Obsah (7)

§ 127§ 1044§ 115§ 103§ 1043§ 1045§ 1050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6563 Tsiviilasi O O hagi Ericsson

§ 127lg 4 mõttes.

Käesoleval juhul ei ole kutsehaiguse tekkimisega seotud see, kas hageja tegi tööd istudes või seistes. 14. Töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 otsuses sisaldub üksnes ettepanek kanda randme- ja küünarliigeste tugisidemeid. Tegemist ei ole ettekirjutuse, vaid ettepanekuga, mis ei oma tööandja jaoks siduvat iseloomu, vaid on üksnes soovituslik. Hageja väidetu põhjal ei ole seega võimalik tuvastada tööandja poolset rikkumist, sest tööandjal puudus õiguslik kohustus, mida saanuks üldse rikkuda. Juba üksnes seetõttu ei saa kostja väide tööandja kohustuste rikkumisest olla põhjendatud, sest kostjal puudus kohustus, mida oleks olnud võimalik rikkuda. Hagejal diagnoositud kutsehaigus hõlmab üksnes hageja randmepiirkonna vaevusi ega ole kuidagi seotud hageja küünarliigestega. Seetõttu puudub küünarliigese tugisideme andmata jätmise osas

§ 127

lg 4 kohane põhjuslik seos tööandja väidetava rikkumise 3 (mida tegelikkuses ei esinenud) ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel.

1. Hageja on 20.09.2017 hagi tervikteksti punktis 14 omaks võtnud, et kasutas ka küünarliigeste tugisidemeid. Hageja töökoht ei eeldanud pööravate liigutuste tegemist. Hageja ei pidanud tegema pööravaid liigutusi – pöörles pool, mitte aga hageja käsi. Hageja sõrmed peavad pooli pööramiseks olema fikseeritud selle ümber ning randmeside takistas randme keeramist.
2. Töötervishoiuarst O H oli 30.08.2013 teinud ettepaneku töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Kostja võimaldas hagejale randme tugisidemete kasutamise. 16.01.2013 väljastas hagejale isikukaitsevahendina randmekaitse, mille kättesaamist on töötaja kinnitanud oma allkirjaga ja mille kasutamist kinnitab ka hageja oma 27.11.2018 menetlusdokumendi punktis. Randme tugisidemega ei tekkinud hagejal pöörlevaid-keeravaid liigutusi, nagu tõendab tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte nr 3-7/10403-4, milles on leitud, et kutsehaige töötas filtrite osakonnas testija ametikohal, kus oli vaja ühendada filter testjaamaga kasutades kahte ühendust. Randme tugisideme eesmärk on randme fikseerimine ning selle liikuvuse vältimine.
3. Töötervishoiuarst O Hi 30.08.2013 otsuse tegemise ajaks oli hageja juba üle viidud 8tunnisele tööajale teisele tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Kostja poolset rikkumist ei esine, sest kostja on taganud hagejale randmetoe kasutamise võimaluse ja 8-tunnise tööpäeva ning igati arvestanud hageja tervisliku seisundiga talle sobiva töö leidmisel. Kostja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi töökohale, mida täitis hageja ning riskianalüüsis esitanud ka kasutusele võetavad meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks. Randmete ülekoormuse vältimiseks olid kasutusele võetud konkreetsed meetmed: randmetoe kasutamine, massaažid, puhkepausid töös ja tootmisvõimlemine ning töötaja oli juhistatud õigete töövõtete osas.
4. Hagejale on tutvustatud ohutusjuhendeid töökohtadel, kus ta on töötanud ning samuti üldiseid kostja ettevõttes kehtivaid ametijuhendeid. Tööandja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa sätestab üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on tööandja selgelt töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine). Nimetatud juhendiga on hageja allkirja vastu tutvunud 05.10.2009, 10.05.2010 ja 05.03.
5. Kostjat on juhistatud õige istumisasendi suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Lisaks on hagejale tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite kasutamisest, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud.
6. Kostja on hagejale korduvalt otsinud ja pakkunud tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti, mille hageja on vastu võtnud. 01.03.2011 viidi hageja üle A-hallis ametikohale, kus hageja sai töötada kergemate esemetega. 29.10.2012 viidi hageja üle A-hallist B-halli filtreid remontima, et hageja saaks teha istuvat tööd. 12.08.2013 viidi hageja üle B-halli kergemale tööle, kus hageja loendas masina abil komponentide jääki ning tema tööpäev muudeti 8tunniseks.
7. Hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil (2002-2014) töötanud ka teiste tööandjate juures, kelleks on xxx. Kostja saaks vastutada (mida kostja siinkohal ei mööna) vaid 20% ulatuses ning selleski ulatuses mitte ainuisikuliselt vaid koos teiste tööandjatega, kelle juures hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil töötanud. Hageja on jätnud alusetult teiste tööandjate olemasolu arvestamata. Hageja on ebaõigesti kalkuleerinud hageja 4 poolt nõutava ühekordse hüvitise suuruse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt sissetuleku kaotamisest perioodil 26.08.2014 kuni 20.02.2019 summas 5792,15 eurot. Hageja on tööandaja võimalikud rikkumised välja toonud 26.11.2018 menetlusdokumendis. Hageja tugineb nõuet esitades asjaolule, et hagejal diagnoositi kostja juures töötamise ajal kutsehaigus, kostja oli hageja tervislikust seisundis teadlik, kuid kostja hageja töökeskkonda või töökorraldust ei muutnud.
10. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja töötas 2002 kuni 25.08.2014 kostja juures monteerijana (I kd, tl 12-17). Hagejal tuvastati alates 28.12.2010 osaline töövõimetus 40% (I kd, tl 22-). Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus käte ülekoormushaigus (M70.8/M65.4/M24.2/M25.5//Y96 rakenduse, ülepingutuse ja suvega seotud pehmete kudede haigusseisundid: randmepiirkonna tenosünoviidid, randmeliigese kõhrekompleksi (TFCC) kahjustus; degeneratiivsed muutused randmeliigestes – sidemete kahjustus, osteoartrootilised muutused; randmeliigeste valu. Ohuteguriteks füüsiline töö koormusega kätele, sundasendid. Kutsehaiguse väljakujunemise periood on 2002-2014 (I kd, tl 96-102). Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2014 otsusega tuvastati hageja osaline töövõimetus 40%, põhjus üldhaigestumine, 20% põhjus kutsehaigus, kogu püsiva töövõimetuse ulatus 40% (I kd, tl 25-26). xxx töötervishoiuarst O Hi 26.10.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal ning tehti ettepanek vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist (kd I, tl 32). xxx töötervishoiuarsti E V 29.10.2012 tervisekontrolli otsuse kohaselt tuleb töötaja üle viia istuvale tööle (I kd, tl 33). xxx töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab kostja tervislik seisund töötada töökorraldusega. Töötervishoiuarsti ettepanku kohaselt ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Soovitatav on rakendada osalist tööaega 8-tunnise töövahetusega. Randme-ja küünarliigestel kanda tugisidemeid. Teha regulaarselt lühiajalisi puhkepause lõõgastavateks harjutusteks kätele, õlavöötmele ja lülisambale igas tunnis. Püsiva töövõime säilitamise eesmärgil vajab käsimassaaži kätele, kaelale. Õlavöötmele ravikuurina 10 seanssi kuus a 20 minutit 2 korda aastas (I kd, lk 44). xxx töötervishoiuarst O H 30.08.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt tehti ettepanek hageja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, kuna hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pööravaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Lubatud ainult 8-tunnine päevane töö ning kasutada tuleb randmete tugisidemeid (I kd, lk 34). Töötervishoiuarst O H saatis hageja 05.09.2013 SAPEK Kutsehaiguste Keskusesse kutsehaiguse diagnoosimiseks (I kd, tl 29). xxx 25.08.2014 otsuse kohaselt hageja ei sobi tervisliku seisundi tõttu töötama antud ametil (I kd, tl 46). Kostja lõpetas 25.08.2014 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel seoses hageja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu (I kd, tl 85).
11. Tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib esitada kahju hüvitamise nõude

§ 1044

lg 3 järgi nii lepingu rikkumisele (st nõude alusena

§ 115

lg-le 1) või tööandja õigusvastasele teole (st

§-le 1043) tuginedes, kusjuures vastavate nõuete rahuldamise eeldused on erinevad. Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes kontrollida haginõuet mõlemal õiguslikul alusel, v.a kui ühel alusel saab nõude täielikult rahuldada.

1. Kohus täitis 07.11.2018 toimunud eelistungil selgitamiskohustust (II kd, tl 90-93). Kohus selgitas, et tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Seega eelkõige tuleb tuvastada, kas kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale 5 kutsehaiguse, st kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missuguseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Riskide õiglasemaks jagamiseks on kergendatud kannatanu (hageja) tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel. Juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekitatud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi. Kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest 20%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel.
2. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võib hageja nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Üldjuhul peab hageja tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Töölepingu rikkumine tööandja poolt võib olla nagu muugi lepingulise kohustuse rikkumine üldiselt vabandatav

§ 103järgi.

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine

§ 103lg 2 tähenduses.

27. Lepinguvälise kahju tekitamise üldsäte on

§ 1043

, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi eeldatakse, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seega piisab

§ 1045

lg 1 p 2 järgi kostja teo õigusvastaseks lugemiseks üksnes sellest, et hagejale on kostja teoga põhjustatud tervisekahjustus. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldusena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt, kostja teo õigusvastasus ja nende kahe vahel põhjuslik seos ning seejärel eeldada

§ 1050lg 1 kohaselt kostja süüd.

Kostja ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab mõne

§ 1045

lg 2 p-des 1-4 loetletud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kui kostja tõendab, et osaliselt tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel, saab kohus kahjuhüvitist vähendada.

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 5 diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kohus tuvastas käesoleva otsus punktis 23, et hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus.
2. Kohus tuvastab kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja kas kostja on midagi rikkunud.
3. Hageja väitel tööandja ei täitnud töötervishoiuarst O Hi 26.10.2011 ettepanekut vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Nimetatud perioodil töötas hageja A-hallis testijana. Tõendamist on leidnud, et sellel ametikohal ei tulnud üle 4 kg raskuseid tõsta. Hageja on menetlusdokumendis ise väitnud, et tal tuli ühes tunnis neljal testiseadmel testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi mõõtudega 100x200 mm, vahetuse ajal (II kd, tl 95 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja T. Š 03.11.2020 kohtuistungil antud 6 ütlustega selle kohta, et hageja ei tõstnud üle 4 kg raskuseid. Võibolla 300-400 grammi ja on natukene raskemaid, kuni 2 kg. Tunnistaja T. Š andis ütlusi ka selle kohta, et eeskiri, et ei tohi tõsta käsitsi üle nelja kg kaaluvaid plaate või tooteid oli järgitud. Neil ei ole siiamaani plaate mis kaaluvad üle nelja kilo (kd III, tl 9 pöördel). Vaidlus puudub selles, et hageja töötas liinil ja pidi tõstma filtri osasid, mitte tervet filtrit. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli filtri kaal 3,1 kg (I kd tl 173-174). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega ei tõstnud hageja ühelgi töökohal üle 4 kg. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et töötervishoiuarsti 26.10.2011 tervisekontrolli otsuses on üksnes ettepanek vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist (I kd, tl 164).
4. Kohus analüüsib kas kostja täitis töötervishoiuarst E V 29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle. Hageja väitel viidi ta hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne võimalus istuda 20-30 minutit. Tunnistaja T. Š ütlustega on tõendatud, et hageja töötas Bhallis pärast oktoobris 2012 arsti juures käimist istudes (III kd, tl 9 pöördel). Asjaolu, et hageja viidi üle teise osakonda istuvale tööle, on tõendatud ka tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega nr 3-7/10403-4 (I kd tl 102, p IV-4 teine lõik).
5. Hageja sõnul täitis tööandja töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsust üksnes osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes küünarliigesed tugisidemetest ilma. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta kasutas oma vahenditega basseinis, parafiinravi, tabletiravi, männiokka vanne ning kandis randme-ja küünarliigestel tugisidemeid, ilma nendeta ei olnud töötamine üldse võimalik (I kd, tl 130). Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas randmetuge ning hagejale väljastati randmetugi. Hageja esindaja märkis 07.11.2018 eelistungil, et hageja käis massaažis (I kd, tl 92). Seega on hageja kohtumenetluses omaks võtnud, et ta käis masaažis. Samuti nähtub hageja 20.09.2017 hagiavalduse tekstist hageja sõnaselge kinnitus, et tööandja kindlustas käsimassaaži kätele, kaelale, õlavöötmele (I kd, tl 130 p 13). Massaaži võimaldamine on tõendatud ka tunnistaja T. Š ütlustega. Tunnistaja T. Š andis ütlusi selle kohta, et massaaž on kostja motivatsioonipaketis ja töötajatele tasuta. Hageja väitis kohtuistungil, et ta siiski massaaži ei kasutanud, sest käis samal ajal parafiini elektrisoojendusel (III kd, tl 18 pöördel). Seega on tõendatud, et kostja võimaldas massaaži, kuid hageja seda ei kasutanud.
6. Hageja on esile toonud, et kostja eiras töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsuste ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud pöörlevaid-keeravaid liigutusi. Tunnistaja S. K andis ütlusi selle kohta milliseid liigutusi nad hagejaga tegi ning näitas randmeringi (III kd, tl 7 pöördel). Tõendamist on leidnud, et sel ajal kandis hageja tööülesandeid täites randmekaitset. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest nr 3-7/10403-4 nähtuvalt ei tekkinud randme tugisidemega antud ühenduste tegemisel pööravaid-keeravaid liigutusi (I kd tl 102 p IV-4, kolmas lõik). Samuti andis tunnistaja T. Š ütlusi selle kohta, et kohaselt hageja keerlevaid-pöörlevaid liigutusi tegema ei pidanud (III kd, tl 12 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et randmekaitse kandmisel ei saanud hageja teha keerlevaid-pöörlevaid liigutusi.
7. Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst O Hi 30.08.2013 otsust, kuna hagejale ei sobinud tööoperatsioonid käega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Lubatud oli ainult 8-tunnine päevane töö ja kasutada tuli randmete kaitset. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, sest hagejale oli võimaldatud randme tugisideme kasutamine. Tunnistaja T. Š ütlustega on tõendatud, et hagejal oli võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa võimlemisest (III kd, tl 8 pöördel, 9 pöördel ja 11 pöördel. Samuti nähtub kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest, et hagejal oli võimalus teha lühiajalisi pause ning võtta osa tootmisvõimlemisest. Samuti oli kutsehaigele kättesaadav massaaži võimalus, kus võis käia oma tööajast (I kd, tl 102 p IV-4 3 lõik). Hageja tööpäev oli selleks hetkeks juba 8-tunnine. Hageja on nimetatu omaks võtnud oma 27.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 (I kd, tl 96 pöördel) ja 20.09.2017 hagi (I kd 130) punktis
8. 7
9. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte nr 3-7/10403-4 kohaselt on tõendatud, et 12.08.2013 viidi hageja arsti otsuse alusel kergemale tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Komponendid olid väiksed, 1 kg raskused, mis asetsesid kilepakendis lindina plastikrullil. Töö oli ainult päevane, 8-tunnises vahetuses, (I kd 101 pöördel, p IV-1 viies lõik). Tunnistaja S. Ki andis ütlusi selle kohta, et osad poolid olid väikesed ja kerged aga olid ka 40 cm läbimõõduga poolid. Need olid rasked ja kaalusid üle kolme kilo (kd III, tl 7). Tunnistajad S. K ja T. Š ütlustega on samuti tõendatud, et hageja tööpäevad olid sel ajal 8-tunnised. Seega on tõendatud, et kostja on täitnud töötervishoiuarsti ettepaneku kergema töö ja 8-tunnise tööpäeva tagamise osas.
10. Kohus tuvastab kas kostja koostas hageja töökoha osas riskianalüüsi. TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Kostja on esitanud kõikide ametikohtade kohta riskianalüüsid (II kd tl 65 pöördel kuni II kd tl 82 pöördel). Riskianalüüsi olemasolu, töötajatele riskianalüüsi arutelu vormis tutvustamise toimumise ning riskianalüüsi järgimise kohta andis ütlusi ka tunnistaja T. Š (III kd, tl 11). Nimetatut tõendab ka tööandja järelepärimisele koostatud vastus xxx-i poolt, mille kohaselt on töötervishoiuarstid enne terviseotsuste tegemist tutvunud nii riskianalüüsidega kui ka tehases kohapeal viibides töötajate töökohtadega (II kd tl 114). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riskianalüüsi tutvustamist hagejale kinnitab ka fakt, et hageja võttis randmetoe 16.02.2013, kuigi seda kajastati alles 21.03.2013 töötervishoiuarsti otsuses. Seega pidi hageja olema teadlik, et käte ülekoormusriski ennetamiseks on võimalik kasutada randmetugesid. Selline info on hageja jaoks olnud kättesaadav riskianalüüsi kaudu (II kd 68 pöördel, 74, 79 pöördel).
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 4 tulenevat kohustust tutvustada hagejale tegevuskava, milles on väljatoodud tervisekahjustust põhjustada võivad riskitegurid.
12. Kostja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa (II kd 33 ja II kd 39) sätestab üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on kostja töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugiliikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine) (II kd, tl 49 ja 51). Kostja on tõendanud, et hagejat on juhistatud õige istumisasendi suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks, isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite kasutamisest millega tutvumist on hageja oma allkirjaga isiklikult kinnitanud (II kd, tl 21).
13. Seega oli hageja kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas. Hageja väitel ei arvestanud kostja seda, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire, kuid ta ei pakkunud tema tervisele sobivamat tööd, millega rikkus tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi. Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud, et kostja otsis ja pakkus hagejale korduvalt tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti (I kd, tl 17 ja 101-102 pöördel). Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik kostjale arsti poolt tehtud ettekirjutised olid soovitused ja ettepanekud.
14. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkumisi toime pannud. Sellest tulenevalt ei ole vaja tuvastada, kas kostja poolt nõuete rikkumise ja hagejale tekkinud kahju (kutsehaigestumise) 8 vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tule edasi analüüsida lepingulise kahju teisi eeldusi.
15. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka deliktilisel alusel (

§ 1043

). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.

1. Tuvastamist on leidnud, et kostja on järginud kõiki töötervishoiuarstide otsuseid, ettekirjutusi, aga ka soovitusi ja ettepanekuid. Seega ei ole täidetud deliktilise vastutuse esmane eeldus ehk kostja tegu. Seetõttu ei ole vaja edasi analüüsida deliktilise vastutuse teisi eeldusi.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid kohtuotsuse tegemisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS §178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 9