TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja MÄÄRUS Haldusasja number 3-22-39 Määruse kuupäev 06.01.2022 Kohtunik Roby Koik Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Poli

) alusel. 9. X on taotlenud varjupaika Leedu Vabariigis, kuid ei ole vastavat taotlust esitanud Eestis. Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja Dublin III määruse art 2 p c ja

§ 3lg 1 alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.

1. a määruse asjas nr 3-20-1697 (p 11) seisukoha järgi tuleb Euroopa Liidu õiguse järgi ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Riigikohus ei lükanud oma 08.06.
2. a määruses samas kohtuasjas ringkonnakohtu seisukohta ümber.
3. Seega on isiku kinnipidamine võimalik otsustada

§-de 361 ja 362 alusel. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult 3 luba rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (

§ 362lg 2).

11. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublin III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (

§ 361

lg 2 p 7) ja kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (lg 1). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (samas). Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 361

lg lg 21, samuti VSS § 68 p 9), samuti kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse kohta (VSS § 68 p 2).

1. Kohus leiab, et eeltoodud tingimused on täidetud. Isiku osas on esitatud tagasivõtmispalve Leedu Vabariigile vastavalt Dublini III määruse artiklile
2. Kuna isik sisenes Euroopa Liitu seni esitatud andmete alusel ebaseaduslikult Leedu Vabariigi kaudu, vastutab Leedu Vabariik isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määruse artikkel 13 lg 1). Leedu Vabariiki tagasisaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sh ei ole kohtule teada asjaolud, mis kinnitaksid tagasisaatmise võimatust. Tagasisaatmist ei välista see, et isik ei soovi Leedu Vabariiki tagasi minna.
3. Xile on väljastatud Leedu Vabariigi varjupaigataotleja tunnistus (PPA taotluse lisa 1). Isik kinnitas 05.01.2022 toimunud küsitlusel, et teadis, et varjupaigataotleja kaardiga võib ta Leedu Vabariigis viibida. Isik tuli läbi Läti Eestisse, et vältida varjupaigataotleja laagrisse paigutamist ja hilisemat väljasaatmist Valgevenesse. Isik lahkus Leedust, sest Leedu võttis temalt võimaluse töötada. Ilma pangaarveta ei saa ta enda sõnul töötasu. Isikul oli Leedus töökoht, kus töötas kolm kuud seadistajana ja ülejäänud aja automaatikuna. Isikule anti dokument, mille kohaselt alates 01.01.2022 ei saa ta enam töötasu ilma pangaarvet Leedu pangas omamata. Varem maksti isikule töötasu sularahas. 24.12.2021 lõpetas Leedus tööandja isikuga töölepingu, sest tal ei ole pangaarvet. Valgevenesse ei soovi isik tagasi minna, sest teda hakatakse jälitama poliitiliste veendumuste tõttu. Isik on organisatsiooni „Tšesnõje Ljudi“ liige ja oli vabatahtlik V. Babariko valimiskampaanias
4. aastal. Isik arvab, et teda võidakse Valgevenes vahi alla võtta. Eestiga seotud plaanid Xil puuduvad (küsitluse protokoll, PPA taotluse lisa 7).
5. VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul õigus viibida riigis, kus ta on kaitse taotluse esitanud ning selleks, et seaduslikult viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis, peab isikul olema täiendav seaduslik alus viibimiseks. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mille ta enda ütlustel hävitas Leedu Vabariigist väljasaatmise kartuses. Isik on rahvusvahelise kaitse taotlejana siiski kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema taotluse menetlus. PPA taotluse kohaselt keelduti Leedu Vabariigi 18.02.
6. a otsusega isikule rahvusvahelise kaitse andmisest ja tehti otsus isiku Leedu Vabariigist väljasaatmise kohta. Isik sai otsuse kätte 23.02.2021 ja väidetavalt vaidlustas keelduva otsuse kohtus. Isiku ütlustel 27.04.2021 I astme kohus tema kaebust ei rahuldanud ning hetkel on isiku kaebus Leedu Riigikohtu menetluses.
7. X on menetluse käigus kinnitanud, et tema eesmärk oli jõuda läbi Läti Eestisse sõbra juurde ning ta ei soovi tagasi pöörduda Leedu Vabariiki. Kohus nõustub haldusorgani seisukohaga, et vabaduses viibides on isikul jätkuvalt võimalik loata lahkuda talle sobivasse riiki. Praegusel juhul esinevad põgenemisohule viitavad alused.
8. Isiku osas ei ole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. X liikus ebaseaduslikult ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise, et endale valida 4 sobivat riiki. Kuigi isikul on kaasas Leedu ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, ei tagaks selle hoiule võtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Leedu ametivõimudele. Kehtiva Valgevene kodaniku passi on isik hävitanud varjupaigataotlejate keskusesse paigutamise vältimiseks ja Leedu Vabariigist Valgevenesse väljasaatmise takistamiseks. Dokumendi puudumine ei peatanud isiku liikumist, arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist.
9. Kinnipidamine on lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 alusel, kuna sätte kohaselt võivad liikmesriigid isikuid üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada üksnes siis, kui on olemas asjaomase isiku „märkimisväärne põgenemise oht“, mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kinnipidamine peab olema proportsionaalne ning see on õigustatud üksnes juhul, kui muid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Isikut võib kinni pidada võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on toimunud (art 28 lg 3). Põgenemisohu definitsioon on esitatud Dublini III määruse art 2 punktis n: põgenemisoht on õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et esineb oht, et taotleja või kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda. Euroopa Kohus on selgitanud, et Dublini III määruse alusel toimuvas menetluses ongi kinnipidamise õiguslikuks aluseks selle määruse art 28 lg 2 koostoimes art 2 punktiga n (Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor, p 41). Riigikohus selgitas määruses nr 3-20-1697 (p 22.3.-22.4.), et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 28 lg 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et osade määruse sätete puhul võib olla nende rakendamiseks vajalik, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed. See kehtib ka Dublini III määruse art 2 punkt n puhul, sest Dublini III määruses ega üheski muus EL-i õigusaktis ei ole objektiivseid kriteeriume põgenemisohu kindlaksmääramiseks kehtestatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C528/15: Al Chodor, p-d 27 ja 28). Seepärast tuleb põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid sätestada riigisisese õiguse üldkohaldatavas siduvas sättes. Eesti õiguses on välismaalase kinnipidamisel põgenemisohu kindlakstegemise kriteeriumid sätestatud VSS §s 68, leidis Riigikohus määruses nr 3-20-
11. Kohus leidis eelnevalt, et VSS § 68 punktis 9 sätestatud kriteeriumid on praegusel juhul täidetud. Samuti leiab kohus, et esineb märkimisväärne põgenemisoht ja arvestades isiku varasemat teguviisi, ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega on isiku kinnipidamine lubatav ka Dublin III määruse art 28 lg 2 ja art 2 punktiga n, koosmõjus VSS § 68 punktiga
13. Isiku kinnipidamine ei ole ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus ei lahenda käesolevas asjas tagasivõtmise, vaid üksnes kinnipidamise küsimust. Leedu Vabariiki tagasisaatmisel ei satu kohtule ettenähtavalt ohtu isiku elu või tervis. Isik on kohustatud viibima liikmesriigis, kus toimub tema varjupaiga taotluse menetlus.
14. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 265 lg-le 5 võib haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 5