Obsah (4)

§ 1451§ 178§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-10378 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10378 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekre

§ 1451

lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust,

§ 178

lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust.

Kohtuotsus jõustus 27.11.

1. a.
2. Jevgeni Ljalin kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.07.
3. a ja lõpp 10.03.
4. a.
5. 01.11.
6. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Jevgeni Ljalini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
7. Prokurör esitas seisukoha Jevgeni Ljalini ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Jevgeni Ljalinit on korduvalt karistatud seksuaalkuritegude toimepanemise eest. Vangla iseloomustusest ei nähtu uusi asjaolusid arvamaks, et seekordne karistus on Jevgeni Ljalini käitumisse olulisi muudatusi toonud.
8. Süüdimõistetu Jevgeni Ljalin selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama ema juurde. Ema on väga halvas seisundis ja vajab abi, kinnipeetav on väidetavalt tema ainus toetaja. Jevgeni Ljalin peab ennast terveks, kuid leiab, et tal on psüühiliselt raske vanglas viibida. Vabaduses soovib ta pöörduda Viljandi haiglasse psühholoogilise ja meditsiinilise abi saamiseks. Jevgeni Ljalin andis ka ülevaate oma varasematest karistustest ja esitas omapoolse versiooni kuritegudest, mille eest ta praegust karistust kannab. Kinnipeetava sõnul ta kahetseb oma tegusid ja on kindel, et pärast vabanemist ta midagi sellist enam ei tee.
9. Kaitsja toetab Jevgeni Ljalini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on käitunud vangistuses korralikult ja tal on tahe ennast parandada ning jätkata raviga. Tal on olemas elukoht ja võimalus leida töökoht. Kaitsja hinnangul võiks Jevgeni Ljalinile anda võimaluse elektroonilise valve alla vabaneda. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Ljalin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on korter Valgas, kus elab süüdimõistetu ema. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik ja ühtlasi seal elav 2 täisealine isik xxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Jevgeni Ljalini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Jevgeni Ljalin kannab karistust alaealiste suhtes toimepandud erinevate seksuaalsüütegude eest. Laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude eest on teda karistatud varemgi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud Jevgeni Ljalini vaimne tervis ning ajendanud seksuaalne motiiv, puudulik probleemilahendusoskus ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Praegune vangistus on Jevgeni Ljalini kolmas reaalne vangistus.
2. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud korralikult. Ta on osalenud vangla tööhõives, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, suhtlemine ametnikega on viisakas. Jevgeni Ljaliniga prooviti läbi viia sotsiaalprogrammi Uus Suund, kuid see ebaõnnestus, sest kinnipeetav ei teinud ülesandeid ära. Jevgeni Ljalini sõnul soovib ta programmi siiski läbida.
3. Arvestades, et Jevgeni Ljalinit on korduvalt karistatud seksuaalsüütegude toimepanemise eest, on temast tulenevaid kuriteoriske hinnates määrava tähtsusega tema isik ja suhtumine. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on Jevgeni Ljalinil diagnoositud vaimse tervise häire, mis mõjutab tema käitumist. Seksuaalkuritegudesse puutuvaid asjaolusid üritab ta eitada või pisendada. Kohtuistungil selgitusi jagades tõi süüdimõistetu välja, mida kohus otsust tehes valesti tegi ja üritas oma käitumist pehmendada. Eeltoodu näitab, et Jevgeni Ljalin oma käitumise eest täielikku vastutust võtta ei soovi.
4. Kohus peab võimalikuks, et Jevgeni Ljalin juhtunut tõesti kahetseb. Tema kahetsus on aga tingitud mitte sellest, et ta oma õigusvastast käitumist hukka mõistaks, vaid pigem sellest, mida vangistus on talle ja tema lähedastele kaasa toonud. Kohtuistungil jagatud selgituste kohaselt on kinnipeetaval psühholoogiliselt raske vangistuses olla, samuti on see raske tema ema jaoks, kes vajab tervise tõttu abi. Kahetsusväärselt ei viita mitte miski kohtu käsutuses olevatest materjalidest sellele, et Jevgeni Ljalin tunneks märkimisväärset ohvriempaatiat või saaks aru, milliseid raskeid tagajärgi võis tema käitumine lastele põhjustada.
5. Ülaltoodust tulenevalt ei esine asjaolusid arvamaks, et Jevgeni Ljalin, keda on korduvalt seksuaalsüütegude eest karistatud ja kes on korduvalt viibinud vangistuses, on praeguseks oma mõttemaailma muutnud ja suudab edaspidi seaduskuulekalt käituda. Seetõttu oleks tema vabastamine seaduses sätestatud esimene võimaluse avanemisel põhjendamatu ja ennatlik.
6. Kohus võtab arvesse, et Jevgeni Ljalinil on vabaduses olemas kindel elukoht ja raskes seisundis ema, kes vajab abi. Siiski ei ole lähedase inimese terviseprobleemid põhjuseks isikut vangistusest vabastada. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Jevgeni Ljalini senist elukäiku ning tema isikut ja suhtumist hinnates see nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada pigem suureks. Järelikult ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada.
7. Jevgeni Ljalini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi abi Kristjan Lee. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse 3 kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 213 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud osaliselt. Taotluses on märgitud sõidule kulutatud aja juures Viljandi ja Tartu vaheliseks distantsiks 170 km. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 kohaselt makstakse sõidule kulutatud aja eest täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, mitte kahte suunda. Seetõttu tuleb välja mõistmisele kuuluvat summat vähendada.
8. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jevgeni Ljalinilt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu summas 201 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 4