← Eesti

3-21-2144/10

Obsah (6)§ 30§ 29§ 28§ 19§ 24§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-2144 Haldusasi Võrtsukala OÜ kaebus Põllum

) § 30 lg 9 p-st 4 ja lg 4 p-st

  1. 1.
  2. PRIA jättis
  3. oktoobri
  4. a vaideotsusega nr 17-24.2/18/922-1 rahuldamata Võrtsukala OÜ
  5. septembri
  6. a vaide. Tartu Halduskohus jättis
  7. veebruari
  8. a otsusega haldusasjas nr 3-18-2099 rahuldamata Võrtsukala OÜ kaebuse PRIA
  9. augusti
  10. a otsuse nr 17-6/422 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis
  11. novembri
  12. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas
  13. detsembri
  14. a otsusega Võrtsukala OÜ kassatsioonkaebuse ning tühistas halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused. Riigikohus tegi asjas uus otsuse, millega tühistas PRIA
  15. augusti
  16. a otsuse nr 17-6/422 ja kohustas PRIA-t kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema. 1.
  17. PRIA jättis
  18. mai
  19. a otsusega nr 17-6/21/108 Võrtsukala OÜ taotluse nr 833018790498 taas rahuldamata, tuginedes kohaliku algatusrühma MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond
  20. märtsil 2021 läbi viidud hindamise tulemusele. Otsuse kohaselt kinnitati 2

(14)3-21-2144 MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond
  1. märtsi 2021 juhatuse otsusega Võrtsukala OÜ taotluse uue hindamise tulemuseks 81 punkti ning taotlus jäi sellega esialgses
  2. aasta I taotlusvooru paremusjärjestuses
  3. kohale. Tegevussuuna eelarve oli 115 950,42 eurot ning sellele esitati kaheksa taotlust kogusummas 175 412,02 eurot. Algselt kinnitatud paremusjärjestuses
  4. kohale jäänud taotlusele jätkus toetust 6574,96 eurot ning samas summas pakkus algatusrühm toetust Võrtsukala OÜ-le. Kuna taotleja ei andnud nõusolekut ega kinnitanud projekti elluviimist väiksemas summas toetuse määramise korral, jättis PRIA taotluse rahuldamata

§ 30lg 7 alusel.

1.

  1. PRIA jättis
  2. augusti
  3. a vaideotsusega nr 17-24.2/21/768-1 vaide otsuse nr 176/21/108 peale rahuldamata.
  4. Võrtsukala OÜ esitas
  5. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
  6. mai
  7. a otsuse nr 17-6/21/108 ja
  8. augusti
  9. a vaideotsuse nr 1724.2/21/768-1 tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata toetustaotlus uuesti läbi
  10. Kohus võttis kaebuse
  11. septembri
  12. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele
  13. oktoobril
  15. Kohus määras
  16. oktoobri
  17. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas
  18. novembril 2021 enda täiendava kirjaliku seisukoha. Vastustaja esitas
  19. novembril 2021 vastuväited kaebaja seisukohtadele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  20. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist, esitades kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmised väited. 5.
  21. Vaatamata läbitud kohtuvaidlusele ei ole PRIA lahendid taganud kaebajale selgust otsustusprotsessi üle ning hindamispunktide pidev muutmine ja erinevus on olulised, tuvastamaks hindamisprotsessi ebaobjektiivsust isegi juhtumil kui hindamiskomisjoni kaalutlusruum on avar. Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel loeb PRIA
  22. märtsil 2021 hindamiskomisjoni poolt antud 81 punkti objektiivse hindamisprotsessi tulemuseks. Komisjon pole esitanud ühtegi selget põhjendust selle kohta, kuidas esmasel hindamisel ilma kaubikut hindamata on koguprojekt saanud 101 punkti ja
  23. märtsil 2021 on sama taotlus hinnatud 81 punktile koos kaubikuga. 5.
  24. PRIA ei ole olulistele hindamiserinevustele mingit tähelepanu pööranud, mistõttu saab järeldada, et PRIA ei ole sisulist toimingut teostanud ja tugineb ainult asjakohase määruse § 27 lg 5 formaalsele täitmisele. PRIA-l oli kohustus ja õigus võtta seisukoht kohaliku algatusrühma hindamiskomisjoni kaalumisreeglite järgimise ja põhjendamiskohustuse kohta. 5.
  25. Hindamiskomisjoni ja PRIA seisukohad on laialivalguvad ja tuginevad ainult keelelistele stampidele. Ei ole analüüsitud: milline on hinna suhe strateegilise eesmärgiga; milline kulu ei ole otstarbekas ega täida tegevussuuna eesmärke; milline peab olema kaubiku hind, et see oleks kooskõlas strateegia eesmärkidega; kuidas hinnata kulu otstarbekust; mille alusel on võimalik väita, et strateegilised eesmärgid ja vastavus tegevussuunale on olemas ainult siis, kui soetatakse odav kaubik. Ei selgu, milliseid kriteeriume on PRIA või hindamiskomisjon arvestanud, nimetades sõidukit kulukaks. Materjalidest ei nähtu, et keegi oleks võrrelnud 3

(14)3-21-2144 kaubikute tehnilisi näitajaid ja garantiiperioode. Arusaamatuks jääb PRIA väide, et tegemist on „ arusaamatu kaubiku valikuga“. 5.
  1. Kohalik algatusrühm on jaganud punkte, arvestades eeldust, et kaebaja ei pääseks mingil juhul paremusedetabelisse, kuigi
  2. märtsil 2018 antud 101 punktiga pidi ta kindlalt pääsema. 5.
  3. Vaideotsuses (p 3) väidab PRIA, et kulude abikõlblikkust ei saa sisuliselt hinnata, kuna „jah-ei“ vastuse puhul puudub hindamisskaala (üks kulu ei saa olla pooleldi abikõlbulik ja pooleldi mitteabikõlbulik). Kogu vaidlus aga algaski sellest, et hindamiskomisjon leidis, et kulu ei ole abikõlbulik. Kalandusturu korraldamise seaduse (

) § 30 lg-te 1 ja 7 alusel on kulude abikõlblikkuse hindamine PRIA, mitte hindamiskomisjoni pädevuses. Kui kulude abikõlbulikkuse hindamine ei ole üldse võimalik, siis on arusaamatu, kuidas saab üldse kontrollida hindamiskriteeriumide vastavust hindajate antud punktidele. Komisjon on jätkuvalt tegelenud abikõlblikkuse hindamisega. 5.

  1. Väide, et projekti mõju piirdub ühe ettevõtte sissetulekute suurenemisega, on nii õiguslikus kui ka majanduslikus mõttes absurdne. Kvaliteetsete seadmete või transpordi kasutamine omab mõju kogu piirkonnale ja ühe ettevõtte sissetulekute suurenemine on kinnitus sellest, et tal läheb turul hästi, ta on võimeline laienema, palkama uut tööjõudu või tõstma palkasid. 5.
  2. Taotleja valitud transpordivahendi erinevate iseloomustamistega (sõiduauto; luksuslik buss) on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega, sest ei selgu, millistel asjaoludel taotluse objekt ei ole kooskõlas strateegiaga. Mercedes-Benz pakub professionaalseks kaubaveoks sama kerega kaubikut Vito, mille hinnad algavad 25 200 eurost. Hindajate lakoonilistest ja asjaolude mittetundmisele viitavast seisukohast, et hinnad algavad 25 200 eurost, jääb arusaamatuks, kuidas nimetatud väide seostub kulude otstarbekuse ja kulude mõistlikkusega strateegia saavutamise kontekstis. Hindajate lakoonilised ja asjaolude mittetundmisele viitavad seisukohad ei võimalda PRIA-l nõuetekohaselt otsustada otsustusprotsessi seaduslikkuse üle. 5.
  3. Varasemate hindamiste ebaselgus tekitas kahtlusi ka Riigikohtus ja nende kõrvaldamiseks ongi käimas käesolev menetlus. Varasemad hindamised on käsitletavad asjaoludena, mille alusel saab kaebaja tugineda hindamiskomisjoni jätkuvale ebaobjektiivsusele ja PRIA võimetusele. 5.
  4. PRIA tunnistab, et kordushindamise protseduur on tervikuna reguleerimata. Arusaamatu on, kuidas kaebaja üksiktaotlust on võimalik täiendavalt ja eraldi hinnata. Sellises olukorras on kaebaja suhtes negatiivse lahendi tegemine ainult vormistamise küsimus. Kohaliku algatusrühma hindamiskomisjon ei tunnistanud sisuliselt oma vigu ka
  5. märtsil 2021 antud hindamisel ja jätkas läbipaistmatut hindamist. 5.9.

järgi moodustab ka kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (

§ 29lg 1 teine lause).

Seega oleks ka ilma sisuliselt uue haldusmenetluseta olnud võimalik teha suveräänne otsus, arvestades hindamistulemusi 28.03.2018 hindamisotsuse alusel (kaebaja punktisumma) 101 ja paigutades ta sellise punktide arvuga ka paremustabelisse. Kolm aastat tagasi esitatud taotluse uus hindamine käesolevas vaidluses toodud asjaolude alusel ei ole õiglane. 5.10. PRIA ei ole kohustatud hindamiskomisjoni erapoolikuid ja mitteasjakohaseid selgitusi aktsepteerima. 4

(14)3-21-2144
  1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades vastuseks kaebusele järgmised seisukohad. 6.
  2. PRIA on hindamise põhinõuete täitmist kontrollinud ega ole tuvastanud rikkumisi. PRIA on vaideotsuses põhjalikult selgitanud, milliseid nõudeid kontrollitakse algatusrühma esitatud dokumentide läbivaatamisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid PRIA järelduste ümberlükkamiseks. 6.
  3. Esimene ja teine hindamine on tunnistatud õigusvastaseks ning neile ei saa enam tugineda. Algatusrühma juhatus, hindajad ning PRIA on saanud Riigikohtu otsusest asjas nr 3-18-2099 juhiseid, kuidas varasemaid vigu mitte korrata ning tagada hindamise ja otsuste läbipaistvus. Riigikohus tõi välja konkreetsed puudused ning selgitas, et kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. 6.
  4. Võrtsukala OÜ taotlus pääses
  5. märtsi
  6. a hindamise tulemusega (81 punkti) paremusjärjestuses seitsmendale kohale ning kaebajale pakuti osalist rahastust võrdses summas taotlusega, mis oli
  7. aastal kinnitatud paremusjärjestuses samal kohal. Kui kaebaja oleks osalise rahastamisega nõustunud, oleks algatusrühm pidanud selle summa enda eelarvest leidma. 6.
  8. Kaebaja taotluse sattumine paremusjärjestuses rahastatavate projektide hulka
  9. märtsi
  10. a hindamise tulemusena näitab hindamise objektiivsust. 6.
  11. PRIA jättis
  12. mai
  13. a otsusega nr 17-6/21/108 rahuldamata Võrtsukala OÜ taotluse, tuginedes muu hulgas algatusrühma esitatud hindamistulemustele. Nimetatud otsusega kinnitas PRIA sisuliselt hindamise tulemused ning võttis seisukoha, et kaalumisreegleid ja põhjendamiskohustust on nõuetekohaselt täidetud. 6.
  14. PRIA soovis kaebuses viidatud vaideotsuse selgitusega juhtida tähelepanu terminite „hindamine“ ja „kontrollimine“ erinevale tähendusele – lihtsustatult on algatusrühma ülesanne hinnata ja PRIA ülesanne on kontrollida. Hindamisel on seejuures kasutada laiem tulemuste skaala kui kontrollimisel. Kui kontrollimise tulemus saab olla üksnes kas vastab (jah) või ei vasta nõudele (ei), siis hindepunkte sai anda vahemikus 0-
  15. Seega PRIA mitte ei hinda, vaid kontrollib kulude abikõlblikkust, saades vastuseks kas kulu on abikõlblik või mitte. Seevastu hindajatel tuleb lähtuda laiemalt taotluses kavandatud kulude vastavusest strateegiale ning sobivusest selle eesmärkide saavutamiseks. Hindamise tulemus võib olla kas „ei vasta üldse“, „vastab teatud määral“ või „vastab täiesti“. 6.
  16. PRIA kontrollib projektitoetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja projektitoetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes

§-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5.

§ 28

lg 1 kohaselt loetakse toetustaotlus nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning

-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. Kulude abikõlblikkuse tingimused on sätestatud meetme määruse §-s 23 ning kuuluvad seega toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrolli alla. 6.8. Taotluses kavandatud kulude abikõlblikkuse kontroll on kohaliku algatusrühma ülesanne, kuid üldjuhul on kohaliku arengu strateegiad ja rakenduskavad koostatud vastavuses meetme määrusega ning enamasti ei sobi mitteabikõlblikud kulud kokku ka strateegias püstitatud eesmärkidega. 5

(14)3-21-2144 6.
  1. Sõiduauto, väikebussi või muu sarnase termini kasutamine ei muuda hindaja kommentaari sisu õigusvastaseks. Kommentaari sisu lubab järeldada, et hinnang käib ikkagi konkreetselt taotluses märgitud transpordivahendi kohta. Isegi kui algatusrühm oleks lugenud reisibussi ostmise strateegiale vastavaks, ei oleks PRIA kulude abikõlblikkuse kontrolli tulemusel saanud sellele ikkagi toetust määrata vastavalt meetme määruse § 23 lg 2 p-le
  2. 6.
  3. Kvaliteet ei ole ainuke argument kulude mõistlikkuse ja otstarbekuse hindamisel ega ole ka eriti hästi mõõdetav ja võrreldav näitaja. Hinnavahe väljavalitud väikebussi ja teiste tootjate kaubikute vahel on enam kui kahekordne, mis ei ole põhjendatud ka parema kvaliteedi eeldusel, eriti kui arvestada, et sihipärase kasutamise periood kestab ainult viis aastat. V-klassi reisibussi ümberehitamine kolmekohaliseks kaubikuks külmikute vedamiseks ei ole põhjendatud, kui selleks otstarbeks on turul sobivamaid sõidukeid. 6.
  4. Kõnealuses hindamiskriteeriumi nr 1 puhul vaadeldakse mõju kitsamas tähenduses – kas toetust kasutatakse otseselt ühe ettevõtte huvides või suuremas ringis. 6.
  5. Hindajate kommentaarid ei ole pikad, kuid neist on võimalik hindajate seisukoht välja lugeda, samuti veenduda, et hindajad on lähtunud taotluses esitatud asjaoludest ja hindamiskriteeriumist. PRIA on vaideotsuses pikemalt lahti kirjutanud, miks on pidanud hindepunkte põhjendatuks, ning ei ole teinud üksnes formaalset kontrolli. 6.
  6. PRIA-l ei olnud pärast Riigikohtu otsust Võrtsukala OÜ suhtes kehtivat paremusjärjestuse ettepanekut, mille alusel kaebaja taotluse kohta otsus teha. Uue hindamise läbiviimine oli paratamatult vajalik. PRIA-l tuli uue menetluse läbiviimisel arvestada nii kaebaja kui teiste taotlejate õigustega, sest piiratud eelarve tingimustes tuleb taotlejatel toetuse saamiseks omavahel konkureerida, et välja selgitada kohaliku arengu strateegiat parimal viisil ellu viivad projektid.

§ 30

lg 4 p 2 tingib vajaduse paigutada taotlused paremusjärjestusse ning taotlejal ei ole alust nõuda enda taotluse lisamist mingi muu taotlusvooru paremusjärjestusse peale selle, millesse ta oma taotluse esitas. Kuna kaebaja taotlus nr 833018790498 on esitatud vastavasse

  1. aasta taotlusvooru, tuleb sellel projektil konkureerida
  2. aasta taotlusvooru esitatud teiste projektidega sama eelarve piires. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsuse, millega jäeti rahuldamata tema
  4. veebruaril 2018 MTÜ-le Võrtsjärve Kalanduspiirkond (kohalik algatusrühm) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme 3.3 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“
  5. aasta esimeses taotlusvoorus kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks esitatud projektitoetuse taotlus.
  6. Eelnevalt on PRIA varasem
  7. augusti
  8. a otsus nr 17-6/422, millega kaebaja taotlus esmakordselt rahuldamata jäeti, läbinud kohtumenetluse, mille tulemusena otsus tühistati ning kohustati PRIA-t kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema (Riigikohtu
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-18-2099). Riigikohus heitis viidatud otsuses kokkuvõtvalt ette vigu projekti hindamisel (läbipaistmatus ja ebaselgus) ning PRIA otsustusprotsessis (ilmne viga kaebaja taotluse hindamisel). Kuna Riigikohtu viidatud lahendiga tühistati varasema kahe hindamise tulemustel põhinevad otsustused, nõustub kohus vastustajaga, et käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks 6

(14)3-21-2144 kolmanda, st pärast Riigikohtu otsust toimunud uue hindamise tulemusel tuginev PRIA
  1. mai
  2. a otsus nr 17-6/21/108 ja
  3. augusti
  4. a vaideotsus nr 17-24.2/21/768-
  6. Vaidlus on võrsunud EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ raames esitatud toetustaotluse hindamisest. Selle meetme puhul esitatakse projektitaotlus esmalt kohalikule algatusrühmale, kes kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale. EMKF-i toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetmete või tegevuste kaupa (meetme tingimused) kehtestab kooskõlas rakenduskavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 19

). Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 teise osa III jaotise II peatükis nimetatud kohaliku algatusrühma kohta esitatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng (kohalik algatusrühm), kooskõlas sama määruse art 33 lgga 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 ning rakenduskavaga. Kohalik algatusrühm praeguse vaidluse tähenduses on MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. Kohaliku algatusrühma olemust ja ülesandeid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

  1. detsembri
  2. a määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta. Selle määruse artikkel 34 lg 1 sätestab, et kohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning nende rolli kõigi kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmisel määravad kindlaks liikmesriigid. Artikkel 34 lg 3 näeb ette, et kohaliku tegevusgrupi ülesanded hõlmavad muu hulgas toetustaotluste vastuvõtmist ja hindamist ning tegevuste valimist ja toetuse summa kindlaksmääramist ning vajaduse korral pakkumuste suunamist toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele. 10.

§ 24

lg-s 6 on rõhutatud, et kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm määruse nr 1303/2013 artikli 34 lg-s 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel ning teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta. Eesti õiguse kohaselt teeb lõpliku otsuse toetuse heakskiitmise kohta PRIA, võttes arvesse kohaliku algatusrühma ettepanekut (viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-2099, p 19;

§ 30lg 1).

  1. Riigikohus rõhutas viidatud otsuses, et hinnangu kujunemine peab olema läbipaistev ja arusaadav (vt määruse nr 1303/2013 art 34 lg 3 p b) ning selles seisnes põhiline etteheide varasemale hindamisele. Kaebaja väitel on ka kolmas (praegusel juhul vaidlusalune) hindamine toimunud hoolimata Riigikohtu antud juhtnööridest ebaobjektiivselt ning hindamis- ja otsustusprotsess pole kaebaja arvates selge.
  2. Hindamise põhinõuded on reguleeritud

§-s 25, maaeluministri

  1. novembri
  2. a määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ (meetme 7

(14)3-21-2144 määrus, määrus nr 19) §-s 27 ning kohaliku algatusrühma MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kehtestatud töökorras
  2. PRIA jättis kaebaja taotluse uue hindamise tulemustele tuginedes rahuldamata, esitades järgmised põhjendused (dtl 9-10): 13.
  3. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond juhatus kinnitas
  4. märtsi
  5. a otsusega uue hindamise tulemused, mille kohaselt Võrtsukala OÜ taotlus sai hindamisel 81 punkti ning jäi sellega esialgses
  6. aasta I taotlusvooru paremusjärjestuses
  7. kohale. Tegevussuuna eelarve oli 115 950,42 eurot ning esitati kaheksa taotlust kogusummas 175 412,02 eurot. Algselt kinnitatud paremusjärjestuses
  8. kohale jäänud taotlusele jätkus toetust 6574,96 eurot ning samas summas toetusele oleks uue hindamise tulemusel õigus ka Võrtsukala OÜ-l.

§ 25

lg 6 p 3 kohaselt hindab kohalik algatusrühm kohaliku arengu strateegia rakendamisel taotlusi hindamiskriteeriumite alusel. Määruse nr 19 § 27 lg 5 p 1 järgi kontrollib kohaliku algatusrühma juhatus, kas projektitoetuse taotlused on hinnatud ettenähtud nõuete kohaselt, ning võtab vastu otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 13.2. PRIA ei tuvastanud algatusrühma läbiviidud menetluses või määruses nr 19 sätestatud nõuete rikkumisi. taotluste hindamisel 13.3.

§ 30

lg 9 p 4 sätestab, et fondi toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele sama paragrahvi lõike 4, 7 või 8 kohaselt.

§ 30

lg 4 p 2 kohaselt rahuldatakse toetuse taotluste hindamise korral toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

§ 30

lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega. Võrtsukala OÜ ei andnud algatusrühmale ega PRIA-le nõusolekut nimetatud summas (6574,96 eurot) toetuse määramiseks ega kinnitanud projekti elluviimist osalise rahastamise korral.

  1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hindamiskomisjon andis kaebaja taotlusele uuel hindamisel 81 punkti, mille järgi asetus kaebaja taotlusvoorus varem hinnatud taotluste pingereas seitsmendale kohale (hindamistulemuste koondleht, dtl 37-38). Vaidlust pole ka selles, et selline asetus pingereas garanteerinuks kaebajale esialgse hindamise tulemusi arvestades toetuse osalise määramise summas 6574,96 eurot ning et kaebaja ei ole andnud nõusolekut toetuse osaliseks määramiseks.
  2. Kohus märgib esmalt, et kaebaja viidatud esimene hindamine on haldusasjas nr 3-182099 toimunud kohtumenetluse tulemusena osutunud õigusvastaseks läbipaistmatuse ja ebaselguse tõttu. Kuigi esimene hindamine on andnud kaebaja jaoks kokkuvõttes märgatavalt soodsama hindamistulemuse, on sellel hindamistulemusel põhinenud otsus tema osas tühistatud ning vastustajat on kohustatud taotluse kohta uut otsust tegema. Seejuures ei kohusta Riigikohtu otsus sõnaselgelt läbi viima uut hindamist. Riigikohus rõhutas viidatud lahendis (p 20), et

järgi moodustab kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (§ 29 lg 1 teine lause) ning PRIA pädevuses on muuta kohaliku algatusrühma moodustatud paremusjärjestust ja komisjoni hindepunkte. 1 http://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Hindamise_tookorrad.pdf 8

(14)3-21-2144
  1. Kaebaja peab ebaõigeks, et olukorras, kus nn kordushindamise protseduur on üldse reguleerimata, hinnati tema taotlust täiendavalt eraldi. Kaebaja näeb selles ohtu, et teades ette teiste taotlejate varasemaid hindamistulemusi, on negatiivne otsustus tema suhtes n-ö vormistamise küsimus. Kaebaja leiab, et PRIA-l olnuks võimalus teha suveräänne otsustus tema taotluse kohta uut hindamist läbi viimata, võttes arvesse
  2. märtsi
  3. a hindepunkte
(101).
  1. Läbiviidud uue hindamise puhul ei ole toimunud enam tõepoolest kõikide
  2. a taotlusvoorus esitatud taotluste ümberhindamist. Samas on varasematel hindamistulemustel põhinev paremusjärjestus ning otsustused toetuse saamise kohta teiste taotlejate osas kehtivad, kuna läbitud kohtumenetlus ei puudutanud teisi paremusjärjestusse asetunud taotlejaid (kohtumenetluses tühistatud otsus oli tehtud üksnes kaebaja suhtes – haldusasja nr 3-18-2099 tl 23-24). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema taotluse uue hindamise läbiviimine oli ebaõige. Kuna Riigikohus pidas varasemat hindamist kaebaja osas õigusvastaseks, ei ole põhjendatud kaebaja lähenemine, et vastustaja saanuks teha uue otsustuse ka varem antud hindepunktide alusel. Kaebaja soovitud varasema hindamistulemust (101 punkti) on Riigikohus kritiseerinud mh põhjusel, et selle puhul ei hinnatud projekti kui tervikut, vaid ainult seadmete osas (ilma sõidukit hindamata). Praeguses asjas hinnatav otsuse aluseks olev hindamistulemus ei ole seega võrreldav esialgu saadud tulemusega
(101)punkti, kus hinnati üksnes seadmeid (mitte sõidukit) ning komisjon pidas üksnes seadmete osas projekti edukamaks, kui edaspidi koos sõidukiga, mille eesmärgipärasust ja strateegiale vastavust silmas pidades ei ole ka käesoleva hindamise puhul antud kuigi kõrgeid hindeid. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tema taotluse lahendamisel lähtuks PRIA õigusvastasest hindamistulemusest, isegi kui see on kaebajale formaalsest aspektist soodsam. Kaebaja projekti teise hindamise tulemusena on projekt tervikuna (seadmed ja sõiduk) saanud aga vähem hindepunkte kui viimasel hindamisel, st see on kaebajale ebasoodsam tulemus ega oleks taganud sellist kohta paremusjärjestuses nagu praegusel juhul kontrollitava hindamise puhul. 18. Samas ei saanud PRIA teha oma otsustust ka ilma algatusrühma hindamiskomisjoni eelneva hindamiseta (

§ 29lg 6).

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja taotlus nr 833018790498 oli esitatud vastavasse

  1. aasta taotlusvooru, tuleb tal selle projektiga konkureerida
  2. aasta taotlusvooru esitatud teiste projektidega sama eelarve piires. Samuti selles, et hoolimata korduvhindamise täpsema regulatsiooni puudumisest oli kaebaja projekti hindamine Riigikohtu juhtnööre silmas pidades õiguspärane. Paraku ei olnud PRIA-l võimalik otsustamisel enam seejuures uuesti hinnata seda, kas ülejäänud taotlusvooru projekte oli hinnatud läbipaistavalt ja õiglaselt. Ka kohus saab anda hinnangu vaid kaebaja projekti hindamise vastavusele kehtiva õiguse ja hindamiskriteeriumite valguses. Kuna nüüdseks on kohus kohtumenetluses tuvastatud hindamis- ja otsustamisvigade tõttu kohustanud vastustajat kaebaja taotluse üle uuesti otsustama, oli asjakohane uue hindamise läbiviimine, arvestades kohtu etteheidetega varasemale menetlusele. Muuhulgas on Riigikohus rõhutanud, et kaebaja projekti eelarvet oli hinnatud poolikult ning põhjendamatult suurt tähtsust oli omistatud sõidukiga seonduvale ning selle väidetavalt kõrge hinna osatähtsusele projekti kui terviku vaates (viidatud otsuse p-d 28-31). 9

(14)3-21-2144
  1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole struktuuritoetuse taotlejal subjektiivset õigust toetuse saamisele ega ka toetuse saamiseks taotletud ulatuses, kuid on õigus sellele, et tema taotlust oleks õiguspäraselt menetletud (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud lahendid).
  2. Kaebaja väidab jätkuvat ebaselgust seoses sellega, et erinevate hindamiste käigus on saadud väga erinevad tulemused ning et komisjon pole esitanud ühtegi selget põhjendust selle kohta, kuidas esmasel hindamisel ilma kaubikut hindamata on kogu projekt saanud 101 punkti ja
  3. märtsil 2021 on sama taotlus hinnatud koos kaubikuga 81 punktile.
  4. Eelpool viidatud õiguslikku regulatsiooni silmas pidades tugineb PRIA oma otsustust tehes kohaliku algatusrühma hinnangul põhinevale ettepanekule. Kohalikul algatusrühmal ei ole ilma taotleja nõusolekuta õigust muuta taotlust ega vähendada taotletavat toetusesummat või hinnata taotlust ilma taotluses sisalduva kuluta. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, peab komisjon hindama taotlust tervikuna koos kõikide kuludega ning algatusrühmal ei ole alust ilma taotleja nõusolekuta arvata mitteabikõlbulikke kulusid projektist välja (

§ 30lg 7; viidatud otsus asjas nr 3-18-2099, p 19).

Sellest tulenevalt tuli algatusrühmal hinnata kaebaja projekti taotluses algselt esitatud ulatuses (59 461,60 eurot) ning tervikuna, st seadmete ja sõiduki osas. 22. Vaidlust ei ole, et toetuse määramise või mittemääramise otsustamise pädevus on PRIAl (

§ 30

lg 1).

järgi moodustab ka kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral taotlejate paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (

§ 29lg 1 teine lause).

PRIA pädevuses on muuta ka kohaliku algatusrühma moodustatud paremusjärjestust ja komisjoni hindepunkte (vt viidatud otsus asjas nr 3-18-2099, p 20 ja Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-121, p 14). Seega on PRIA pädevuses otsustada kulude abikõlbulikkuse üle ning mh mitteabikõlbulike kulude osas komisjoni hindepunkte ja algatusrühma paremusjärjestust muuta. PRIA otsuse õiguspärasuse hindamine kohtus hõlmab ka hindamise õiguspärasust. Kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab senise kohtupraktika kohaselt sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi (nt viidatud lahend asjas nr 3-18-2099, p 23 ja seal esitatud praktika; Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-18-121, p 12).
  3. Kaebaja taotles toetust summas 59 461,50 eurot kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete (nimekiri dtl 70) ja sõiduki ostmiseks. Hindamiskomisjoni
  4. märtsi
  5. a koosoleku protokollis (dtl 146-148) on osundatud algatusrühma järelpärimisele antud PRIA vastusele, et algatusrühmal ei ole õigust kontrollida kulude abikõlblikkust, vaid algatusrühma ülesanne on hinnata projektitaotlusi vastavalt kohaliku arengu strateegiale ja rakenduskavale. Samuti on viidatud PRIA selgitusele, et algatusrühm saab võtta aluseks kaebaja
  6. juuni
  7. a taotluse ja lasta selles olevaid puudusi kõrvaldada. Haldusasja materjalidest ilmneb, et algatusrühm on kahe järelepärimise käigus küsinud kaebajalt täiendavat teavet seadmete hinnapakkumiste kohta ning sõidukite pakkumuste võrdlemiseks tehniliste tingimuste spetsifikatsiooni (dtl 54-59). 10

(14)3-21-2144 Selline algatusrühma tegevus viitab tahtele läbi viia Riigikohtu juhistele vastav sisuline hindamine.
  1. Kaebaja väitel jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel on PRIA pidanud
  2. märtsi
  3. a hindamise tulemust (81 punkti) objektiivse hindamisprotsessi tagajärjeks. Kaebaja märgib, et kõigi kolme hindamise puhul on hinnatud sama projekti ning saadud erinev punktide summa. See asjaolu on tekitanud kaebajas kahtluse tema tendentslikus ja erapoolikus kohtlemises. Kohus on eelpool selgitanud oma seisukohta, miks ta peab õigeks uue hindamise läbiviimist, mille käigus hinnati üksnes kaebaja
  4. a esitatud projekti ning ei saa aluseks võtta varasema hindamise tulemust, mis on kaebaja arvates soodsam (otsuse põhjenduste p-d 17 ja 18).
  5. Kohalik algatusrühm kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale (määruse nr 19 § 27 lg 1). Sama määruse nr 19 § 27 lg 3 kohaselt hindab hindamiskomisjon projektitoetuse taotlust asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast. Projektitaotlust hinnatakse järgmise kaheksa kriteeriumi alusel: projekti teostamise mõju piirkonnale ja strateegia tegevussuuna eesmärkide saavutamisele; taotleja poolt planeeritava või arendatava toote või teenuse turunõudlus, turustamise kanalid; projekti elluviimise mõju uute töökohtade tekkimisele ja olemasolevate säilitamisele; taotleja teadlikkus e. juhtkonna ja võtmetöötajate teadmiste ja kogemuste vastavus projekti eesmärkidele; projekti eelarve ja kulutuste asjakohasus; projekti teostamise mõju keskkonnale, innovaatilisus; projekti teostamise tulemusel kala- või vesiviljelustoodete väärindamiseks või turustamiseks vajalikus ehitises paranevad: 1) töötingimused; 2) hügieenitingimused ning 3) paraneb tootekvaliteet; projektitegevused aitavad kaasa Võrtsjärve kala- ja kalatoodete tuntuse suurendamisele Eestis, luuakse uusi kalatooteid või mitmekesistatakse valikut
  6. Iga kriteeriumi eest oli võimalik anda minimaalselt 0 ja maksimaalselt 2 (kokku maksimaalselt 16) punkti.
  7. Hindamiskomisjoni tegevust kajastavas
  8. märtsi
  9. a protokollis (osa II) on märgitud, et üle 5000 euro maksvate seadmete osas „[---] on võetud 3 pakkumist, aga MIIL OÜ pakutud sügavkülmkamber/konteiner pole teiste pakkumistega võrreldav.“ (dtl 147). Protokolli osas III on sõiduki kohta märgitud: „Taotluses esitatud sõidukite hinnapakkumised ei vasta määruse nõuetele (hindamiskomisjon ei saa kulu abikõlbulikkust arvesse võtta). Moller Auto kommentaar: Sõidukile ehitatakse vahesein ja kaubaruumi põrand kaetakse vineeriga, ehk jääb 5 kohta koos juhiga (ees 1+1 ja teises reas 3). Vaheseina ja põrandaplaadi saab soovi korral eemaldada, aga tehnilise ülevaatuse ajaks peab tagasi panema.“ (dtl 147). Protokollis viidatud lisadeks on hindamislehed koos põhjendustega ja hindamistulemuste koondleht. Hindamistulemuste koondlehel (dtl 37) on esitatud kolmanda hindamise tulemustel põhinev paremusjärjestus ning hindamiskomisjoni
  10. märtsi
  11. a koosoleku protokolli lisas 1 kajastuvad hindamiskriteeriumid ning on avatud nende sisu. Koondlehel on esitatud iga kriteeriumi juures hindamisskaala (0-2) ning hinded ükshaaval ning summana ja põhjenduste kokkuvõte (dtl 241-245). Iga üksiku hindaja antud hindepunktid ning põhjendused on vormistatud eraldi dokumendina (dtl 308 -311). 2 https://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Tegevussuund%201.pdf 11
(14)3-21-2144
  1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nende tõendite põhjal võiks järeldada hindamise ebaselgust. Erinevate hindajate põhjendused erinevad küll oma põhjalikkuse poolest, kuid kõik hindamiskomisjoni liikmed on andnud iga kriteeriumi kohta hindepunkte ja sisulise hinnangu. Hinnatud on projekti kui tervikut. Hindamislehel (dtl 308-311), mis kajastab hindepunkte kõigi kriteeriumite lõikes ning iga hinnatava kriteeriumi juures, on esitatud nii positiivsemaid kui ka negatiivsemaid arvamusi ning seetõttu pole kohtu hinnangul põhjust järelduseks hindamiskomisjoni eelarvamuslikust või pahatahtlikust hoiakust. Ka ei nõustu kohus kaebaja väitega, et hinnangud on laialivalguvad ja tuginevad ainult keelelistele stampidele. Tõepoolest tuleb möönda, et hinnangute sõnastus on kohati lakooniline, mida tunnistab ka PRIA oma vastuses kaebusele. Samas ei saa kommentaare kogumis pidada asjatundmatuks ning nende hulgas on ka olulises osas sisulist hinnangut ning konkreetseid näiteid sisaldavaid arvamusi. Kohtu hinnangul ei saa esitatud hinnanguid pidada asjakohatuteks ega ilmselgelt kehtivate hindamiskriteeriumidega või juhtumi asjaoludega vastuolus olevaks.
  2. Kuna hindamise käik on dokumenteeritud (protokoll, hindamislehed) ei saa ette heita läbipaistmatust. Kuna koondhinne on kujunenud üksikute komisjoni liikmete hinnangute tulemusena, ei põhine asjas kogutud tõenditel kaebaja väide, et hindepunkte on antud sellisel kaalutlusel, et kaebaja ei pääseks paremusjärjestuses kõrgemale kohale.
  3. Riigikohus heitis kaebaja taotluste esialgse hindamisega seoses ette, et projekti hindamisel on ebaproportsionaalselt suurel määral tähelepanu pööratud sõiduki maksumusele ning muid kulutusi ei olnud piisavalt arvestatud (viidatud otsus asjas nr 3-18-2099, p-d 28-31). Kaebaja leiab ka praegusel juhul, et sõidukiga seonduvalt ei ole hindamisel ja otsustamisel piisavalt analüüsitud järgmisi aspekte: milline on hinna suhe strateegilise eesmärgiga; milline kulu ei ole otstarbekas ega täida tegevussuuna eesmärke; milline peab olema kaubiku hind, et see oleks kooskõlas strateegia eesmärkidega; kuidas hinnata kulu otstarbekust; mille alusel on võimalik väita, et strateegilised eesmärgid ja vastavus tegevussuunale on olemas ainult siis, kui soetatakse odav kaubik. Samuti ei selgu kaebaja arvates, milliseid kriteeriume on PRIA või hindamiskomisjon arvestanud, nimetades sõidukit kulukaks, ning ei nähtu, et keegi oleks võrrelnud kaubikute tehnilisi näitajaid ja garantiiperioode. Selgusetuks jääb kaebaja arvates PRIA väide, et tegemist on „ arusaamatu kaubiku valikuga“. Kaebaja on seejuures arvamusel, et hindamiskomisjon on endiselt asunud otsustama ka kulude abikõlbulikkuse üle, kuigi tal vastavat pädevust ei ole.
  4. Määruse nr 19 § 23 lg 2 p 18 kohaselt on projekti mitteabikõlbulikuks kuluks M- või Nkategooria sõiduki ostmise või liisimise kulu, välja arvatud sellise N-kategooria sõiduki ostmise või liisimise kulu, mis on tootja poolt valmistatud kuni kolme istmekohaga ja mille kaubaruum on eraldatud istmekohtadest püsiva vaheseinaga. Uue hindamise käigus on vaid üks hindaja (hindaja 3) märkinud esimese kriteeriumi puhul, et „sõiduk ei ole määrusega kooskõlas“ (dtl 309). Ülejäänud osas ei saa hinnangutes antud kommentaaridest välja lugeda, et komisjoni liikmed oleksid asunud hindama kulude abikõlbulikkust. Komisjoni liikmete hinnangutest ilmneb, et valdavalt on peetud pakkumustes näidatud sõidukit kalliks või luksuslikuks, arvestades selle eesmärki (töötajate ja külmikute vedu, kaubaga laatadel osalemine). Kriteeriumi nr 1 all on kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et sõiduki osas ei täideta tegevussuuna eesmärke ning kriteeriumi 5 puhul, et sõiduki kulu osakaal eelarvest on ebaproportsionaalselt suur ega ole otstarbekohane. Hindajad on märkinud, et turul on saadaval odavamaid otstarbele vastavaid kaubikuid (sh samade tootjate omi, kellelt on 12
(14)3-21-2144 võetud pakkumised) ning kaebaja valitud sõiduki ümberehitamise kulu on peetud põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei saa pidada hinnanguid ebapiisavaks ega tendentslikuks. Sõiduki osakaal taotletavast toetusest on üle 50% taotletud toetusest (dtl 249-254). Seetõttu on põhjendatud, et hindajad on sõiduki eesmärgipärasusele ka olulisel määral tähelepanu pööranud. 31.

§ 30

lg 4 p 2 kohaselt rahuldatakse fondi toetuse taotluste hindamise korral meetme tingimustes sätestatu kohaselt toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Praegusel juhul on PRIA kaebaja taotlust rahuldamata jättes tuginenud

§ 30lg-le 7.

Selle sätte kohaselt võib meetme tingimustes ette näha, et kui fondi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta selle sätte kohaselt fondi toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. 32. Kohus nõustub vastutajaga, et määruse nr 19 §-s 23 sätestatud kulude abikõlbulikkuse kontroll on hõlmatud

§ 28

lg-s 1 sätestatud nõuetekohasuse kontrolliga, mis tähendab nii taotlejale, taotlusele kui ka toetatavale tegevusele kehtestatud nõuete kontrolli. Kulude abikõlbulikkuse kontroll on PRIA pädevuses. Praegusel juhul kujunes kaebaja projektile jagunenud toetussumma paremusjärjestuse alusel, mis moodustus varasemate hindamistulemuste põhjal, s.t enne, kui PRIA saanuks otsustada kulude abikõlbulikkuse üle. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus PRIA oleks kohaliku algatusrühma ettepaneku saamise järel hinnanud kulude abikõlbulikkust ning seetõttu otsustanud toetuse summa vähendamise. Kaebaja taotletust olulisem väiksem toetussumma (6574,96 eurot) kujunes seetõttu, et uuel hindamisel kaebajale omistatud hindepunktide arv tingis tema paiknemise paremusjärjestuses (

  1. koht) ning varasema toetussummade jaotuse kohaselt oli just selline summa ette nähtud paremusjärjestuse
  2. kohal olevale taotlejale. Haldusasja tõenditest ei ilmne, et summa suurust oleks mõjutanud PRIA arvamus kulude abikõlbulikkusele – PRIA ei ole ei vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse põhjendustes näidanud, et hindepunktide alusel kujunenud toetussummat oleks vähendatud mitteabikõlbulike summade võrra või kas selliseid kulusid on üldse välja selgitatud. Vastustaja märgib vaid vastuses kaebusele (p 5; dtl 277), et isegi kui algatusrühm oleks lugenud reisibussi ostmise strateegiale vastavaks, siis PRIA ei oleks kulude abikõlblikkuse kontrolli tulemusel saanud sellele ikkagi toetust määrata. PRIA viitab seejuures määruse nr 19 § 23 lg 2 p-le 18 ning märgib, et toetustaotluses väljavalitud väikebussi mudel Mercedes-Benz V 300d Avantgarde A2 on olemuslikult M1 kategooria sõiduk ning selle ümberehitamine N kategooria sõidukiks ei ole toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine. Eeltoodu viitab sellele, et vastustaja ei olegi teostanud talle kehtivast õigusest tulenevat kontrolli kulude abikõlblikkuse üle, ega analüüsinud kaebaja taotluse hindamise tulemusena kujunenud paremusjärjestust, vaid on automaatselt nõustunud ettepanekuga. 13

(14)3-21-2144 33. Kohus leiab, et kujunenud olukorras ei olnud põhjendatud tugineda toetustaotluse rahuldamata jätmisel

§ 30

lg-le 7, kuna selle sätte kohaldamise eeldus (toetussumma vähendamine mitteabikõlbulike kulude võrra) ei olnud täidetud. Paremusjärjestuse järgi just sellise summa (6574,96 eurot) kujunemine oli tingitud vastustaja enda varasemast õigusvastsest tegevusest ajendatud uue hindamise tõttu. PRIA ei ole analüüsinud, kas toetuse maksmine paremusjärjestuse alusel kujunenud summa ulatuses olnuks võimalik, arvestades toetustaotluse eesmärke. Vastustaja on vastuses kaebusele (p 2; dtl 276) märkinud: „Seega pääses kaebaja taotlus paremusjärjestuses n-ö üle rahastatavate projektide joone ning kui kaebaja oleks osalise rahastamisega nõustunud, siis oleks algatusrühm pidanud selle summa enda eelarvest leidma. Olukorras, kus eelarve jääk on juba uueks taotlusvooruks kinnitatud, siis summa eraldamine varasema rikkumise tõttu toob suure tõenäosusega kaasa algatusrühma ülejäänud liikmete pahameele.“ Vastustaja selline lähenemine jääb arusaamatuks. Avaliku võimu õigusvastase tegevuse korral õiguskaitse saamine ja õiguspärane haldusmenetlus ei tohiks kuidagi sõltuda kellegi pahameelest või muust subjektiivset laadi arusaamast. 34. Kehtivas õiguses ei ole

§ 30

lg-ga 7 sarnast normi, mis võimaldaks taotleja nõusoleku puudumise korral jätta toetuse osaliselt määramata ja taotluse tervikuna rahuldamata.

  1. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Tühistamisnõude rahuldamine toob kaasa ka vaidlustatud otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse tühistamise ning kohustamisnõude rahuldamise. Varasemast kohtupraktikast tulenevalt ei välista tühistamis- ega kohutamisnõude rahuldamist alati ka asjaolu, et toetusvooru raames toetusteks mõeldud raha on jagatud ja otsas. Selline võimalus oleks välistatud näiteks juhul, kui kehtiv õigus üldse ei võimaldaks taolist taotlust enam rahuldada ja toetust maksta (nt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-16-1048, p 11). Vastustajal tuleb kaebaja taotlus seega uuesti läbi vaadata ja selle osas uus otsus teha. Kohus rahuldab eelnevat arvestades kaebuse täies ulatuses. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui menetlusosalised on siiski käesoleva haldusasjaga seoses kulusid kandnud, jäävad need vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 ja § 109 lg 1 ls-le 4 nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.