Obsah (5)
§ 184§ 199§ 64§ 121§ 76Kriminaalasi nr 1-20-3181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2021.a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.11.2021.a) Kriminaalasja number 1-20-
§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud.
Samuti tunnistati Sergei Kišunas süüdi
§ 199
lg 2 p 8 ja p 9 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.05.2019 ja lõppeb 14.11.2022. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör tõi välja, et Sergei Kišunast on alust kahtlustada vägivallakuriteo toimepanemises vanglas. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas on Sergei Kišunasele esitatud kahtlustus
§ 121lg 1 järgi kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises.
Sergei Kišunas avaldas kohtuistungil, et läheb vabanemise korral elama rehabilitatsioonikeskusesse ning tal on olemas ka kaks tugiisikut. Ta on valmis võtma kohustused alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada. Süüdimõistetu andis ka ülevaate programmidest, mida ta on vanglas läbinud. Uue kriminaalasja kohta selgitas Sergei Kišunas, et ta läks jalutuskäigu ajal ühe kaaskinnipeetavaga riidu. Kaitsja juhtis tähelepanu, et Sergei Kišunasel ei ole vanglas ühtki distsiplinaarkaristust. Uus kuritegu, milles kinnipeetavat kahtlustatakse, ei olnud läbimõeldud, vaid provokatsiooni tulemusena toimepandud. Sergei Kišunasel on olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses, kus ta saab tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Kaitsja palus kohtul kaaluda Sergei Kišunase vabastamist. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Kišunas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Kišunast on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab ta kuuendat reaalset vanglakaristust. Korduvad kriminaalkaristused viitavad tugevalt väljakujunenud 2
(4)kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele. Käesolevat karistust kannab Sergei Kišunas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse eest. Kuritegusid on ta toime pannud suuresti majandusliku kasu saamiseks ning soodustatuna narkosõltuvusest. Varasemalt on kohus jätnud Sergei Kišunase vangistusest enne tähtaega vabastamata eelkõige tema varasema elukäigu ja sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide tõttu. Sergei Kišunas on praeguseks läbinud mitmeid individuaalses täitmiskavas määratud tegevusi. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, vabanemiseelsel nõustamisel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja täitnud amfetamiini teemalise töövihiku. Samuti on ta töötanud ja omandab praegusel ajal kutseharidust. Sergei Kišunasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellegipoolest ei saa tema käitumist vangistuses pidada heaks. Süüdimõistetu suhtes on hetkel menetluses uus kriminaalasi kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise tõttu. Sergei Kišunase ja tema kaitsja kohtuistungil antud selgitused ei lükka ümber eeltoodust tehtavat järeldust, et Sergei Kišunas ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Seda vähem on alust arvata, et ta tuleks seadust rikkumata toime vabaduses. Vabanemise korral on Sergei Kišunasele tagatud elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt. Kohtuistungil avaldatu kohaselt aitaksid teda ka tugiisikud. Kuigi eelmärgitu on iseenesest positiivne, ei ole see kohtu hinnangul piisav, maandamaks narkootikumide tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske. Sergei Kišunas on pikka aega tarvitanud narkootilisi aineid, põhiliselt amfetamiini, kuid ka teisi aineid. Ta on järjepidevalt alates
- aastast viibinud vanglas ning vangistuste vahel jätkanud narkootikumide tarvitamist, kuigi on vangistuste jooksul läbinud erinevaid programme. Praeguse karistuse kandmise ajal on Sergei Kišunas samuti mitmetes programmides osalenud, kuid lootustandvaid järeldusi sellest teha ei saa. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav otseselt sõltuvust ei tunnista, vaid peab narkootikume lõõgastumise vahendiks ning leiab sedagi, et näiteks hea töökoha olemasolu korral ta narkootikume ei tarvitanud. Kuna kinnipeetav oma sõltuvusprobleemist lõpuni aru ei saa, on selle teemaga tegelemisel palju sisemist vastuseisu ja eitamist. Seetõttu leiab kohus, et välisest abist vabaduses keskuse ja tugiisikute näol ei oleks ilmselt erilist kasu. Kuna Sergei Kišunas ise süvitsi ei mõista oma sõltuvusprobleemi, ei ole ka põhjust arvata, et ta suudab sellega vabaduses toime tulla. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole Sergei Kišunase tingimis enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu individuaalse täitmiskava täitmine ja kindel elukoht vabaduses, ei võimalda Sergei Kišunase varasem elukäik, käitumine praeguse vangistuse ajal ja sõltuvusprobleemid tema vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud, vaid Sergei Kišunase puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. Menetluskulud Sergei Kišunase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.11.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Anne Vissak. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 75,60 eurot. 3
(4)Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 75,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Kišunaselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)