Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12023 Tsiviilasi A T N hagi J N

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4 Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 järgi on
3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
4. Kohus loeb sünnitõendiga tõendatuks, et alaealine A T N on sündinud 15.05.2013 (vanus 7 a.). Lapse emana on sünniakti kantud E N ja isana J N. Seega on E N ja J N lapse hooldusõiguslikud vanemad.
5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja ülalpidamiseks 659 eurot kuus, mida hageja on vähendanud ja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus.
6. Kostja vaidlustab hageja kulusid, leides, et hageja kulud on vastuolulised, kulude mahud on ülepaisutatud ja lisaks on laps osa ajast isa vahetul ülalpidamisel.
7. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
3. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning 04.11.2020 kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Koolikulu. Vaidlus puudub, et laps alustas sügisel 2020.a õpinguid tasulises Tallinna Toomkoolis. Arve nr xxx kinnitab, et oktoobri kuu
4. a eest oli kooli õppemaks 176,75 eurot (sisaldab õppemaksu 120 eur + koolilõuna 30 eur + pikapäevarühma tasu 18 eur + pikapäevarühma toit 8,75 eur). SEB maksekorraldus nr 2175 tõendab hageja ema poolt 07.10.2020 kantud koolikulu summas 176,75 eurot. Kohus loeb põhjendatud koolikuluks 176,75 eurot kuus. - Hügieenikulu. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ja loeb põhjendatud hügieenikuluks 10 eurot. - Jalgpallitrenn. Kuna jalgpallitrennid lõppesid 03/2020, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja kohus loeb kuluna 0 eurot. - Juuksurikulu. Vaidlus puudub, et laps käib juuksuris. xxx OÜ maksekviitung kinnitab, et hageja kasutab juuksuriteenust summas 12 eurot (I kd, tlk 75). 5 - Kasutuseelis. Kasutuseelise on hageja arvutanud järgmiselt. Hageja elab koos emaga Tedre 55-47 asuvas korteris üldpinnaga 102,1 m² (elamispind 100,4 m²) (Lisa 29). Hageja ainukasutuses on oma tuba suurusega 10,4 m². Keskmine üürihind samas piirkonnas samaväärse korteri puhul on 10 eurot/m². Seega on hageja ainukasutuses oleva ruumi hind 104 eurot kuus. Korterit kasutavad kokku 4 inimest. Ühiskasutuses on elutuba/köök 33,6 m², esik 5,3 m², pesuruum/vannituba 9 m², WC 1,5 m², esik 6 m² ja veranda 10,3 m². Kokku on ühiskasutuses 65,7 m², mille hind on 657 eurot. Jagades ühiskasutuses olevate ruumide hinna neljaga, on hageja osa sellest 164,25 eurot. Hageja ainukasutuses ja ühiskasutuses olevate ruumide hind on kokku 104 + 164,25 eurot = 268,25 eurot. Kummagi vanema osa sellest on 50% ehk 134,13 eurot. Kostja kasutuseelise kuluga ei nõustu ja rõhutab, et E N elab korteris, mis on soetatud pangalaenuga ning kuulub E N’ile. Kostja on seisukohal, et kuna E N’il on võimalik näidata kohtule tegelikku elamiskulu (s.o igakuist laenumakset), siis on hüpoteetilise kasutuseelise arvesse võtmine põhjendamatu. Veelgi enam, hagiavalduse punktist 13 nähtub, et E N on aluseks võtnud ruutmeetri hinna 10 eurot. Kostja hinnangul on see oluliselt suurem, kui E N’i tegelik igakuine kulu. On üldteada, et korteri soetamisel on pangalaenumakse üldjuhul märkimisväärselt väiksem, kui analoogse korteri üürikulu. Võttes arvesse, et laps veedab rohkem kui 1/3 ühes kuus isaga, tuleks aga arvesse võtta ka kostja poolt kantavad elamiskulud (sh arvestada see osa E N’i kuludest maha). Riigikohus on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist…/ Samas märgib Riigikohus, et hageja eluasemekulude kindlaks tegemisel saab arvesse võtta hageja vajadust eluruumi kasutada, mille ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, nagu on märkinud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-69-13 p-des 16-23, kuid hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud, mis kasutuseelise väärtust tõendaksid. - Kommunaalkulu. Vaidlus puudub, et elamisega kaasnevad kommunaalkulud (sh vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, üldvesi, elekter, prügivedu, heakorrateenus, lifti hooldus jne). Hageja on tõendanud KÜ xxx arvetega (I kd, tlk 7680), et kommunaalteenused moodustavad 10 kuu keskmise 165,30 eurot kuus. Jagades 165,30:4 pereliikmega, on põhjendatud hageja osa 41 eurot kuus. - Klassiraha. 04.09.2019 e-kirjast nähtub, et igal õppeaastal on tavaks teha õpetajatele sünnipäeva kingitus (kinkekaart, lilled ja kommikarp). SEB maksekorraldus nr 1876 tõendab, et hageja on kingiraha tasunud 12,61 eurot (I kd, tlk 84). Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse 6 klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, käiakse teatrites ja muuseumites, tehakse klassipilte. Kohus loeb põhjendatud klassirahaks 13 eurot. - Meelelahutus. Hageja toob meelelahutusena esile nt loomaaia külastuse, kino, Sky park, uisutamine jne. Kostja hinnangul ei saa antud elatisevaidluse puhul arvestada meelelahutuse kulu elatise hulka, kuna selle kannavad mõlemad vanemad otse lapsega koos olles. Kohus leiab, et lapse vajaduste hulka kuulub ka lapse vaba aja kulud ja kuivõrd hageja elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest ja kohus loeb põhjendatud meelelahutuskuluks 5 eurot. - Muud ettenägematud kulud. Hageja viitab hagi lisale 17, milles äriühing K on esitanud arve nr xxx maksjale R LA–le/I rühm koristustarvete soetamiseks. Kohus leiab, et nimetatud K arve ei tõenda lapsele minevat kulu. Hageja on menetluse kestel esitanud hulgaliselt tõendeid-kviitungeid, arveid, neid asjaoludega sidumata. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, milliseid muud ettenägematud kulud lapsega seonduvad. Nõndasamuti ei saa kohus praeguses asjas tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad juba lõppenud kulusid (nt lasteaiatasu, jalgpallitrenn jne). Niisamuti lapse igapäevaste üksikute kulude kandmine (jäätis, taskurätikud jne) jääb selle vanema kanda, kelle juures laps parasjagu viibib. - Arendamiskulu (mänguasjad, raamatud ja meisterdamise tarbed). Vaidlus nimetatud kulu osas puudub. Kohus nõustub, et koolis omandab laps põhilisi kooliteadmisi, kuid on tavapärane, et väljaspool kooli õpetatakse lapsele ka kodus uusi teadmisi ja oskusi läbi erinevate mängude, käeliste tegevuste ja haridust omandavate raamatute, vihikute abil ning selleks on vaja hankida vahendeid. Kohus loeb nimetatud kuluartikli põhjendatud kuluks 15 eurot. - My Fitness ujumine nõue 52 eurot. Kohus leiab, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Hageja käib 2xnädalas ujumas spordiklubis MyFitness Rocca al Mare. My Fitness arved (I kd, tlk 126-129) ja E N SEB pangakonto väljavõte tõendab, et hageja ujumiskulu on 43,33 eurot kuus (I kd, tlk 130). Kohus loeb põhjendatud ujumiskuluks 43,33 eurot kuus. - Nutigeen nõue 29 eurot. Kuna huviring lõppes aprillis 2019, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja kohus loeb kuluna 0 eurot. - Ravimikulu nõue 8 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja esmaabi kaupu. Kohus loeb põhjendatud ravimikuluks 8 eurot. - Sõprade sünnipäevakulu nõue 10 eurot. Lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, siis on neil ka kulutused seoses nimetatuga. Arvestades lapse vanust, peab kohus põhjendatud kuluks 10 eurot. 7 - Taskuraha. Kostja vastuse kohaselt 7-aastasele lapsele ei ole mõistlik anda taskuraha 50 eurot/kuus. Seda eriti veel olukorras, kus laps saab ema poolt antud taskuraha kasutada üksnes emaga koos olles. Kohus leiab, et taskuraha ei ole põhjendatud arvestada elatise alla. Vanem saab ise otsustada, kui palju ning millises osas on ta suuteline oma lapsele taskuraha andma. Juhul, kui lapse ema soovib lapsele sellises ulatuses taskuraha võimaldada, on see tema enda isiklik soov ja väljaminek. - Telefonikulu. Lapse ema SEB pangakonto väljevõte tõendab, et 07.07.2020 on Tele2 Eesti AS teenust tarbitud 19,09 euro eest ning jagades 4-ga on põhjendatud telefonikulu 4,70 eurot. - Toidukulu. Vaidlus puudub, mistõttu kohus arvestab hageja toidukuluks 113 eurot kuus. - Transpordikulu. Kostja nõustub, et käesoleva õppeaasta raames 27 eurot/kuus võib olla lapsega seotud transpordi kulu. Hageja on esitanud Circle K teenindusjaamadest võetud kütusekulu aruande (I kd, tlk 156). Kohus leiab, et kuna laps alustas sel sügisel kooliteed ja liiklussõlmed võivad väikese (7-aastase) lapse jaoks olla keerukad või ühistransporti mingil põhjusel sobival ajal ei lähe, või on koolikott koos trenniasjadega liiga raske, siis kohus tõdeb, et sõiduauto kasutamise vajadus võib hagejal esineda, mistõttu peab põhjendatud transpordikuluks 27 eurot kuus. - Kulud riietele ja jalatsitele nõue 1000 eurot aastas. Kostja leiab, et võiks kuluda ca 42 eurot kuus. Kohus võtab riiete ja jalatsite kulude kindlaks määramisel aluseks Tartu Ülikooli uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et Tallinnas elava lapse vanuserühmas 7-12 aastat on kulud riietele ja jalatsitele keskmiselt 63 eurot kuus. Samas märgib kohus, et nimetatud kulu on individuaalne ja ka RAKE uuringus on jõutud järeldusele, et selles vanusrühmas lastel kulub kõige enam riiete ja jalaõude peale, va toit, mis moodustab suurima kulu. Arvestades, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas (7.a), kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid ning nimetatud kuluartikkel on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kohtu arvates on põhjendatud arvestada riietele ja jalatsitele 100 eurot kuus. - Sünnipäevakulu. Hageja palub elatisena välja mõista sünnipäevakulu 300 eur. Hageja ema põhjendab, et tal on kaks last, keda ta kasvatab võrdsetel alustel ja põhimõtetel. Mõlemal lapsel on valida sünnipäeval kahe valiku vahel: kas suurem pidu kõigi oma sõpradega või väike kodune koosviibimine parima sõbraga, kuid suurem/ kallim kingitus. Taoline praktika on käigus juba sellest ajast, kui kostja ja hageja ema elasid koos. Kohus nõustub hageja märgituga, et kostja väide, et nii kallilt pole lapse sünnipäeva varasemalt tähistatud, on ebaõige. Lapse sünnipäev peeti Skypargis ka aastal 2018 (Lisa 1). Kohtule esitatud 31.10.2018 e-kirjavahetus kinnitab, et kostja on 8 varasemalt lapse sünnipäevasid hageja emaga kooskõlastanud ja arvestanud lapse sünnipäevakuluks 400 eurot (I kd, tlk 188). Seega kostja väidab ekslikult, et temaga ei ole lapse sünnipäevasid kooskõlastatud, kuivõrd kostja on andnud sünnipäevapeoks ja selle kuludeks oma nõusoleku. Kuid nagu kohus on eelnevalt segitanud, ei saa praeguses asjas tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad juba lõppenud kulusid.
5. Kohus selgitab edaspidiseks, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt jalgratas, mööbel jne) ja teenuste või lapse elustiili toetamine (sünnipäevapidu) muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided/jalanõud, ravimid, haridus, mille ostmiseks tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus nende asjade eest tasuma. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse vanemal leida asjade ostmiseks endal vahendeid. Vanemate eelneva kokkuleppe reegel kehtib ka lapse sünnipäevapeo korraldamisel. Planeerides lapse sünnipäeva tuleb vanematel esmalt kokkuleppida kes ja kui palju on valmis panustama peo kuludesse. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem korraldab rahaliste kuludega ürituse ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega. Teisele vanemale ei saa tulla kulude arve üllatusena ja kui teine vanem ei ole nõus kulusid kandma, siis tuleb üritust korraldaval vanemal endal vahendid leida.
6. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 578,78 eurot kuus (koolikulu 176,75 + hügieenikulu 10 + juuksur 12 + kommunaalkulud 41 + klassiraha 13 + meelelahutus 5 + arendamiskulu 15 + ujumine 43,33 + ravimikulu 8 + sõprade sünnipäevad 10 + telefonikulu 4,70 + toidukulu 113 + transpordikulu 27 eur + riided ja jalanõud 100). Sellest ühe vanema kanda jääb 289,39 eurot.
7. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Kostja tugineb asjaolule, et kostja osutab lapsele vahetut ülalpidamist ajal, mil laps viibib isa juures. Tallinna notar Margus Veskimäe on 17.04.2020 kinnitanud lapsega suhtlemiskorra kokkuleppe, mille punkti 1.1.1. kohaselt hageja viibib kostja juures 10 päeva kuus (I kd tlk 25). Lapse suhtlemist isaga kinnitab hageja ka ise, tuues hagis välja, et viibib kostja juures kokku 10 päeva kuus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust lapse ülalpidamisele. Kohus on tuvastanud, et lapse tegelikud ülalpidamiskulud on summas 578,78 eurot, millest ühe vanema osa teeb 289,39 eurot. Kui arvestada lapse 1/3 viibitud ajast isa juures, siis panustab isa lapse ülalpidamisse 96,46 eurot kuus. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Arvestades, et laps viibib 10 päeva isa juures, siis esineb mõjuv põhjus

§ 102lg 2 9 alus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks.

Võttes 289,39 eurost maha isa vahetu ülalpidamiskulu 96,46 eurot, siis tuleb kostja poolt täiendav igakuine elatis 192,93 eurot.

1. Samas ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-3517, p 23.3). Kohus loeb kostja SEB pangakonto väljavõtetega tõendatuks (II kd, tlk 1838), et kostja kannab lapse kulusid juuksurile, elukohakulud/üürimaksed, kommunaalkulud, toidukulu, transport, rohud ja vitamiinid, kingitused, mänguasjad, jalanõud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et isa käib lapsega kinos, seiklusmaal, mänguparkides ja -tubades, uisutamas, Bowlingut mängimas, spaas ujumas, rallit sõitmas LaitseRally Pargis ning on tasunud lapse suveperioodil ka Judoklubi Dokyo laagrikulu (juuni-juuli 2020). Isa juures elamisega kaasnevad ka nt hügieenikulud, mida tõendada ei ole vaja. Lisaks on lapse isa loonud lapsele kasvukonto, kuhu investeerib igakuiselt 10 eurot. Samuti kannab kostja iga kuu 10 eurot lapse pensionikontole. Seeläbi teeb kostja lisaks 20 euro suuruse igakuise väljamineku selleks, et kindlustada lapse tulevik. Kostja on kohtule usutavalt tõendanud enda kulusid lapse ülalpidamisele.
2. Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada. Kuna peretoetus on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, mis Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, siis on lapse ülalpidamiseks vahendeid kokku 638,78 eurot (2x289,39+60), mis on enam kui 2 kordne miinimumelatis (584 eur). Võrdluseks toob kohus välja, et Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a, on leitud, et lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 7-12 aastat ja kes elab Tallinnas on vajadused kaetud keskmiselt 385 eurot kuus (RAKE tabel lk 39).
3. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
4. Hageja ema töötab K OÜ´s ostu- ja büroojuhi ametikohal ning tema põhipalk ilma lisatasudeta on 07/10/2020 seisuga 2400 eurot bruto. Kostja töötab xxx ja talle maksti töötasu 31/08/2020 summas 2099, 40 eurot neto. Kohus leiab, et vanemate sissetulek 10 on enamvähem võrdne ja hinnates kostja varalist seisu leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 192,93 eurot kuus.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista ühekordse summana tagasiulatuvalt elatise võlg perioodi
6. august 2019 kuni
7. juuli 2020 eest summas 1104 eurot (92 eurot x 12).

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Puudub mõistlik põhjendus, miks hageja on oodanud hagi esitamisega kuni 01.08.2019 ja kogunud elatise võlgnevust kui õigustatud isikul oli võimalus esitada kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet. Vaidlus puudub, et kostja on nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks tasunud elatist 200 eurot kuus. Seega on kostja lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja hageja elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata. 22. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 192,93 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni kuna see arvestab hageja tegelikku ülalpidamisvajadust ja kostja vahetut hageja ülalpidamist. Menetluskulud 23. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud 17.12.2021 TRK lahendiga 11