist ja viibimist alaealist kahjustavas antisotsiaalses seltskonnas, kus tarvitatakse erinevaid sõltuvusaineid. S.P. le on määratud medikamentoosne ravi, mida on võimalik manustada temale stabiilses elukeskkonnas, kus on ravi korrapärasus ja selle kontroll tagatud. Sotsiaalkindlustusametile teadaolevalt ei ole juhtumi asjaolud muutunud – S.P. ei ole alates 03.09.2021 ühtegi ööd Laste Turvakodus viibinud ning teadaolevalt ei täida ta jätkuvalt koolikohustust. Puudub alus arvata, et leebemate meetmete kohaldamisel asub S.P. täitma täiendavat kohustust ja liikumispiirangut.
12. Kaitsja advokaat Toomas Metsma teavitas ringkonnakohut 02.12.2021, et kuigi ta on üritanud S.P. ga erinevate kanalite kaudu kontakteeruda, ei ole see õnnestunud ning kaitsjale ei ole teada, kas S.P. on nõus tegema üldkasulikku tööd või mitte.
13. S.P. esitas 03.12.2021 seisukoha, milles nõustub üldkasuliku töö tegemisega ning leiab, et ta on muutunud paremuse poole, on valmis võtma vastutuse nii õppimise, eluaseme kui ka käitumise osas. Ta soovib asuda elama asenduskodus „Vinni perekodu“, millega käis tutvumas ja mis temale väga meeldis. Samuti hakkaks ta õppima kohalikus koolis või Rakveres. Uue elukohaga jätaks ta vana elu Tartusse ning keeraks oma elus uue lehekülje. Samuti vabandas ta, et ei ole siiani täitnud koolikohustust ning turvakodus ei ole ta samuti ööbinud. Nimelt on tal võimalik ööbida sõbranna pere juures, kes temast väga hoolivad. Turvakoduga hoiab ta pidevat ühendust ja annab märku, et temaga on kõik hästi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja esitatud seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu 21.10.
15. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. See tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
16. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlustatud seda, et menetlusalune isik S.P. pani toime AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega väärteo toimepanemises. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus VTMS § 146 lg 2 kohaselt vaid apellatsioonis toodud väiteid selles, kas S.P. suhtes on põhjendatud kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist või on võimalik kohaldada leebemate meetmetena üldkasuliku töö tegemist ja liikumisvabaduse piiramist.
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega S.P. suhtes mõjutusvahendi kohaldamise ja selle liigi, s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamise, osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks on võimalik S.P. suhtes kohaldada mõjutusvahendit ja millest tingituna ei täidaks karistus oma eesmärke. Ka on maakohus veenvalt ammendavalt põhjendanud, millest tulenevalt ei ole võimalik S.P. t mõjutada ega ka kaitsta (sh tema arengut, elu ja tervist) leebemate mõjutusvahenditega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõike maakohtu otsuses toodut, vaid lähtub ennekõike apellatsioonist ning esitatud seisukohtadest, vastates nendes toodud väidetele. 5 12.

§ 87

lg 2 p 8 järgi võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite hulgas (

§ 87lg 2 p-d 1-9) on kinnisesse lasteasutusse paigutamine neist kõige raskem meede.

1. Kõige paremini iseloomustab vajadust kohaldada S.P. suhtes kinnisesse lasteasutusse paigutamist tema käitumine nii pärast 22.07.
2. a otsuse tegemist väärteoasjas nr 4-21-1978 kui ka pärast käesolevas väärteoasjas 21.10.
3. a otsuse tegemist. Nimelt on näha nii Tartu Linnavalitsuse kui ka Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadest, et S.P. ei täida jätkuvalt koolikohustust ega ööbi kindlaksmääratud elukohas. Ka ei ole ringkonnakohtule esitatud vastupidiseid andmeid, mis näitaksid, et S.P. areng, tervis või elu ei ole enam ohus.
4. Väärteoasjas nr 4-21-1978 kohustati S.P. t ajavahemikul 30.
5. – 31.12.2021 ilmuma igal õhtul hiljemalt kell 23.00 oma elukohta Tartu Laste Turvakodus, Anna Haava nimelises Pala Kooli õpilaskodus või ükskõik millises uues alalises elukohas. S.P. ei ole alates 03.09.2021 ööbinud kordagi Tartu Laste Turvakodus, tema elukoht on teadmata. Olgugi, et S.P. seisukoha andmetel on tal olemas kindel elukoht ja ta soovib asuda elama asenduskodusse „Vinni perekodu“, on tegemist vaid tema enda väidetega. Puuduvad andmed tema väidetava sõbranna pere kohta. S.P. 14-aastane alaealine, kes ei saa asuda ilma eestkostja nõusolekuta lihtsalt kellegi juurde elama. S.P. l oli võimalus näidata, et ta asub täitma otsusega määratud kohustust, kuid seda ta ei teinud, jätkates varasema kohustuste täitmist eirava käitumisega, leides, et tema ise teab paremini, mis temale hea on. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegelikult teada, kus S.P. elab, oma ööd veedab, milliste inimestega ning kellega ta igapäevaselt suhtleb. Tema üle puudub praegu igasugune järelevalve, mis võib aga seada ohtu nii tema elu kui ka tervise. Olukorras, kus nii noore inimese üle puudub täiskasvanu järelevalve, ei ole võimalik teda hoida ka ennastohustavast käitumisest ega aidata teda ohtu sattumisel. Liikumisvabaduse piirang oli mõeldud S.P. distsiplineerimiseks ning tema üle kontrolli ja järelevalve tagamiseks, silmas pidades eelkõige tema heaolu ja ka edasist arengut. Kuivõrd see ei ole seniajani tulemusi andnud, ei näe ringkonnakohus põhjust, miks see peaks edaspidi toimima.
6. Lisaks ei täida S.P. jätkuvalt koolikohustust. Olemasolevatest materjalidest nähtuvalt ei ole S.P. sel õppeaastal kooli jõudnud, seda isegi vaatamata maakohtu otsusele paigutada ta kinnisesse lasteasutusse. Koolikohustuse mittetäitmine toob kaasa teistest maha jäämise. S.P. ei mõista praegu, et õpilünkade täitmine on hiljem oluliselt keerulisem ja ajamahukam, kuivõrd kohustusi tuleb pidevalt juurde. See aga viib olukorrani, kus S.P. jääb enda vanuses olevatest õpilastest/klassist maha ning peab tegemata töö järele tegemiseks (mida on juba käesolevaks hetkeks ilmselt üsna palju) oluliselt rohkem pingutama. Kõik see aga ohustab tema arengut, ta ei ole endavanuste seas konkurentsivõimeline, mis aga võib tekitada uusi psüühilisi probleeme. Seega ei ohusta koolikohustuse täitmata jätmine ainult tema arengut, vaid ka tervist (suitsiidimõtete tekkimisel ka elu). Hariduse lünklikkus mõjutab olulisel määral inimese toimetuleku võimalusi ka hilisemas täiskasvanu elus.
7. Ringkonnakohus leiab, et mõjutusvahendi liigi valikul ei ole maakohus eksinud ja on põhjendatult leidnud, et S.P. on oma käitumisega (hulkumiste, alkoholi tarvitamise ja koolikohustuse mittetäitmisega) seadnud ohtu nii enda arengu kui ka elu ja tervise. Maakohus 6 on arvesse võtnud, et muud abistavad meetmed ei ole tulemusi andnud ja S.P. käitumine ei ole paranenud. Liikumispiirangu kellaaja muutmine rangemaks olukorras, kus S.P. sellest nagunii kinni ei pea, ei annaks mingit tulemust. Ka üldkasuliku töö tegemise kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna S.P. ei ole isik, kes tahab ja suudab täita kohtu poolt määratud kohustusi. Seda on ta näidanud ennekõike senise käitumise ja suhtumisega. Kaitsja poolt määruskaebuses väidetu Stella Pihle suhtumise ja käitumise muutumise kohta ei vasta kahjuks tõele.
8. Maakohtuga saab nõustuda selleski, et kinnisesse lasteasutusse paigutamist mõjutusvahendina tuleb kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14-16 aastat, et oleks võimalik muuhulgas omandada põhiharidus. S.P. vastab nendele tingimustele. Olgugi, et tema sõnul tal sõltuvusprobleemid puuduvad, on tegemist juba kolmanda väärteoasjaga seoses alkoholi tarvitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnimetatud mõjutusvahendi kohaldamise alused ära langenud ka käesolevaks ajaks. S.P. selgitas maakohtus toimunud kohtuistungil, et on nõus kõik tegema selleks, et ei peaks minema kinnisesse lasteasutusse. S.P. seda aga teha ei ole suutnud, tema käitumine ei ole paranenud vahepealse aja jooksul ning usk, et edaspidi ilma lasteasutusse paigutamiseta ja sealse suunamiseta, ta muutub, on vähene.
9. Ka on materjalidest näha, et S.P. le on määratud medikamentoosne ravi, mida ta aga ei pea ise vajalikuks. Ringkonnakohus märgib, et S.P. ei ole kindlasti see isik, kes suudab anda objektiivse arvamuse ravivajaduse kohta. Ei ole välistatud, et ravimite korrapärasel manustamisel lõppeks vähemalt osaliselt ennastohustav käitumine, ta suudaks enda emotsioone paremini kontrollida ning impulsiivsus väheneks, aidates tal seeläbi toime tulla teiste inimeste ja ümbritsevaga nii, et see ei takistaks tal koolis käimist ega kindlas elukohas elamist. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine tagaks kontrolli ravimite tarvitamise üle, aitaks vältida ka alkoholi tarvitamist, ning seeläbi paraneks ka S.P. käitumine.
10. S.P. le ei ole siiani mõjunud ka ükski varasem mõjutusvahendi väline meede. Nii ei ole aidanud võrgustikukohtumised, kus S.P. on ka ise osalenud, ta on keeldunud psühholoogilisest abist ja ei ole läinud Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, et selgitada välja vaimse tervise seisund, samuti on keeldunud asendushooldusteenusest. Meetmete rakendamine on osutunud võimatuks kas vanema või alaealise vastuseisu tõttu. Seega on ammendunud praktiliselt kõik võimalused S.P. mõjutamiseks, tema suunamiseks ja abistamiseks, mistõttu jääbki ainsaks võimaluseks kinnisesse lasteasutusse paigutamine.
11. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et täidetud on SHS § 1302 lg 1 sätestatud eeldused S.P. kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. S.P. käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu. Käesolevalt pole teda võimalik mõjutada ka vähem piiravate meetmetega.
12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulud
15. Menetlusaluse isiku S.P. kaitsja advokaat Toomas Metsma esitas taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse 7 menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Arvestades KrMS § 187 lg 2 ja KrMS § 180 lg 3 lauset 3 jätab ringkonnakohus tekkinud menetluskulud 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot, tervikuna Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 8