KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- detsember 2021 Kohtuasja number 1-18-98 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Vadim Ivanovi (isikukood 38104212251) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Vadim Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Evelin Merilaine Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 otsusega tunnistati Vadim Ivanov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi. V. Ivanovi karistati 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 jäeti mõistetud vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ja V. Ivanov allutati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal pidi V. Ivanov järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks keelati tal omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja suhelda isikutega, kel on narkosõltuvus ja/või kes tegelevad narkootiliste ainete käitlemisega, samuti pidi ta osalema sotsiaalprogrammis ning alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.
- Viru Maakohtu
- juuni 2018 ja
- aprilli 2019 määrustega pikendati V. Ivanovi katseaega 6 kuu võrra, tal keelati katseajal alkoholi tarvitamine ning teda kohustati läbima alkoholivastane võõrutusravi.
- juuli 2019 määrusega pööras Viru Maakohus V. Ivanovile mõistetud karistuse täitmisele. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juulist 2019 ning karistusaeg lõppeb
- juulil
- Tartu Vangla esitas
- septembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid V. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur V. Ivanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega V. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused V. Ivanovi vabastamiseks on täidetud. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
- Positiivsena saab välja tuua motiveeritud osalemise vangla majandustöödes ja riigikeele õppes, aktiivse osalemise sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, soovi minna vabanedes keevitaja kursustele, varasemalt ehitus- ja keevitustööde tegemise ning toetava lähedaste inimese olemasolu. Siiski on V. Ivanovi retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge.
- V. Ivanovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on V. Ivanovi karistatud avalikult, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt toime pandud varguste eest (7 kuritegu) ning grupis kelmuse ja arvutikelmuse (kokku 3 kuritegu) toimepanemise eest. Praegust vangistust kannab V. Ivanov grupiviisiliselt ja süstemaatiliselt toime pandud varguste ning grupis ja sissetungimisega toime pandud röövimise eest. V. Ivanov on seega pikema aja jooksul korduvalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid. Samas on tema kuritegude iseloom muutunud raskemaks ja vägivaldsemaks. Kuriteod on olnud ette planeeritud ning nende sooritamise soodusteguriteks on olnud materiaalse kasu saamine, sõltuvus joovastitest, grupi mõju, impulsiivsus ning puudulik toimetuleku- ja probleemilahendusoskus. V. Ivanov pani uued kuriteod toime vaid 3–4 kuud pärast eelmise, küllaltki pikaajalise (1 aasta 6 kuud) vangistuse ärakandmist. Praeguse vangistuse aluseks olnud kuritegude vaheline ajavahemik oli väga lühike. Kohus võimaldas V. Ivanovil kanda karistus ära vabaduses, ent V. Ivanov rikkus korduvalt erinevaid tingimusi. Samuti karistati V. Ivanovi korduvalt väärtegude (sh varavastaste süütegude ja narkootilise aine väikeses koguses käitlemise) eest.
- V. Ivanovi uute kuritegude ohtu ei saa maandada kriminaalhoolduse ja võimalike lisakohustustega. Samuti on V. Ivanovi grupis toime pandud röövimise asjaolud rasked: ta tungis koos kaaslasega raudkangi kasutades võõrasse eluruumi ning hõivas füüsilist vägivalda kasutades kolmandale isikule kuuluvaid esemeid. Ka on V. Ivanovil vangla iseloomustuse kohaselt väga suures summas tasumata nõudeid, mis omakorda soodustab uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et erakorralise ettekande arutamisele V. Ivanov ei ilmunud: tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist, tagaotsimist ja vahistamist. Seda arvestades võib V. Ivanov hakata karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoiduma.
- Õhus on ka küsimus alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, sest V. Ivanov on just sõltuvusainete mõjul pannud toime muu hulgas röövimise. Vangistuse jooksul küll läbis V. Ivanov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ent seda on ta läbinud ennegi. Vabaduses aga katkestas ta rehabilitatsiooniprogrammi. V. Ivanovi sõnul tahab ta oma alkoholisõltuvusest vabaneda. Need lubaduse aga jäävad paljasõnaliseks. Ei varasemad karistused ega lähedaste või töökoha olemasolu ei ole V. Ivanovi varem alkoholi liigtarvitamisest ning kuritegudest eemale hoidnud. Probleemiks 2
(5)on ka narkootikumid. Nende tarbimist alustas V. Ivanov juba teismeeas. Hiljem tarvitas ta regulaarselt amfetamiini. Metadoonravi ei pruugi olla tulemuslik.
- V. Ivanovi karistati
- novembril 2020 distsiplinaarkorras allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest – ja seegi kõneleb tema ennetähtaegse vabastamise vastu.
- Ka vangla individuaalse täitmiskava täitmine on V. Ivanovil olnud problemaatiline. Ta on küll täitnud „Viha ja kriitika“ töövihiku, kuid seda lohakalt ja pealiskaudselt. Samuti on ta keeldunud majandustööde tegemisest. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja V. Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus põhjendas V. Ivanovi vabastamata jätmist ebapiisavalt ning vastuoluliselt. Kohus märkis, et V. Ivanovil on olemas alaline elukoht ja toetavad lähedased, ta on osalenud motiveeritult tööhõives ning keeleõppes, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Neist arvukatest positiivsetest asjaoludest hoolimata leidis kohus, et V. Ivanovi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Seejuures viitas maakohus sellele, et V. Ivanov kannab juba viiendat reaalset vangistust ning tal on kaks kehtivat karistust. Need asjaolud ei kajasta aga V. Ivanovi käitumist vangistuse ajal ning ka seadus ei sea ennetähtaegse vabanemise võimalust sõltuvusse sellest, mitu korda on isik varem karistatud. Kuritegu ja selle eest mõistetud karistus on ennetähtaegse vabastamise menetluses oluline vaid seeläbi, et karistuse pikkusest sõltub vabanemise võimaluse avanemise aeg. V. Ivanov on oma käitumisega vangistuse ajal tõestanud, et ta suudab kehtestatud reegleid järgida ning on motiveeritud oma elu muutma. Ringkonnakohtu seisukoht
- V. Ivanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Ivanovi vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, kohus poleks tohtinud arvestada V. Ivanovi
- novembri 2020 distsiplinaarkaristust. Seda põhjusel, et vangistusseaduse § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta möödumisel selle määramisest ning pärast distsiplinaarkaristuse kustumist ei saa sellele õiguslikult enam tugineda. Seda kõrvale jättes on maakohtu määrus aga seaduslik. Alusetu on kaebaja seisukoht, et kohus tugines vaid V. Ivanovi poolt varem toime pandud kuritegudele ja tema korduvale karistatusele.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. 3
(5)- V. Ivanovi on karistatud erinevate varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning seejuures on ta kasutanud kuriteo toimepanemisel ka vägivalda. Niisiis tuleb V. Ivanovilt ka tulevikus karta vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab V. Ivanovi uue kuriteo toimepanemise risk olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väike.
- V. Ivanovi puhul esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ta soovib minna keevitaja kursustele, on vangistuses osalenud motiveeritult majandustöödel ja õppinud eesti keelt ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti ei ole tal hetkel ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei ole V. Ivanovi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt kaalukad.
- Kõigepealt ei saa jätta märkimata, et kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ei hoidnud V. Ivanovi kuritegelikku käitumist varem ära. Ka töötamine ei omanud sellist mõju. Kuigi vanglas töötamine ja õppimine ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine on iseenesest positiivne, ei kindlusta seegi, et vabaduses suudab V. Ivanov sama positiivselt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Nimelt ei ole just kuigi tavapäratu, et vanglas korralikult käitunud inimene jätkab vabaduses siiski kuritegude toimepanemist. Seda eriti juhul, kui tema kuritegeliku käitumise riskitegurid on just sellised, mis avalduvad eelkõige vabaduses viibides (nt alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majanduslikud raskused). Nii on ka V. Ivanovi puhul.
- Kuna V. Ivanovi on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, tuleb temalt eelkõige karta kuritegeliku käitumise jätkamist majanduslikel põhjustel. Seda ohtu võiks kindla töökoha ja lähedase materiaalse toetuse olemasolu mõningal määral maandada. Samas ei saa arvestamata jätta, et V. Ivanovil on suures summas võlgu, mis võivad tema toimetulekut raskendada isegi ametliku töökoha olemasolul. Nimelt on tõenäoline, et suure osa ametlikust sissetulekust võtavad kohtutäiturid temalt täitemenetluste raames võlgnevuste katteks ära. Järele jääv raha ei pruugi aga vastata V. Ivanovi ootustele ning seetõttu võib ta jätkata majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemist.
- V. Ivanov tunnistab, et alkoholi tarvitamisel oli roll tema varasema kuritegeliku käitumise juures. „Eluviisitreeningu“ läbimine kuigivõrd alkoholist tulenevat retsidiivsusohtu ei maanda: esiteks ei saa üks teoreetiline programm olla juba iseenesest väga suure efektiivsusega ning teiseks on V. Ivanov selle programmi ennegi läbinud – edutult. Veenvad pole ka V. Ivanovi lubadused. Isegi kui V. Ivanov neid lubadusi ise usub, ei pruugi ta neid täita suuta. Lisaks on V. Ivanov andnud seoses alkoholi tarvitamisega lubadusi varemgi, kuid ei ole neist kinni pidanud.
- Maakohus viitas asjakohaselt sellelegi, et vangistust kannab V. Ivanov juba viiendat korda. Kuigi on tõsi, et inimene ei saa oma minevikku muuta, ei saa süüdimõistetu minevikku tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel jätta arvestamata. Vastupidi, varasem elukäik on tulevikku prognoosides väga oluline. Nii viitavad korduvad kuriteod tihtipeale retsidiivsusohule: nii tavaline elukogemus kui ka kõikvõimalikud kriminoloogilised uurimised kinnitavad seda, et üldjuhul kipuvad inimesed käituma nii, nagu nad juba varem käitunud on. Alarmeerivad on ka korduvad vangistused, kuivõrd näitavad, et varasemad vangistused pole inimesele vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud – ja seetõttu pole alust eeldada, et praegune vangistus osutub selles mõttes viljakaks.
- Pole ka kuigivõrd lootust, et V. Ivanovi hoiaks õiguskuulekal teel kriminaalhooldus. Ta on hooldusnõudeid korduvalt rikkunud, kusjuures viimasel korral tuli ta sellega seoses suisa tagaotsitavaks kuulutada. 4
(5)- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)