Obsah (12)

§ 316§ 320§ 266§ 319§ 63§ 64§ 68§ 73§ 78§ 16§ 58§ 297

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Kohtu

§ 316

lg 1, § 319 lg 1 - § 22 lg-te 2, 3 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi üldmenetluses Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli
2. a otsus Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Süüdistatav Ruslan Požarnikov (ik 37211083721); elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel; töökoht XXX . Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Kalmer Kask
3. oktoober 2021 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask; Süüdistatav Ruslan Požarnikov; Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu otsus Ruslan Požarnikovi süüdistuses jätta muutmata.
5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata Vladimir Sadekov Advokaadibüroole Ruslan Požarnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1267,20 eurot ja kulu suuruseks 66,60 eurot (summad sisaldavad käibemaksu).
7. Eelmises punktis märgitud summad mõista välja Ruslan Požarnikovilt riigituludesse. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. Ruslan Požarnikov töötas alates 01.11.
9. a kuni 31.01.
10. a Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituses menetlusgrupp II vanemuurijana (töötaja grupp: politseiametnik; allgrupp: vanemspetsialist). Alates 01.02.
11. a töötas R. Požarnikov Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna II menetlusgrupi vanemuurija ametikohal. Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine. Kannatanu valeütlusele kihutamine. R. Požarnikovi süüdistatakse selles, et ta pani toime

§ 316

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tõendi kõrvaldamine ja tõendi kunstlik loomine, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Ühtlasi süüdistatakse R. Požarnikovi selles, et ta pani toime

§ 320

lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kannatanu kihutamise teadvalt vale ütluse andmisele kriminaalmenetluses. Talle etteheidetavad kuriteod pani R. Požarnikov toime järgmistel asjaoludel. Vastavalt R. Požarnikovi tegevust reguleerivale vanemuurija ametijuhendi p-le 3.1 on R. Požarnikovi üks teenistuskohustustest menetluse teostamine Ida prefektuuri kriminaalbüroo talituste uurimisalluvuses olevates kriminaalasjades. Töötades Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituses menetlusgrupp II vanemuurijana oli R. Požarnikovi menetluses kriminaalasi nr 19233001212. Antud asjas oli menetlust alustatud 26.09.2019. a

§ 266lg 2 p 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 25.-26.09.2019.

a tungiti ukseluku lõhkumise teel Narvas aadressil XXX asuvasse eluruumi, kust varastati O.K. le kuuluvaid esemeid. Muuhulgas oli varastatud punast värvi sülearvuti Asus. 07.10.

1. a kuulas R. Požarnikov kannatanuna üle O.K. . Selleks hetkeks oli R. Požarnikov teadlik võimaliku varga (T.J. ) isikust. Samuti sellest, et varastatud sülearvuti Asus oli pärast vargust sattunud I.N. valdusesse ja et I.N. le oli selle toonud T.J. . Seejuures oli I.N. andnud sülearvuti 02.10.
2. a oma elukohas välja R. Požarnikovile, kes samal päeval tagastas isiklikult varastatud sülearvuti O.K. le. Asjaolu, kust ja kellelt R. Požarnikov sülearvuti O.K. le tagastamiseks sai, oli 07.oktoobriks
3. a teada ka kannatanule. Hoolimata eeltoodust vormistas R. Požarnikov 07.10.
4. a toimunud kannatanu ülekuulamise käigus uurijana protokolli, millesse tema poolt O.K. ütlustena kantud tekst ei vastanud arvuti tagasisaamise asjaolude osas tegelikkusele. Ühtlasi veenis R. Požarnikov O.K. t kannatanuna sellist protokolli allkirjastama. Muuhulgas oli protokolli kantud tegelikkusele mittevastav väide, justkui oleks O.K. temalt varastatud sülearvuti 01.10.
5. a Narvas XXX maja esimesel korrusel asuvast lapsekärude ruumist üles leidnud. Protokolli kantu kohaselt 2 äratas lapsekärude ruumis O.K. tähelepanu Maxima kilekott, millest ta leidis eelnevalt varastatud punast värvi sülearvuti. Kuidas arvuti kilekotiga antud ruumi sattus (kes selle sinna jättis), O.K. protokolli kantu kohaselt seletada ei osanud. Samas olevat O.K. kõik oma kaotsi läinud asjad ise üles leidnud ning tal ei ole (enam) kellelegi pretensioone. R. Požarnikov põhjendas kannatanule selliste ütluste protokolli kandmise vajadust asjaoluga, et arvuti O.K. le tagastati ning asja edasine uurimine võtaks liialt kaua aega. O.K. , olles teadlik protokolli kantud väidete mittevastavusest tegelikkusele, allkirjastas protokolli R. Požarnikovi palvel /pealekäimisel. 20.11.
6. a lõpetas R. Požarnikov kriminaalasjas nr 19233001212 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse põhistamata määrusega, viidates KrMS § 2001 lõikele 1 (menetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). T.J. e võimalikku osalust antud varguse toimepanemises kriminaalasja raames edasi ei uuritud. R. Požarnikovi poolt 07.10.
7. a ülekuulamise käigus ülekuulamisprotokolli koostamine ja sellesse protokolli O.K. ütlustena teadvalt ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavate ehk väljamõeldud väidete kandmine on vaadeldav tõendi (O.K. ülekuulamise protokoll / kannatanu ütlus) kunstliku loomisena

§ 316lg 1 (alt 2) mõttes.

Nimetatud toimingut tehes moonutati kriminaalasjas tähtsust omavaid tegelikke ja nii kannatanule kui ka uurijale teada olevaid asjaolusid. Samas jättis R. Požarnikov teadvalt vormistamata tõendina talle teadaoleva asjakohase teabe (sh jättis kogumata tõendid ning ei kuulanud üle varguse ning varastatud arvuti valdamisega tol hetkel teadaolevalt vahetult seotud T.J. t ja I.N. t), mis aidanuks välja selgitada varguse asjaolusid. Taoline R. Požarnikovi tegevus on vaadeldav tõendi kõrvaldamisena

§ 316lg 1 (alt 1) mõttes.

R. Požarnikovi tegevus 07.10.2019. a ülekuulamisel, mis seisnes tema poolt O.K. veenmises, et too kannatanuna tegelikkusele mittevastavaid ütlusi sisaldavale uurimistoimingu protokollile alla kirjutaks, on vaadeldav kannatanu teadvalt vale ütluse andmisele kihutamisena

§ 320lg 1 - § 22 lg 2 mõttes.

Valekaebuse esitamisele kihutamine ja kaasaaitamine R. Požarnikovi süüdistatakse selles, et ta pani toime teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta teadvalt vale kaebuse esitamisele kihutamise ja kaasaaitamise, s.o kuriteo

§ 319lg 1 - § 22 lg 2 ja lg 3 mõttes.

Talle etteheidetava kuriteo pani R. Požarnikov toime järgmistel asjaoludel. 11.02.

1. a paiku sai R. Požarnikov O.K. lt teada, et Politsei- ja Piirivalveameti sise- kontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse juht M.T. oli kuulanud O.K. 10.02.
2. a üle kahtlustatavana valeütluste andmises. Ühtlasi sai R. Požarnikov teada, et O.K. ülekuulamise käigus oli naisele esitatud küsimusi ka seoses R. Požarnikovi võimaliku ebaseadusliku tegevusega kriminaalasja nr 19233001212 raames. Eesmärgiga seada kahtluse alla Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse menetluses oleva kriminaalasja raames kogutavad tõendid ning sisekontrollitalituse uurija tegevus, aga samuti vältimaks seeläbi enda võimalikku kriminaalvastutusele võtmist, koostas R. Požarnikov ajavahemikul 11.-12.02.
3. a O.K. nimelt kirjaliku kuriteokaebuse M.T. i tegevuse peale. Seejuures ei vasta enamik kaebuses toodud väidetest 10.02.
4. a ülekuulamisel toimunu kohta tegelikkusele. R. Požarnikovi poolt koostatud kaebuse kohaselt olevat M.T. kasutanud 3 O.K. t kahtlustatavana üle kuulates naise suhtes põhjendamatult käeraudu ja hoidnud O.K. t 10 tundi politseimaja ruumidesse kinni. Samuti polevat M.T. võimaldanud kahtlustatavale kaitsjat ja ei tutvustanud O.K. le tema õigusi. Lisaks oli kaebuse kohaselt M.T. ähvardanud O.K. t vangi saatmisega (3,5 aastaks ’kinni panekuga’), kui O.K. keeldus koostööst Ida sisekontrollitalitusega R. Požarnikovi vastu süüstavate tõendite kogumiseks. Tegelikult midagi sellist 10.02.
5. a ülekuulamisel ei toimunud. O.K. ei omanud M.T. i suhtes pretensioone menetlustoimingu käigu osas ega soovinud ka kaebust esitada. Sellest hoolimata kutsus R. Požarnikov O.K. kohtumisele 12.02.
6. a, mille käigus ta andis O.K. le üle kaks koopiat enda poolt eelnevalt koostatud kuriteokaebusest koos ümbrikutega. Seejuures soovis R. Požarnikov, et O.K. esitaks need kaebused Narva politseijaoskonda ja Viru Ringkonnaprokuratuuri. Nimetatud koopiad oli R. Požarnikov samal päeval enne kohtumist oma tööarvutit ja -printerit kasutades välja trükkinud. Ühtlasi andis R. Požarnikov O.K. le pastaka ja juhendas, mida ümbrikule kirjutada. Samuti palus ta O.K. l allkirjastada Viru Ringkonnaprokuratuurile mõeldud kaebus. Pärast seda toimetas R. Požarnikov isiklikult O.K. 12.02.
7. a politseijaoskonda (kus üks kaebuse koopiatest pärast selle O.K. poolt allkirjastamist vastu võeti ja Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris kirja nr 1.3-1/118-1 all registreeriti) ning samuti postkastini, kuhu O.K. prokuratuurile mõeldud kaebuse postitas. Lähtudes eeltoodust on R. Požarnikov kihutanud O.K. t teadvalt vale kaebust allkirjastama ja esitama. Lisaks sellele osutas R. Požarnikov O.K. le kaasabi valekaebuse teksti koostades ja välja printides, samuti kaebuste pakendamiseks ümbrikuid ning allkirjastamiseks kirjutusvahendit andes, aga samuti O.K. t politseijaoskonda ning postkasti juurde transportides. R. Požarnikov tegutses antud kuritegu toime pannes teadlikult ja tahtlikult, seades eesmärgiks O.K. nimelt koostatud ja valeväiteid sisaldava kaebuse esitamise M.T. i poolt kuriteo toimepanemise kohta. R. Požarnikovi tegevuse laiemaks eesmärgiks oli seada kahtluse alla PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse menetluses oleva kriminaalasja raames kogutavad tõendid, varjata varasemalt toimepandud kuritegu ja vältida seeläbi enda võimalikku kriminaalvastutusele võtmist. Seejuures oli R. Požarnikov vahetult teadlik, et kuriteokaebuses sisalduvad väited ei vasta tõele ning kaebuses kirjeldatud M.T. i ebaseaduslikud teod O.K. suhtes ei ole leidnud tegelikult aset. Ühtlasi teadis R. Požarnikov sedagi, et O.K. , kelle nimelt oli kuriteokaebus koostatud ja kes kaebuse vahetult ise politseis esitas, on teadlik, et isik, kelle kohta kaebust esitatakse, pole kuritegu toime pannud. Maakohtu otsus
8. Viru Maakohtu otsusega tunnistati R. Požarnikov süüdi

§ 316

lg 1 ja

§ 320

lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

§ 63lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

R. Požarnikov tunnistati süüdi

§ 319

lg 1 - § 22 lg-te 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 20.02.2020. R. Požarnikovi ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

4 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui R. Požarnikov ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestati katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.04.

1. Jäeti läbi vaatamata R. Požarnikovi taotlus hüvitada talle SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel süüteomenetluses tekitatud kahju. Lisaks lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused. R Požarnikovilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot ja kohtueelses menetluse tekkinud kaitsjatasu 146 eurot ja 40 senti, s.o menetluskulud summas 1022 eurot ja 40 senti. Lepingulise kaitsja tasu summas 9819,60 eurot jäeti süüdistatava enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused
2. Süüdistus

§ 316

lg 1,

§ 320

lg 1- § 22 lg 2 järgi 3.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul töötas R. Požarnikov Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemuurijana. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et vanemuurijana oli R. Požarnikovi menetluses kriminaalasi nr 19233001212. 20.11.2019 prokuratuuri loal kriminaalasjas põhistamata lõpetamise määrusest tuleneb, et kriminaalasjas nr 19233001212 oli menetlust alustatud 26.09.2019. a

§ 266lg 2 p 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 25.-26.09.2019.

a tungiti ukseluku lõhkumise teel Narvas aadressil XXX asuvasse elutuppa, kust varastati O.K. le kuuluv sülearvuti Asus, maksumusega 200 eurot. 20.11.2019 määrusega R. Požarnikov lõpetas kriminaalasjas menetluse KrMS § 2001 lg 1 alusel (menetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). 3.2 07.10.2019 R. Požarnikov kuulas Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas üle kannatanu O.K. ning vormistas selle kohta kannatanu ülekuulamise protokolli, mille O.K. allkirjastas. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt viidi O.K. 25.09.2019 kiirabiga haiglasse. 26.09.2019 tuli O.K. juurde tema võõrasisa R.V. , kes teatas, et käis koos emaga korterit kontrollimas ja avastas, et uks on lõhutud ja toast on kadunud punast värvi arvuti Asus ja kuldkett. 01.10.2019 sai O.K. haiglast välja ning läks samal päeval esimesel korrusel asuvasse lapsekärude ruumi, kus nägi Maxima kilekotti, mille seest leidis kaduma läinud punast värvi Asus sülearvuti. 02.10.2019 korterit koristades leidis O.K. voodist kaduma läinud kuldketi. Kõik kadunud asjad on O.K. üles leidnud, kellelegi pretensioone ei ole. 3.3 Vaidlus on selles, kas R. Požarnikov oli ülekuulamise protokolli koostades teadlik, et protokolli kantud O.K. ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele ning juhul kui oli, milline oli R. Požarnikovi roll selles. 3.4 Maakohtu hinnangul on süüdistatava ning O.K. ütlused kokkulangevad osas, et O.K. sai R. Požarnikovilt punast värvi sülearvuti, kuid nende ütlused on kardinaalselt lahknevad osas, millise sülearvutiga oli tegemist ning milline oli vestluse sisu R. Požarnikovi ning O.K. vahel seoses tagastatud sülearvutiga. 3.5 Kohus luges tuvastatuks, et 25.09.2019 enne lõunat oli sülearvuti Asus veel O.K. korteris, kuna 03.04.2019 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli arvuti siis ühendatud võrku „O. “. 25.09.2019 pärast O.K. haiglasse viimist sülearvuti varastati. Kohus luges tuvastatuks, et O.K. 5 lt varastatud sülearvuti Asus jõudis pärast vargust I.N. korterisse ja 02.10.2019 jõudis tagasi O.K. valdusesse. 3.6 Kõrvutades R. Požarnikovi ning O.K. ütluseid ning hinnates neid kogumis teiste tõenditega, leidis kohus, et tuvastatud on, et R. Požarnikov andis paberkotis oleva punast värvi sülearvuti 02.10.2019 Fama/Kalevi staadioni juures O.K. le ning viimane võttis arvuti kaasa ja viis koju. 3.7 Kohus luges tõendatuks, et sülearvuti üleandmine R. Požarnikovilt O.K. le toimus 02.10.2019 peale kella 16:53. R. Požarnikov andis sülearvuti O.K. le edasi ilma selle üleandmist vormistamata. Üleantud arvuti sai R. Požarnikov samal päeval, s.o 02.10.2019 I.N. lt. R. Požarnikovi ütlused selles, et ta sai I.N. lt punast värvi sülearvuti, on kooskõlas tunnistaja I.N. ütlustega. 3.8 Kaitsja palus I.N. ütlused täielikult tõendite hulgast välja arvata. Kohus pidas võimalikuks tugineda I.N. ütlustele osas, mis haakuvad teiste tõenditega. Seetõttu luges kohus usaldusväärseks I.N. ütlused osas, et ta kohtus R. Požarnikoviga oma elukoha läheduses ja andis viimasele üle paberkotis punast värvi sülearvuti. See on kokkulangev nii R. Požarnikovi ütlustega kui ka muude tõenditega. Lisaks luges kohus usaldusväärseks I.N. ütlused osas, et sülearvuti üleandmist R. Požarnikovile ei vormistatud. 3.9 Kohus analüüsis A.B. i ütlusi ning neis vastuolu ei tuvastanud. A.B. on järjepidevalt kinnitanud, et ei näinud O.K. le arvuti üleandmist. A.B. i ütlused hindas kohus usaldusväärseks. 3.10 Kohus luges tõendatuks, et sülearvuti, mille O.K. sai 02.10.2019 R. Požarnikovilt, oli sama, mis O.K. eluruumist varastati. Ühtlasi tähendab see, et O.K. 07.10.2019 kannatanu ülekuulamise protokollis märgitud ütlused arvuti leidmise asjaolude suhtes ei vastanud tegelikkusele. 3.11 Kohtu hinnangul ei olnud vähimatki kahtlust, et O.K. 07.10.2019 ülekuulamise protokollis sisalduvad ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele. 3.12 Kohus tõdes, et määrava tähtsusega on R. Požarnikovi ning O.K. ütluste usaldusväärsuse hindamine, sest nende ütlused on omavahel vastuolus. O.K. on isik, kellel on kriminaalne taust, ta on tarvitanud narkootilisi aineid ning ta on korduvalt pöördunud psühhiaatrilise ravi saamiseks. Kohtu hinnangul ei muuda aga eelnev O.K. ütlusi a priori mitte usaldusväärseks. Kohus pidas lubamatuks O.K. ütlused kõrvale jätta ainuüksi tema isikust tulenevalt ning R. Požarnikovi ütluste eelisseisundisse seada ainuüksi seetõttu, et viimane on töötanud pikaaegselt politseiametnikuna. 3.13 Analüüsides O.K. ütlusi, leidis kohus, et neis ei esine vastuolusid, mis oleksid käsitletavad selliste diametraalsete vastuoludena, mis tingiksid tema ütluste ebausaldusväärseks lugemise. 3.14 Puutuvalt tunnistaja R.V. i ütlustesse, mille kohaselt ei saa O.K. t usaldada, märkis maakohus, et tunnistaja ütlustest nähtub, et O.K. on valetanud alkoholi tarvitamise osas, kuid ütlustest ei tulene ühtegi muud olukorda ega konkreetset näidet fantaseerimise kohta. Ainuüksi sellest, et O.K. on kunagi valetanud oma emale alkoholi tarvitamise kohta, ei saa teha järeldust, et O.K. valetab pidevalt ja fantaseerib ning et tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. 6 3.15 Kohus leidis, et O.K. ütlused on olnud järjepidevad ning riimuvad teiste tõenditega, välja arvatud lahknevused süüdistatava ütlustega. 3.16 Tunnistaja J.Š. i ütluste osas möönis kohus, et tema ütlustest kumab läbi teatud pahameel, pettumus või solvumine R. Požarnikovi suhtes, mistõttu on õigustatud J.Š. i ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Samas, arvestades, et ka I.N. on kinnitanud, et sai arvuti T.J. ilt ning on tuvastatud, et arvuti tõesti I.N. juures oli, on J.Š. i ütlused T.J. i kohta tõendikogumiga kooskõlas ning saab selles osas lugeda usaldusväärseks. Kohus rõhutas, et sülearvuti varguse toimepannud isiku süüküsimust selles asjas ei arutada. 3.17 O.K. l puudus motiiv 07.10.2019 ülekuulamisel omaalgatuslikult anda valeütlusi selle kohta, kuidas ta arvuti tagasi sai. Kohus ei näinud põhjust, miks O.K. oleks pidanud tekitama endale täiendavaid probleeme ning riskima võimalusega, et teda karistatakse valeütluste andmise eest. Kaitsja väidet, et O.K. R. Požarnikovile valetamise motiiviks võis olla soov vältida konflikte teiste ühiselamu elanikega, ei pidanud kohus tõsiselt võetavaks. Kohus hindas eluliselt usutavaks, et 07.10.2019 valeütluste andmise initsiatiiv ei tulnud O.K. lt endalt, vaid ta andis valeütlusi välise mõjutaja tõttu. Kohtu hinnangul tõstab O.K. ütluste usaldusväärsust ka detailsus, millega ta kohtuistungil 07.10.2019 ülekuulamise protokolli ütluste kandmist kirjeldas. Muuhulgas tõi ta välja, et alguses R. Požarnikov ütles, et ta peab vastama, et leidis sülearvuti koridorist akna pealt, aga O.K. selgitas, et selliseid aknaid seal ei ole. Siis pakkus R. Požarnikov versiooni, et O.K. leidis arvuti keldrist nurgast. 3.18 Kohus ei tuvastanud, et O.K. l on vihavaen R. Požarnikovi vastu ning ta on andnud ütlusi sooviga R. Požarnikovi alusetult süüstada. Ainuüksi sellest, et O.K. 10.02.2020 sisekontrolli poolt ülekuulamisele eelnesid vestlused sisekontrolli ametnikega, ei saa teha järeldust, et O.K. le oleks avaldatud survet ütluste andmiseks. O.K. ise survestamisest rääkinud ei ole ning seda ei kinnita ka tunnistaja M.T. . Kokkuvõttes hindas kohus O.K. ütlused usaldusväärseteks. 3.19 Hinnates R. Požarnikovi ütluste usaldusväärsust märkis kohus, et ka R. Požarnikovi ütlused riimuvad paljus teiste tõenditega. Edasiselt analüüsis maakohus detailselt süüdistatava ütlusi (vt kohtuotsuse lk 18jj). Muuhulgas tõi kohus välja ebaloogilisuse selles, et kuigi O.K. olevat öelnud R. Požarnikovile, et arvuti ei ole tema oma, lubas süüdistatav ometigi arvuti O.K. l koju viia, sest ei pidanud mõistlikuks purjus naisterahvaga skandaalitseda. Kohus ei pidanud võimalikuks, et R. Požarnikov oma pikaajalise staaži jooksul polnud kunagi varem olnud konfliktisituatsioonis ja kartis nüüd konflikti alkoholi tarvitanud naisterahvaga. 3.20 Kokku võttes R. Požarnikovi ütlused, märkis kohus, et tema versioon 2.10.2019 O.K. ga toimunud vestluse sisu ning 07.10.2019 ülekuulamisel toimunu osas on tervikuna eluliselt mitteusutav ning selles osas on tema ütlused ebausaldusväärsed. Kohus leidis, et R. Požarnikovi ütlused O.K. lt arvuti tagasi nõudmise osas on otsitud, sest mingit arvutit R. Požarnikov O.K. lt ei saanud ja ei saanudki saada, sest üle antud arvuti oli sama, mis O.K. juurest varastati. Süüdistatava ütlused jäeti tõendikogumist eeltoodud osas kõrvale. 3.21 Edasi analüüsis kohus R. Požarnikovi teo vastavust

§ 316

lg 1,

§ 320lg 1 - 22 lg 2 süüteokoosseisudele.

7 Kohus tuvastas, et R. Požarnikovi poolt vormistatud O.K. 07.10.2019 kannatanuna ülekuulamise protokollis sisalduvad ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele. Kohus tuvastas sellegi, et O.K. eluruumist varastatud sülearvuti sai O.K. 02.10.2019 R. Požarnikovilt, kes sai selle omakorda 02.10.2019 I.N. lt. Seega 07.10.2019 O.K. ülekuulamise protokolli kantud ütlused arvuti tagasi saamise osas mitte ainult ei vastanud tegelikkusele vaid erinesid tegelikkusest olulisel määral. Tuleb jaatada, et kriminaalasja igakülgseks lahendamiseks ning sh ka varguse toimepannud isiku tuvastamiseks oli oluline tuvastada ka see, mis sülearvutiga edasi juhtus pärast seda, kui see O.K. eluruumist varastati. 3.22 Kohus luges tõendatuks, et initsiatiiv kanda 07.10.2019 ülekuulamise protokolli O.K. ütlused arvuti leidmise kohta, st kanda protokolli tegelikkusele mitte vastavad ütlused, tuli R. Požarnikovilt. Seega kallutas süüdistatav O.K. t õigusvastasele teole. 3.23 O.K. ülekuulamise protokoll on tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes. R. Požarnikovi poolt vormistatud O.K. 07.10.2019 kannatanuna ülekuulamise protokollis sisalduvad ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele ning tegemist oli kriminaalasjas tähtsust omavate asjaoludega. R. Požarnikovi poolt O.K. 07.10.2019 kannatanu ülekuulamise protokolli kantud ütlused moonutasid tõde ning seda selliselt, et lõid ebaõige ettekujutuse O.K. arvuti tagasi saamise asjaolude kohta. Seega on R. Požarnikovi tegevus vaadeldav tõendi kunstliku loomisena

§ 316lg 1 mõttes. 3.24 20.11.2019 määrusega R. Požarnikov lõpetas kriminaalasjas menetluse Kr

MS § 2001 lg 1 alusel (toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). R. Požarnikov ei kuulanud tunnistajana üle I.N. t, kellelt ta oli 02.10.2019 saanud sülearvuti ning ei kuulanud üle ka T.J. t, kelle suhtes oli kahtlus, et ta võib olla varguse toimepannud isikuks. Seega jättis R. Požarnikov asjakohase teabe tõendina vormistamata ning tema tegevus on vaadeldav tõendi kõrvaldamisena

§ 316lg 1 mõttes.

3.25 Kokkuvõttes on

§ 316

lg 1,

§ 320

lg 1- 22 lg 2 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. 3.26 R. Požarnikov oli politseiametnikuna teadlik ning sai aru, et tegelikkusele mittevastavate väidete kandmine O.K. ülekuulamise protokolli ja tõendite kogumata jätmine ei ole lubatav. Eeltoodust lähtuvalt R. Požarnikovi tegevus on vaadeldav tahtliku tegevusena (

§ 16). Kohtu hinnangul tõendab R.

Požarnikovi käitumine varastatud sülearvuti kriminaalasja menetlemisel, et ta soovis menetlust enda jaoks võimalikult lihtsalt ning mugavalt läbi viia, seejuures teostada võimalikult vähe menetlustoiminguid ja vormistada võimalikult vähe menetlusdokumente. R. Požarnikovi tegevuse peamine eesmärk oli lõpetada kriminaalmenetlus ilma igakülgset uurimist teostamata ning sellega hoida ära varguse toimepannud isiku tabamine ja vastutusele võtmine. Kohtu hinnangul kaasnes selle eesmärgiga ka soov muuta tõendite sisu, mis võimaldas luua väära ettekujutuse tõendamiseseme asjaoludest (kõrvaleesmärk). Seega R. Požarnikov tegutses kavatsetult, seades eesmärgiks valeütlusi sisaldava protokolli loomise ja selle O.K. poolt allkirjastamise, aga samuti varguse lahendamise seisukohalt asjakohase teabe tõendina vormistamata jätmise. 4. Süüdistus

§ 319

lg 1- § 22 lg 2, 3 järgi 4.1 Vaidlust ei ole selles, et 10.02.2020 toimus Jõhvi politseijaoskonnas O.K. kahtlustatavana ülekuulamine. 8 Vaidlust ei ole ka selles, et 12.02.2020 tõi O.K. Narva politseijaoskonda kaebuse seoses tema 10.02.2020 Jõhvis toimunud ülekuulamisega. Kaebuses märgitu kohaselt pani M.T. sisekontrollist prefektuurihoones O.K. käed raudu. Käerauad olid kinnitatud tagantpoolt. Ei selgitatud, miks O.K. toodi politseisse, mis staatuses ta on, pandi istuma kambrisse käeraudadega tooli külge ja jäeti kambrisse käeraudades kaheks tunniks istuma. Seejärel tehti talle ettepanek anda ütlusi valeütluste andmise kohta. Ta kuulati üle olenemata tema halvast enesetundest ning ei võimaldatud advokaati. O.K. le pakuti teatud hüvesid ning pärast 10 tundi kinnipidamist ning ülekuulamist tegi M.T. talle ettepaneku osaleda operatiivtoimingutes, tegi ettepaneku paigutada ta kehale mikrofon ja nende juhiste järgi pidi O.K. koguma andmeid Požarnikovi vastu. Kui O.K. hakkas keelduma, ähvardas M.T. ta 3,5 aastaks kinni panna. Pärast ülekuulamist viidi O.K. bussijaama ning ta jõudis koju kella 24:00 paiku. O.K. poolt esitatud kaebus koos ümbrikuga on vaadeldud ka 25.05.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga ning tõendab samamoodi kaebuses märgitut. Ümbrikule on märgitud eesti keeles adressaadiks T.K. . Kaebusele on omakäeliselt lisatud allkiri ja kuupäev 12.02.

1. 4.2 Kohus luges tõendatuks, et O.K. kaebuses märgitud asjaolud, et 10.02.2020 ülekuulamisel pani politseiametnik toime kuriteo, ei vastanud tegelikkusele. 4.3 Seda kinnitab ka asjaolu, et 21.05.2020 lõpetati prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega kriminaalasjas, mis oli alustatud O.K. kaebuse alusel, menetlus. 4.4 Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et R. Požarnikov aitas O.K. l kaebust koostada ning vaidlust pole ka selles, et R. Požarnikov toimetas O.K. 12.02.2020 Narva politseijaoskonda, kus O.K. kaebuse üle andis. R. Požarnikov printis 12.02.2020 hommikul välja kaks eksemplari kaebust, andis üle O.K. le ning toimetas O.K. oma sõiduautoga Toyota Corolla Verso, mille numbrimärk on XXX Narva politseijaoskonna juurde ning seejärel kaubakeskuse juurde. 4.5 Vaidlusküsimuseks on R. Požarnikovi poolt kaebuse koostamise ning O.K. Narva politseijaoskonda toimetamise täpsemad asjaolud. 4.6 Uurides isikute ütlusi, sedastas kohus, et neis on vastuolu selles, kelle initsiatiivil R. Požarnikov kaebuse koostas. Nagu varasemaltki leidis kohus siingi, et määrava tähtsusega on R. Požarnikovi ning O.K. ütluste usaldusväärsuse hindamine. Selleski episoodis jäi maakohus selle juurde, et vaatamata O.K. isikule, pole põhjust tema ütlusi ebausaldusväärseteks hinnata. Lisaks on tema ütlused kooskõlas muude tõenditega, v.a süüdistatava ütlustega ning neis ei esine olulisi vastuolusid. 4.7 Hinnates R. Požarnikovi ütluste usaldusväärsust ning tema ütluste riimumist teiste tõenditega, siis on need kaebuse koostamise/trükkimise ja väljaprintimise osas kooskõlas 09.03.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud R. Požarnikovi printimislogisid ning osas, et R. Požarnikov toimetas O.K. 12.02.2020 Narva politseijaoskonna lähedale isikliku autoga kooskõlas 28.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga. 4.8 Muuhulgas peatus kohus tunnistajate S.B. i ning S.M. i ütlustel. Kohus tõdes, et mõlemad isikud on vahendlikud tunnistajad, kes on tõendamiseseme asjaolude kohta saanud teavet teise isiku (Požarnikovi) kaudu. 9 Kohus leidis, et R. Požarnikovil esines tõsiseltvõetav põhjus tõe moonutamiseks ning mõlema tunnistaja ütluste puhul KrMS § 66 lg 21 p-s 2 sätestatud erisus kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodust lähtuvalt ei pidanud kohus võimalikuks nimetatud tunnistajate ütlustele tugineda. 4.9 Nagu kohus varem märkis, siis R. Požarnikovi ütluste kohaselt salvestas ta O.K. ga
2. kuupäeval toimunud kohtumise jutuajamise kaebuse koostamiseks oma telefonile. Sellist salvestist kohtule esitatud ei ole. 4.10 Hinnates R. Požarnikovi ütluste elulist usutavust, märkis kohus muuhulgas veelkord, et R. Požarnikov oli teadlik nii O.K. kriminaalsest taustast kui ka O.K. seotusest narkootikumidega. R. Požarnikovi jaoks oli O.K. näol tegemist ebausaldusväärse isikuga, mistõttu on ebaloogiline, et R. Požarnikov sõitis öösel O.K. kõne peale temaga kohtuma. Samavõrd ebaloogiline on, et R. Požarnikov soostus O.K. juttu uskuma ning veel enam teda aitama, seejuures väga olulisel määral, kaebuse koostamisel sisekontrolli ametniku peale. Kohus rõhutas, et kaebuses on esitatud tõsised süüdistused sisekontrolli ametniku suhtes, mis ainuüksi oma tõsiduse tõttu pidid äratama R. Požarnikovis kahtlust nende tõelevastavuses. Kohtu hinnangul on R. Požarnikovi kaitseversioon O.K. abistamise põhjuste osas tervikuna eluliselt mitte usutav ning R. Požarnikovi ütlused osas, et ta koostas kaebuse tuginevalt O.K. jutule ning tema palvel ei ole usaldusväärsed ning kohus arvas need selles osas tõendikogumist välja. 4.11 Kokkuvõtteks luges kohus tõendatuks, et 12.02.2020 kaebuse esitamine Narva politseijaoskonda ei toimunud O.K. initsiatiivil, vaid selle esitamise põhjuseks oli R. Požarnikovi poolne O.K. mõjutamine ning veenmine, mis kajastus ka R. Požarnikovi aktiivses tegevuses kaebuse esitamisele kaasaaitamisel. Tema koostas/trükkis kaebuse, printis selle välja ja viis O.K. le, andis ka ümbriku, pastaka ja juhendas, mida ümbrikule kirjutada ning toimetas seejärel O.K. politseijaoskonda, kus too kaebuse esitas. Seejärel sõidutas R. Požarnikov O.K. kaubakeskuse juurde, kus O.K. postitas teise kaebuse prokuratuurile, mis adressaadini ei jõudnud. R. Požarnikov oli teadlik, et kaebuses kirjutatu ei vasta tegelikkusele. O.K. ei olnud R. Požarnikovilt palunud kaebuse kirjutamist ja R. Požarnikov koostas kaebuse enda algatusel ning iseseisvalt. O.K. ütlustega on tõendatud seegi, et ta ei ole kaebuses märgitud M.T. i ebaseaduslikust tegevusest R. Požarnikovile rääkinud. Seega ei tuginenud kaebuses märgitud väited M.T. i ebaseadusliku tegevuse osas O.K. jutule, vaid tegemist oli R. Požarnikovi väljamõeldisega, mistõttu oli ta teadlik, et kaebuses esitatud väited kuriteo toimepanemise kohta ei vasta tegelikkusele. 4.12 Edasi analüüsis kohus R. Požarnikovi teo vastavust süüteokoosseisule

§ 319lg 1 22 lg 2, 3 järgi.

4.13 Kohus tuvastas varasemalt, et O.K. kaebuses sisalduvad väited M.T. i ebaseadusliku tegevuse kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus tuvastas sellegi, et kaebuse esitamine ei toimunud O.K. initsiatiivil vaid R. Požarnikovi mõjutamisel ning aktiisel kaasabil. 4.14 Kohus luges tõendatuks, et O.K. l puudus endal algselt soov valekaebuse esitamiseks, vaid ta nõustus kaebuse esitamisega R. Požarnikovi peale käimisel ning seetõttu, et Požarnikov valmistas ette kõik vajaliku kaebuse esitamiseks ning sh sõidutas ta kaebuse esitamiseks politseijaoskonda ning teise kaebuse postitamiseks postkastini. Seega kallutas R. Požarnikov O.K. õigusvastasele teole. 10 Kohus eelnevalt tuvastas, et R. Požarnikov aitas O.K. l tegelikkusele mittevastavaid väiteid sisaldavat kaebust esitada. R. Požarnikov koostas (trükkis) kaebuse, printis kahes eksemplaris välja ja viis O.K. le, andis ümbrikud ning pastaka ja juhendas teda, mida ümbrikule kirjutada. Seejärel toimetas O.K. oma isikliku autoga politseijaoskonda, kus too kaebuse üle andis ja allkirjastas ning seejärel sõidutas R. Požarnikov ta kaubakeskuse juurde, kus O.K. postitas teise kaebuse prokuratuurile. Sellise tegevusega osutas R. Požarnikov O.K. le füüsilist, ainelist ning vaimset kaasabi valekaebuse esitamisel. Süüdistatava eelkirjeldatud käitumine vastab

§ 319lg 1- 22 lg 2, 3 kuriteo objektiivsetele tunnustele.

4.15 Arvestades R. Požarnikovi rolli intensiivsust, realiseeris ta koosseisu kavatsetusega. R. Požarnikovil esines motiiv seada kahtluse alla O.K. 10.02.2020 sisekontrollile antud ütlused, kuna need olid R. Požarnikovi süüstavad ning diskrediteerida sisekontrolli läbiviidavat menetlust, et varjata oma toime pandud kuritegu ning pääseda seeläbi võimalikust karistusest. Teada saades, et O.K. on 10.02.2020 sisekontrolli poolt seoses valeütluste andmisega ülekuulatud ning ta on andnud R. Požarnikovi vastu ütlusi, soovis R. Požarnikov oma varasemat kuritegu varjata ning kriminaalvastutusest pääseda. Seega seadis Požarnikov eesmärgiks O.K. nimelt koostatud ja valeväiteid sisaldava kaebuse esitamise M.T. i poolt kuriteo toimepanemise kohta ning selle eesmärgi nimel veenis ta O.K. t kaebust esitama ning osutas kaebuse esitamisel O.K. le kaasabi. 5. Karistus 5.1 Kohus ei pidanud põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist, lähtudes R. Požarnikovi süüst ja tahtluse intensiivsusest. Rahaline karistus ei täida antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. R. Požarnikov on toime pannud teise astme õigusemõistmise vastu suunatud kuriteod ning R. Požarnikovi näol on tegu politseiametnikuga, kelle vastu on ühiskonnaliikmetel kõrgendatud usaldus. Oma ametiülesannete täitmisel on süüdistatav kahjustanud raskelt avaliku võimu korrakohast ja õiguspärast toimimist. Kohus hindas R. Požarnikovi toimepandud tegusid raskeks ja tema teosüüd keskmisest suuremaks. 5.2 Kohane on mõista R. Požarnikovile karistuseks vangistus. Kohus arvestas tegude tehiolusid – R. Požarnikov pani politseiametnikuna kavatsetult toime õigusemõistmise vastu suunatud kuriteod. Seejuures

§ 316

lg 1 puhul oli tegemist nii tõendi kõrvaldamise kui ka kunstliku loomisega, valekaebuse esitamisel oli R. Požarnikov nii kihutajaks kui ka kaasaaitajaks. Süüdistatava süü kuritegude toimepanemisel on keskmisest suurem. 5.3 Valekaebuse esitamisele kihutamise ja kaasaaitamise episoodi osas esineb

§ 58

p 9 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teise süüteo varjamiseks - R. Požarnikovi tegevuse eesmärgiks oli seada kahtluse alla PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrolli talitluse menetluses oleva kriminaalasja raames kogutavad tõendid, varjata varasemalt toimepandud kuritegu ja vältida seeläbi enda võimalikku kriminaalvastutusele võtmist. 5.4 Arvestades eripreventiivseid eesmärke, ei nõua varem karistamata R. Požrnikovi edaspidise õiguskuulekuse tagamine ülemäära raskete/rangete meetmete kohaldamist. Kohus pidas võimalikuks mõista karistused kuritegude eest vastavalt sanktsioonides ettenähtud karistuste keskmistele määradele. 11 5.5

§ 316

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 3 aastat vangistust.

§ 320

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna süüdistatav ühe teoga realiseeris mitu süüteokoosseisu, siis

§ 316

lg 1 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi tunnistades ja karistust mõistes tuleb lähtuda

§ 63lg-s 1 sätestatust, st mõista R.

Požarnikovile karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kohaseks karistusliigiks

§ 316

lg 1 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi on vangistus 3 aastat.

§ 319

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 6 kuud vangistust. Kohus pidas kohaseks mõista R. Požarnikovile

§ 319lg 1 - § 22 lg-te 2, 3 järgi 6 kuus vangistust.

5.6 Kuna süüdistatav pani toime sarnased, st õigusemõistmisevastased süüteod, pidas kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskem karistusega, mõistis kohus R. Požarnikovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg 20.02.2020, so 1 päev karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 5.7 Kohus jättis R. Požarnikovile mõistetud vangistuse

§ 73lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata.

Kuna katseaeg ei või olla karistusajast lühem, siis on R. Požarnikovi katseaja pikkuseks 3 aastat.

1. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Kohtule esitati 21.04.2021 R. Požarnikovi taotlus, millega ta taotleb SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel kahju hüvitamist seoses ametist kõrvaldamisega. Kohus märkis, et taotlus ei ole esitatud SKHS § 18 järgi tähtaegselt, ehk enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kohtulik uurimine lõpetati nähtuvalt kohtuistungi protokollist 25.02.
2. Kohtule esitatud kahju hüvitamise taotlus tähtaja ennistamise taotlust ei sisalda. SKHS § 13 lg 2 teise lause kohaselt tagastab menetleja taotluse või kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Eeltoodu alusel ning juhindudes SKHS § 13 lg 2, § 18 lg 1, jättis kohus R. Požarnikovi taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
3. Menetluskulud Kohus mõistis R. Požarnikovilt välja sundraha ja kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu. Kokkuleppel kaitsja tasu jäeti R. Požarnikovi enda kanda. Kohus pidas võimalikuks rakendada R. Požarnikovi suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. R. Požarnikov peab menetluskulud kogusummas 1022,40 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Apellatsioon
4. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega mõista R. Požarnikov kõigis süüdistustes õigeks. 12 Alternatiivselt palub kaitsja tühistada Viru Maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, või siis kergendada karistust, jättes vangistuse kohaldamata. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja mõista R. Požarnikovi menetluskulud Eesti Vabariigilt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Hüvitada süüdistatavale kulud, mis kohus põhjendamatult jättis rahuldamata ja hiljem läbivaatamata.
5. Kaitsja arvates on maakohus rikkunud menetlusõigust, mistõttu esinevad alused kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtuotsus on tervikuna segane ja selles esineb palju tõendamisesemesse mitte puutuvaid asjaolusid, kuid vähe on analüüsitud tähtsust omavaid fakte ja tõendeid. Kohus tugineb „sõna vastu sõna“ olukorras kaudsetele tõenditele ning rikkus põhjendamiskohustust.
6. Süüdistus

§ 316lg 1 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

10.1 Kohus tuvastas, et R. Požarnikov kuulas 07.10.2019 üle kannatanu O.K. . Vaidlus seisneb selles, kas R. Požarnikov oli ülekuulamise protokolli koostades teadlik, et protokolli kantud O.K. ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele. Kohus tuvastas, et O.K. lt 25.09.

1. a varastatud punast värvi sülearvuti oli sama mille andis R. Požarnikov O.K. le üle 02.10.
2. a. Nimetatud sülearvuti sai süüdistatav samal päeval tunnistaja I.N. käest. Kohtu hinnangul I.N. ütlused sülearvuti kättesaamise kohta ei vasta tõele. 10.2 R. Požarnikovile omistatakse teadmine sellest, kes tegelikult varastas sülearvuti, tuginetakse seejuures I.N. ütlustele. Kaitsja arvates aga ei ole tõendatud R. Požarnikovi teadmine, et sülearvuti varastas T.J. . 10.3 Kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja I.N. ütlused usaldusväärsed ega ühti asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. R. Požarnikovil puudus eesmärk talle inkrimineeritavat kuritegu (tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine) toime panna. Kaitsja leiab, et R. Požarnikovi käitumises ei ole tuvastatav

§ 316lg 1 ja § 320 lg 1 - § 22 lg 2 koosseis.

Puutuvalt tunnistaja I.N. kohtus antud ütlustesse, märgib kaitsja veel, et need ei lange kokku tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ka kohus tuvastas, et I.N. andis valeütlusi, mistõttu ei ole arusaadav kohtu seisukoht, et vastuolud esinesid ütluste osas, mis võivad süüstada I.N. t ennast. Sel põhjusel ei ole kohtu arvates alust tema poolt antud ütlusi tõendikogumist välja arvata (vt otsuse p. 20). Kaitsja juhib tähelepanu, et tunnistaja on kohustatud andma ütlusi tõendamisasjaolude kohta ausalt ja tal puudub õigus asjaolude moonutamiseks enda kasuks. Tunnistaja I.N. ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja arvata, sest need ei ole usaldusväärsed. 10.4 Kohtus leidis, et O.K. ütlused on olnud järjepidevad ning riimuvad teiste tõenditega, välja arvatud lahknevused süüdistatava ütlustega. Samas kohus ei selgita, mille tõttu usaldab kohus tunnistajat O.K. t, mitte süüdistatavat. Kohus rikkus tõendite vaba hindamise põhimõtet, eelistades ühte tõendit teisele. Lisaks eksis kohus tõendite hindamisel. 13 Kaitsja arvates ei saa hinnata tunnistaja ütluste usaldusväärsust läbi tõendamisesemesse mittepuutuvate asjaolude. Kohus luges tunnistaja O.K. ütlused usaldusväärseteks põhjusel, et nad osaliselt riimuvad teiste tõendamisesemesse mittepuutuvate asjaoludega. 10.5 Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks kohus ignoreerib teiste tunnistajate ütlusi, mis puudutavad O.K. t ja tema usaldusväärsust (R.V. - O.K. võõrasisa, J.Š. ). Samuti tuleb arvestada O.K. isikut (alkoholijoobes ei käitu ebaadekvaatselt, tal tekivad aeg-ajalt joomahood, väites samas, et tal ei ole alkoholisõltuvust). 10.6 Kohus jättis analüüsimata R. Požarnikovi ütlused. Kaitsja hinnangul ei kannata kriitikat kohtu suhtumine R. Požarnikovi ütlustesse seoses O.K. poolt valeütluste andmisega. Kohtu arvates andis O.K. valeütlusi R. Požarnikovi mõjutusel. Kaitsja arvates tegemist on kohtu oletusega. Kohus ei ole piisavalt selgitanud, miks tuleb suhtuda kriitiliselt R. Požarnikovi sõnadesse, et ta andis arvuti O.K. le seetõttu, et ära hoida skandaali purjus naisega. Maakohus rikkus süütuse presumptsiooni. 11. Süüdistus

§ 319lg 1- § 22 lg 2, 3 järgi.

11.1 Süüdistus ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna R. Požarnikov ei ole O.K. t kihutanud valeütlusi andma. Pärast seda, kui 11.02.2020 O.K. helistas R. Požarnikovile ja rääkis talle ülekuulamisest, sai R. Požarnikov aru, et O.K. t sunniti andma ütlusi R. Požarnikovi vastu. Kaebuse esitas ta seetõttu, et kontrollitaks, kas tegelikkuses O.K. t sunniti andma valeütlusi R. Požarnikovi vastu. See ongi põhjus, miks räägib O.K. R. Požarnikovi vastu. 11.2 Kaitsja hinnangul osutavad kõik tõendid sellele, et R. Požarnikov ei teadnud ning ei saanudki teada, mis tegelikult juhtus 10.02.2020 ülekuulamisel Jõhvis. 11.3 Sellegi süüdistuse tõendatuks lugemisel rikkus kohus kiminaalmenetlusõigust – eksis tõendite hindamisel, tugines oletustele, eelistades ühtesid tõendeid alusetult teistele, tuginedes ebausaldusväärsetele või lubamatutele tõenditele, rikkus süütuse presumptsiooni, rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. 11.4 Tunnistaja O.K. ütlused ei ole siingi usaldusväärsed. Kaitsja arvates O.K. sai aru, et ta valetas R. Požarnikovi peale, so andis sisekontrollile vajalikke ütlusi. Sel põhjusel võttis O.K. ühendust R. Požarnikoviga ja ütles, et vajab abi. Jõhvis ülekuulamisel rakendati tema suhtes ebaseaduslikke meetodeid ja ta tahab esitada kaebuse. 11.5 Kaitsja leiab, et O.K. käitumine on manipulatiivne ning ei nõustu kohtu seisukohaga, et ei saa tema käitumise hindamisel arvestada tema tausta. O.K. manipulatiivne käitumine on kinnitatud sellega, et aastatel 2011-2012 esitas ta vale kuriteoteate. 11.6 Kaitsja arvates ei ole usaldusväärne O.K. seletus, et tema ei teadnud kaebuse sisust. 11.7 Analüüsides R. Požarnikovi ütluste usaldusväärsust tugineb kohus oletustele ning pöörab kõik kahtlused isiku kahjuks. 11.8 R. Požarnikovi ütlusi tõendavad S.M. i ja S.B. i ütlused. Kaitsja arvates ei ole kohtu seisukohad jälgitatavad, mistõttu võib väita, et kohus rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. 14 11.9 Kokkuvõtvalt, ükski objektiivne tõend ei välista kaitsja arvates R. Požarnikovi versiooni. Tugineda ei saa A.B. i ütlustele, kes ütles, et O.K. ei lahkunud kodust. Kaitsja arvab, et viimane ei märganud O.K. lahkumist kodus, sest oli joobes. 11.10 R. Požarnikovi tegevuses puudub

§ 319lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ja ta tuleb mõista õigeks.

1. Rikkumised tõendite kogumisel. 12.1 Kaitsja toob välja selle, et pärast kohtuliku uurimise lõppu esitas prokurör taotluse täiendavate tõendite kogumiseks kooskõlas KrMS §-ga
2. Tõenditeks olid R. Požarnikovi sõidupäevikud, liikumislogid ametiautoga 10.02 ja 11.02.2020, tema uksekaardi logid Narva politseijaoskonnas 10.02 ja 11.02.
3. Sideettevõtjalt saadud andmed panna protokolli selleks, et tuvastada tema kõned tunnistaja S.M. iga 10.02 ja 11.02.2020 (vt selle kohta 10.02.2021 kohtuistungi protokolli lk 15-16). Prokurör põhjendas oma taotlust sellega, et süüdistatav eeluurimisel pole ütlusi andnud. Kohus rahuldas taotluse. Kaitsja leiab, et prokuröri taotluse rahuldamiseks puudus seaduslik alus. Prokuröri poolt taotletud tõendi uurimise taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt. 12.2 Kohus arvas tõendite hulka ka tõendi, mille osas on kohus ise leidnud, et tõendis esineb anomaaliaid (vt kohtuotsuse p 91). Kohus on oma seisukohas vastuoluline. 12.3 Kaitsja esitas samuti kohtule taotluse täiendavate tõendite uurimiseks, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata, hinnates taotletavad tõendid tähtsust mitteomavateks.
4. Kui ringkonnakohus ei mõista R. Požarnikovi õigeks, palub kaitsja kohaldada R. Požarnikovile mittevabadusekaotuslikku karistust. Mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt suur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, kuulas istungil ära menetlusosalised ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata kõikides alternatiivtaotlustes.
6. Kõigepealt ei pea ringkonnakohus võimalikuks rahuldada apellandi taotlust tühistada Viru Maakohtu otsus menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saata kriminaalasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Ühtegi olulise kaaluga menetlusõiguse rikkumist pole maakohus teinud. Kohus uuris kõiki asjas kogutud tõendeid, mille vastuvõtmist ta pidas põhjendatuks, hindas neid kogumis kooskõlas menetlusõigusega, seejuures põhjendamatult eelistamata ühtesid tõendeid teistele. Samuti pole kohus tuginenud lubamatutele ja ebausaldusväärsetele tõenditele. Täpsemalt peatub ringkonnakohus tõendite usaldusväärsuse küsimusel allpool. Alusetu on kaebeväide ka selles, et kohus rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Midagi säärast ei ole võimalik kohtuotsust lugedes maakohtule ette heita. Kõiki oma seisukohti on kohus põhjendanud. Asjaolu, et apellant kohtu põhjendustega nõus ei ole, ei tähenda, et kohus rikkus menetlusõigust. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus muidki menetlusõiguse rikkumisi, millele viitab apellant (ausa ja õiglase kohtumenetluse rikkumine, süütuse presumptsiooni rikkumine vms). 15
7. Apellant soovib, et ringkonnakohus hindaks tõendeid maakohtust erinevalt ning mõistaks R. Požarnikovi kõigis süüdistustes õigeks.
8. Süüdistus

§ 316

lg 1,

§ 320lg 1-§ 22 lg 2 järgi.

17.1 R. Požarnikov töötas süüdistuses märgitud ajal Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemuurijana. Tema menetluses oli kriminaalasi nr 19233001212 (O.K. vara vargus). 07.10.2019 kuulas R. Požarnikov Narva politseijaoskonnas üle kannatanu O.K. , mille kohta vormistati ülekuulamisprotokoll. Neis asjaoludes vaidlust ei ole. Nii nagu maakohtumenetluses, on ka apellatsioonimenetluses vaidluse all see, kas R. Požarnikov oli ülekuulamise protokolli koostades teadlik, et protokolli kantud O.K. ütlused sülearvuti leidmise kohta ei vastanud tegelikkusele, ning juhul kui oli, siis milline oli tema roll selles. 17.2 Asjaolude selgitamiseks analüüsis maakohus O.K. ja R. Požarnikovi ütlusi ning tuvastas, et need langevad kokku selles, et O.K. sai R. Požarnikovi käest punast värvi sülearvuti. Samas olid nende ütlused erinevad selles, kas üleantav arvuti kuulus O.K. le. Maakohus uuris põhjalikult sellekohaseid tõendeid (vt kohtuotsuse lk 9jj) ning tuvastas, et punane sülearvuti, mille R. Požarnikov 02.10.2019 andis O.K. le, oli viimaselt varastatud sülearvuti. Mis kell ja kus toimus selle üleandmine, pole oluline siinkohal välja tuua, sest maakohus on selles osas oma järeldused teinud, ning neis puudub ka vaidlus. Samuti pole vaidlust selles, et punase sülearvuti andis R. Požarnikov O.K. le ilma vastavat dokumenti vormistamata. 17.3 Kahtlusteta leidis tuvastamist seegi, et eelnimetatud sülearvuti sai R. Požarnikov samal päeval tunnistaja I.N. lt. Nii nagu maakohtus taotles kaitsja, taotleb apellant ka ringkonnakohtult, et I.N. ütlused kui ebausaldusväärsed, jäetaks tervikuna tõendikogumist välja. 17.4 Maakohus analüüsis I.N. ütlusi. I.N. tõepoolest tunnistas kohtus, et eeluurimisel rääkis ta, et ta helistas ise R. Požarnikovile. Põhjuseks oli asjaolu, et ta on tingimisi karistusest vabastatud ning ta kartis, et alustatakse tema suhtes kriminaalmenetlust seoses varastatu hoidmisega. Kohtus kinnitas I.N. , et tegelikult helistas talle R. Požarnikov ja ütles et ta peab tooma tema kätte sülearvuti. Maakohus märkis muuhulgas, et I.N. ütlused selle kohta, kui kaua oli tema käes vaidlusalune sülearvuti (kas T.J. tõi selle öösel või oli arvuti tema korteris juba 25.09.2019 õhtul), ei ole usaldusväärne. Kohus tõdes, et need ütlused sisuliselt puudutavad teda ennast, seeläbi ka enda võimalikku süüstamist, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks hinnata I.N. t ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning jätta I.N. ütlused tervikuna tõenditekogumist kõrvale. Kohus pidas võimalikuks lugeda I.N. ütlused usaldusväärseks osas, et ta kohtus R. Požarnikoviga oma elukoha lähedal ja andis R. Požarnikovile üle paberkotis punase sülearvuti. Samuti on põhjendatult usaldusväärsed I.N. ütlused, et arvuti üleandmist -vastuvõtmist süüdistatav dokumentaalselt ei vormistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga tunnistaja I.N. ütluste hindamisel. Lisaks märgib ringkonnakohus sedagi, et antud kriminaalasjas pole tõenduslikus mõttes vajalik tõsikindlalt tuvastada, kes O.K. arvuti varastas, kas T.J. või mõni muu isik. 17.5 Kaitsja märgib, et I.N. ütluste usaldusväärsust kahandab tema selgitus kohtuistungile mitteilmumise kohta. Kohtusse mitteilmumise põhjuseks tõi I.N. karantiinis viibimise, mis aga ei vasta tõele. Ringkonnakohtu arvates pelgalt asjaolu, kas I.N. rääkis tõtt või mitte kohtusse mitteilmumise põhjuse kohta, ei anna põhjust hinnata tema ütlused asjas tähtsust omavate asjaolude kohta 16 ebausaldusväärseteks. Nagu apellant ise kaebuses märgib, ei ole võimalik hinnata tunnistaja usaldusväärsust läbi tõendamisesemesse mittepuutuvate asjaolude. 17.6 Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka O.K. ütluste usaldusväärseks lugemisel. Kohus on põhjendamatult eelistanud nimetatud ebausaldusväärse isiku ütluseid süüdistatava ütlustele. Kohus pole kaitsja arvates sellist eelistust tehes oma seisukohta põhjendanud. 17.7 Puutuvalt O.K. ütluste uksadusväärsuse küsimusse märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on O.K. isikule ning sellega seonduvalt tema ütluste usaldusväärsusele kohtuotsuses pühendanud pea viis lehekülge. Seega saab väita, et maakohus pole hinnanud kergekäeliselt O.K. ütlusi usaldusväärseteks, vaid langetanud sellise otsustuse pärast põhjalikku kaalumist. Ringkonnakohtul pole maakohtule siinkohal võimalik ette heita ühegi olulise asjaolu tähelepanuta jätmist. Tõepoolest on O.K. kriminaalse taustaga isik, kes on tarvitanud sõltuvusaineid ning seetõttu korduvalt vajanud psühhiaatrilist abi. Õige on maakohtu seisukoht, et O.K. ütluste ebausaldusvääseks lugemine a priori on väär. Sellest tulenevalt hindas maakohus õigesti tunnistaja ütlusi vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetele (vt maakohtu otsuse p.26). 17.8 Apellandile jääb arusaamatuks, miks maakohus eiras teiste tunnistajate ütlusi, mis puudutavad O.K. usaldusväärsust. Seejuures osutab apellant tunnistajate R.V. i ja J.Š. i ütlustele. 17.9 Õige ei ole kaebeväide, et kohus eiras eelviidatud tunnistajate ütlusi seoses O.K. usaldusväärsusega. Kohus on mõlema tunnistaja ütlusi analüüsinud. R.V. i (O.K. võõrasisa) ütlustest tulenevat siinkohal kordamata tuvastas maakohus, et tunnistaja hinnang O.K. kohta puudutas tema alkoholitarbitamist. Asjaolust, et O.K. ei tahtnud emale rääkida tõtt joomise kohta, ei järeldu O.K. ütluste ebausaldusväärsus antud kriminaalasjaga seoses. Sama järelduse tegi ka maakohus ning seda seisukohta pole põhjust muuta. Kaitsja tõi maakohtus välja veel näited O.K. väidetavate valetamiste kohta nt tema seotuse puudumise kohta I.N. ga, samuti tunnistaja J.Š. iga seonduva. Samad argumendid on taasesitatud apellatsioonis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga vastavates seisukohtades, puudub siinkohal vajadus neid korrata (kohtuotsuse p 28jj, lk 14-16). 17.10 Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selleski, et O.K. l puudus motiiv ülekuulamisel 07.10.2019 omaalgatuslikult anda valeütlusi arvuti tagasisaamise asjaolude kohta. Mingit O.K. vaenu vms R. Požarnikovi vastu pole asjas tuvastatud. Kõiki asjaolusid kaaludes järeldas maakohus põhjendatult, et O.K. andis valeütlusi välise mõjutuse tõttu ning mõjutajaks oli uurija R. Požarnikov (vt maakohtu otsuse p 35-37). 17.11 Apellant arvab, et kohus jättis analüüsimata R. Požarnikovi ütlused ning on alusetult kriitiline R. Požarnikovi ütluste suhtes. 17.12 Ringkonnakohus nii ei arva. Maakohus on olnud samaväärselt (nagu O.K. ütlusi analüüsides) põhjalik ka R. Požarnikovi ütluste usaldusväärsust analüüsides. Kohus pole jätnud hindamata ühtegi tõendamiseseme asjaoludesse puutuvat R. Požarnikovi argumenti. Ringkonnakohtul pole siingi kohtule midagi ette heita ning kohtu põhjendusi siinkohal kordamata, jääb üle nendega vaid nõustuda (vt maakohtu otsuse p-d 38-47, lk 18-21). 17 17.13 Kokkuvõttes luges maakohus õigesti R. Požarnikovi ütlused 02.10.2019 O.K. ga toiminud vestluse sisu ning 07.10.2019 ülekuulamisel toimunu osas ebausaldusväärseteks ning jättis need põhjendatult tõendikogumist välja. Maakohus hindas õigesti usaldusväärseteks O.K. ütlused. Tõendikogum kokkuvõttes kinnitab, et 02.10.2019 tagastas R. Požarnikov O.K. le viimase kodust varastatud sülearvuti, mille temale kuuluvust kinnitas O.K. . Sülearvuti lubas R. Požarnikov O.K. l koju viia. Maakohus järeldas tõendikogumi pinnalt põhjendatult sedagi, et 07.10.2019 ülekuulamisel oli R. Požarnikov teadlik, et 02.10.2019 O.K. le tagastatud sülearvuti on sama, mis temalt varastati. Samuti oli R. Požarnikov teadlik, et O.K. andis ülekuulamisel valeütlusi arvuti leidmise kohta. Mida pidi seejuures rääkima O.K. sellega seoses, ütles talle R. Požarnikov. Samuti on O.K. ütluste alusel tuvastatud, et ta nimetas R. Požarnikovile varguse võimaliku toimepanija nime (T.J. ). 17.14 Maakohus tuvastas asjakohaselt ka R. Požarnikovi teos

§ 316

lg 1 ja

§ 320

lg 1-§ 22 lg 2 järgi sätestatud koosseisuliste objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise, mistõttu vastavaid kohtu argumente ringkonnakohus siingi üle ei korda (vt maakohtu otsuse p-d 48-24, lk 21-24). 18. Süüdistus

§ 319lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi.

18.1 Vaidlusteta on tuvastatud, 10.02.2020 toimus Jõhvi politseijaoskonnas O.K. ülekuulamine. Samuti pole vaidlust selles, et 12.02.2020 tõi O.K. Jõhvi politseijaoskonda kaebuse seoses temaga 10.02.2020 läbiviidud ülekuulamisega. Nimetatud kaebuse allkirjastas O.K. (asitõendi vaatlusprotokoll, TõTo, lk 64jj). 18.2 Kahtlusteta on tõendatud, et O.K. kaebuses märgitud asjaolud 10.02.2020 ei vastanud tegelikkusele. Tõendeid annalüüsides saab teha vaid sellise järelduse (vt maakohtu otsuses analüüsitud tõendid, lk 25jj). Millistel asjaoludel sattus O.K. Jõhvi politseijaoskonda ning kuidas toimus O.K. ülekuulamine, tuleneb maakohtus tunnistajatena üle kuulatud Jõhvi PPA sisekontrollitalituse töötajate O.A. ja M.T. i ütlustest, samuti muudest maakohtu poolt analüüsitud tõenditest (asitõendi vaatlusprotokollid, TõTo, lk 39-42, 43-44, 45-46, 47). 21.05.2020 lõpetati prokuratuuri loal kriminaalmenetlus, mis oli alustatud O.K. kaebuse alusel (TõTo,lk 52). 18.3 Asjas ei ole vaidlust selles, et O.K. l aitas kaebuse koostada R. Požarnikov, kes toimetas O.K. 12.02.2020 kaebuse üleandmiseks Narva politseijaoskonda. Küll on aga jätkuvalt vaidluse all R. Požarnikovi poolt kaebuse koostamise ning O.K. politseijaoskonda viimise täpsed asjaolud. 18.4 Siinkohal puudub vajadus veelkord refereerida O.K. ja R. Požarnikovi omavahel erinevaid ütlusi. Maakohus on neisse vajaliku põhjalikkusega süüvinud ning neist tõendamiseseme asjaolude seisukohast olulisema ka välja toonud (vt maakohtu otsuse lk 29jj, p 81). Nagu maakohus asjakohaselt märkis, on põhiküsimus selles, kelle algatusel koostas R. Požarnikov O.K. kaebuse. R. Požarnikovi sõnul tegi ta seda O.K. palvel, O.K. sõnul pole ta aga seda R. Požarnikovil palunud teha. 18.5 Selleski episoodis tõusetus O.K. ütluste usaldusväärsuse küsimus. Apellant leiab ka siin, et O.K. ei ole usaldusväärne tunnistaja ning kohus eksis, kui leidis vastupidist. 18.6 Ringkonnakohus siinkohal pikemalt O.K. usaldusväärsuse teemal ei peatu, sest selles osas sai seisukoht võetud juba eelmise episoodiga seoses. Seda enam, et maakohus on selles 18 episoodis samuti pikalt ja põhjalikult hinnanud O.K. usaldusväärsust (vt maakohtu otsuse p-d 89-99, lk 31-33, p.84jj). Niisamuti on maakohus võrdväärselt kohelnud R. Požarnikovi ütlusi, st kohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatava ütlusi, muuhulgas elulise usutavuse aspektist. Sellele analüüsile pole ringkonnakohtul samuti midagi lisada (vt ka maakohtu otsue lk 33-37). Kohus on kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et O.K. ütlused on usaldusväärsed ning neid saab lahendi tegemisel aluseks võtta. Seevastu R. Požarnikovi ütlusi kohus usaldust väärivateks ei pidanud. Sama meelt on ka ringkonnakohus. 18.7 Apellant pakub välja, et O.K. sai aru, et ta valetas R. Požarnikovi peale 10.02.2020 ülekuulamisel. Talle pakuti võimalust sisekontrolli aitamise eest kohtuda vanglas viibiva isaga. See oligi põhjus, miks ta võttis hiljem ühendust R. Požarnikoviga ja tahtis abi tema suhtes ülekuulamisel kasutatud ebaseaduslike meetmete kohta kaebuse tegemiseks. 18.8 Ringkonnakohtu hinnangul on pakutud verisoon oletuslik ja apellandi subjektiivne arvamus, millel puudub tõenduslik tugi. Lisaks on see vastuolus O.A. ja M.T. i ütlustega. 18.9 Apellant märgib, et O.K. on olnud manipuleeriv, möödapääsmatult tuleb arvestada isiku tausta. O.K. manipulatiivsust näitab asjaolu, et aastatel 2011-2012 ta esitas kuriteoteate, kuid hiljem selgus, et see oli väljamõeldis. 18.10 Ringkonnakohus märgib siinkohal lühidalt, et O.K. manipulatiivne loomus on vaid apellandi arvamus, mis tuleneb puhtalt O.K. kriminaalsest taustast. O.K. ütlusi ei saa a priori hinnata ebausaldusväärseteks pelgalt isikust lähtuvalt. Kohus on kohustatud kõiki tõendeid hindama võrdsetel menetlusõiguslikel alustel, mida maakohus ongi teinud. Asjaolu, et O.K. on väidetavalt kunagi esitanud politseisse valekaebuse, ei puutu käesoleva kriminaalasja esemesse, mistõttu selle spekulatiivse argumendi jätab ringkonnakohus tähelepanuta. 18.11 Puutuvalt tunnistajate S.M. i ja S.B. i ütlustesse, siis ei hakka ringkonnakohus kordama nendesse puutuvat. Maakohus on tunnistajate ütlustega seonduvat analüüsinud, asjakohaselt neid hinnanud. Kohus tõi sealhulgas põhjendatult välja, et nimetatud isikute ütlused põhinevad R. Požarnikovilt kuuldul, st tegu on vahendlike tunnistajatega (kohtuotsuse p 90, 92-95, lk 3435). Seega oli oluline tuvastada, kas esinevad KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud erisused. Maakohtu hinnangul oli oluline kaaluda, kas kohaldamisele kuulub eelnimetatud sätte p-s 2 sätestatutunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. S.M. i ja S.B. i ütluste analüüsi tulemina järeldas maakohus, et R. Požarnikovil esines motiiv seada kahtluse alla O.K. 10.02.2020 ülekuulamisel antud ütlused, sest need süüstasid R. Požarnikovi. Eesmärk oli kahjustada sisekontrollimenetlust selleks, et varjata tema poolt toimepandud kuritegu. Maakohtuga nõustuvalt saab jaatada järeldust, et R. Požarnikovil oli põhjust tunnistajatele S.M. ile ja S.B. ile O.K. ga vestlusest rääkides moonutada tõde. Seega maakohus järeldas põhjendatult, et nimetatud tunnistajate ütlused ei võimaldada hinnata R. Požarnikovi ütluste usaldusväärsust. 18.12 Kokkuvõttes luges maakohtus põhjendatult tuvastatuks, et 12.02.2020 esitas O.K. Jõhvi politseijaoskonda kaebuse R. Požarnikovi algatusel, mida selgelt ilmestab tema aktiivne kaasabi selle koostamisel ja politseijaoskonda kohaletoimetamisel. Asjas leidis tuvastamist, et O.K. ise ei palunud R. Požarnikovilt abi kaebuse koostamiseks ning koostas(sisutas) selle ise. O.K. temaga sisekontrolli töötajate väidetavast ebaseaduslikust tegevusest ei rääkinud, mistõttu 19 ei põhinenud kaebuses toodu O.K. lt kuuldul, vaid oli tema enda väljamõeldis. Seega võib väita, et R. Požarnikov oli teadlik, et kaebuses kirjeldatu ei vasta tõele. 18.13 R. Požarnikovile on esitatud süüdistus

§ 319lg 1-§ 22 lg 2, 3 järgi.

Kohus analüüsis R. Požarnikovi tegu ning tuvastas selles eelnimetatud süüteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisutunnused. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu kohtuotsuses esitatud seisukohti ringkonnakohus kordama ei hakka ( kohtuotsuse p-d 101-113, lk 31-39). 19. Tõendite kogumise rikkumised. 19.1 Apellant ei ole nõus maakohtuga selles, et kohus rahuldas kohtuliku uurimise lõpus prokuröri taotluse täiendavate tõendite kogumiseks

§ 297alusel.

19.2 Ringkonnakohtu arvates toimis maakohus vaatamata kaitsja etteheidetele menetluslikult õigesti. Kohtuistungil prokurör põhjendas esitatud taotlust (süüdistatav kohtueelsel uurimisel ei andnud ütlusi). Kohus hindas prokuröri selgituse põhjendatuks. Vastavalt KrMS § 2861 lg-le 1 võtab kohus tõendina vastu ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Vastavalt nimetatud sättele maakohus ka tegi. 19.3 Apellandi arvates jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. 19.4 Ringkonnakohus apellandi arvamust ei jaga. Tunnistaja A.A. i ülekuulamise taotlus jäeti õigesti rahuldamata. Tunnistaja sai anda ütlusi O.K. poolt 2012 aastal politseisse esitatud valeavalduse kohta, mis antud asja tõendamiseset ei puuduta ning ei anna olulist infot O.K. usaldusväärsuse/ebausaldusväärsuse kohta. R.V. i ja J.B. i ettekannete lisamise taotluse jättis maakohus samuti põhjendatult rahuldamata, sest tegu oli lubamatute tõenditega (vt ka kohtuistungi protokoll 10.02.2021, protokolli lk 16jj). Kaitsja päring Terviseametilt tunnistaja I.N. kohta ja Terviseameti vastus on ringkonnakohtu hinnangul tõenduslikku tähendust mitteomavad. Nimetatud tõenditega soovis kaitsja näidata, et tunnistaja I.N. valetas kohtusse mitteilmumise kohta. Ringkonnakohtu arvates asjaolu, kas I.N. rääkis tõtt või mitte kohtusse mitteilmumise kohta, ei anna infot tunnistaja ütluste usaldusvääruse/ebausaldusväärsuse kohta antud kriminaalasjas tuvastamist vajavaid asjaolusid silmas pidades. 20. Kolmanda alternatiivina taotleb apellant R. Požarnikovile mõistetud karistuse muutmist. Mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt suur ning karistuseks ei peaks olema vangistus. 21. Kõigepealt tuleb märkida, et kaebaja ei ole selgitanud, miks on R. Požarnikovile mõistetud karistus ebaproportsionaalselt suur. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel lähtunud kõigist karistuse mõistmise põhimõtetest, mis on sätestatud

§-s

1. Kohus on välja toonud põhjused, miks ta leiab, et rahaline karistus ei ole küllaldane. Sama meelt on ka ringkonnakohus. Politseiametnik R. Požarnikov kahjustas kuritegude toimepanemisega politsei mainet ühiskonna silmis ning õõnestas inimeste usaldust politseinike suhtes. Maakohus on põhjendatult hinnanud R. Požarnikovi süü keskmisest suuremaks. Ringkonnakohtul pole midagi lisada maakohtu asjakohastele põhjendustele ning välja toodud asjaoludele, mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel (vt ka maakohtu otsuse lk 40-42), mistõttu apellandi kolmaski taotlus kohtuotsuse tühistamiseks, jääb rahuldamata. 20
2. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse R. Požarnikovi süüdistuses muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
3. Kaitsja vandeadvokaat V. Sadekov esitas 05.20.2021 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb tasu järgmiselt: tasu sõidule kulunud aja eest 30 eurot, toimikuga tutvumisele kulus 300 minutit, so 270 eurot, maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kulus 360 minutit, so 1296 eurot ning kohtuistungile 60 minutit, so 54 eurot. Kaitsja taotleb tasu suurendamist 300%, sest ta astus menetlusse alates apellatsioonimenetlusest. Seetõttu pidi ta end kurssi viima kogu asja materjaliga, ning asi on keerukas ja väga mahukas. Kokku taotleb kaitsja tasu 1650 eurot (millele lisandub käibemaks 330 eurot). Lisaks taotleb kaitsja sõidukulu hüvitamist, so 55,50 eurot (millele lisandub käibemaks 11,10 eurot). Kokku taotleb kaitsja 2046,60 euro hüvitamist. 23.1 Kõigepealt loeb ringkonnakohus põhjendatuks kaitsja tasutaotluse sõidule kulutatud aja eest 30 eurot. Põhjendatud on ka kaitsja tasutaotlus ringkonnakohtu istungil osalemise eest 54 eurot. 23.2 Vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg-le 3 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamise ja esitamise, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemise eest 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Seega ei tohi ühes kohtuastmes ületada kulud 324 eurot. Kuna erandiks sellest on vaid kohtuistungil osalemise kulud, siis tuleb 324 euro hulka arvestada ka toimikuga tutvumise eest taotletud tasu. Seetõttu tuleb kaitsja V. Sadekovile hüvitada 324 eurot. 23.3 Kaitsja taotleb tasu suurendamist 300%. Tasu suurendamist põhjendab kaitsja sellega, et ta osutab riigi õigusabi alles apellatsioonimenetluses, mistõttu pidi ta end kurssi viima kogu asja materjaliga ning tegemist on väga mahuka ja keeruka kriminaalasjaga. 23.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul tegu keeruka ja väga mahuka kriminaalasjaga. Asjas on kolm toimikut, millest üks tõendite toimik ja kaks kohtutoimikut, tegu on ühe süüdistatavaga ning asi pole keerukas. Kuna kaitsja ei ole olnud seotud varasema menetlusega ning asja materjalidega pidi ta tutvuma alles apellatsioonimenetlus, on tema töömaht tavapärasest kahtlemata suurem. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks suurendada kaitsja tasu 200%. Seega on kaitsja tasu suuruseks 324x3=972, millele lisandub käibemaks 194,40 eurot. Kokku on kaitsjale hüvitatava tasu suuruseks 1166,40 eurot. 23.5 Põhjendatud on kaitsja taotlus hüvitada sõidukulu 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks 11,10 eurot. 23.6 Seega määrab ringkonnakohus kaitsja V. Sadekovi riigi õigusabi tasu suuruseks (30+972+54) 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1267,20 eurot ja riigi õigusabi kuluks 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks 11,10 eurot, kokku 66,60 eurot. Kaitsja tasutaotlus rahuldatakse osaliselt. 23.7 Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad kaitsja kulud süüdistatava kanda. 21 (allkirjastatud digitaalselt) 22