Obsah (8)

§ 336§ 331§ 238§ 236§ 278§ 230§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16807 Influx Ehitus OÜ hagi Mo

§ 336

lg 1 sätestab, et kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.

§ 336

lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kui kohus ei saa dokumenti välja trükkida või sellest koopiaid teha, teatatakse sellest viivitamata saatjale. 41.

§ 336

lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta

§ 336

lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Hagejal on alusetult antud sättele viidates asunud seisukohale, et tal puudus vaatamata kohtu nõudmisele kohustus esitada dokumente tähtaegselt ja allkirjastatult. Kohtul ei ole eeltoodud sättest tulenevalt kohustust allkirjastamata dokumente vastu võtta ning antud juhul nõudis kohus hagejalt menetlusdokumendi allkirjastamist. 42.

§ 336

lg 6 sätestab, et kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta esitas 7 allkirjastamata menetlusdokumendi 08.01.2020 mitte e-toimiku vahendusel, vaid kohtu kantseleiametniku e-posti aadressile. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja esitas 14.04.2020 ja 17.04.2020 täiendavaid tõendeid olulise hilinemisega ja menetlusdokumentide esitamise nõudeid rikkudes. 43. Vaatamata sellele leiab kohus, et asja lahendamisel saab arvestada hageja hilinemisega esitatud tõendeid.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi hagejal puudusid hilinemiseks mõjuvad põhjused, ei põhjustanud see asja lahendamise viibimist. Kostja ei vaielnud hilinemisega esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu.

1. 30.04.2020 kinnitas hageja digitaalallkirjastatud menetlusdokumendis, et soovib 17.04.2020 esitatud allkirjastamata dokumendis esitatud tõendite väljanõudmise taotluse lahendamist. Hageja nõudis, et kohus nõuaks PRIA-lt välja kõik olemasolevad andmed ja dokumendid, mis on seotud aadressil T, xxx, Lääne-Harju vald asuva xxx külalistemaja renoveerimistööde kaasfinantseerimisega aastatel 2018 -2019, sh kõik kostja poolt ehitamisega seotud dokumendid ja pildid, PRIA poolt teostatud ülevaatustega seotud dokumendid ja pildid.
2. Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 näeb ette, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.

§ 278

sätestab, et kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. Hageja 17.04.2020 tõendite kogumise taotlus eeltoodud nõuetele ei vasta.

1. Hageja ei ole põhistanud, millise konkreetse asjaolu tõendamiseks ta taotles PRIA-lt tõendite kogumist. Hageja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et tõendid tõendaksid „tööde valmis tegemist“. Hageja ei ole põhistanud, kuidas olukorras, kus tal endal ei ole kohtule esitada kirjalikke tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega kirjalikku lepingut kostjaga, peaks PRIA-l olemas olema dokumendid, mis ühel või teisel viisil saaksid tõendada hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Ainuüksi asjaolust, et PRIA on osalenud tööde finantseerimisel ning PRIA-l võivad olla teostatud töödest fotod, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milliseid töid ja millises mahus tegi hageja ning kas töid on teinud nimelt hageja. Seega ei saa väljanõutavad tõendid olla asjakohased. Lisaks on tõendite väljanõudmise taotlus umbmäärane ning sellest ei selgu, milliseid konkreetseid andmeid, tõendeid või fotosid peaks kohus kolmandalt isikult välja nõudma. Kuna hageja ei ole konkretiseerinud, mida täpselt peaks välja nõudma, ei oleks taotlust lahendav kohtumäärus täidetav. Hageja taotlusest võib pigem järeldada, et hageja soovis koguda umbmäärases koguses erinevaid määratlemata dokumente, et neist alles hakata midagi välja selgitama. Menetlusnormid ei võimalda koguda hagimenetluse käigus tõendeid selleks, et neist siis asjaolusid otsida. Kokkuvõttes jätab kohus hageja 17.04.2020 taotluse rahuldamata.
2. Vaidluse sisulises osas väitis hageja, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille alusel pidi viimane talle tasuma tööde eest 62 235 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuleppe kohaselt pidi kostjat tasuma 80% summast tööde valmimisel ja 20% pärast lõplikku ülevaatamist ning vaegtööde tegemist. Kuna kostja viivitas arve nr xxx tasumisega, teatas hageja, et jätkab töid pärast arve tasumist. Samas väitis hageja, et kostja küll teatas talle töödes esinevatest puudustest, 8 kuid teade ei olnud nõuetekohane ja kostja ei võimaldanud hagejal puudusi kõrvaldada. Vastuolus eelnevaga väitis hageja, et kostjal ei olnud õigust nõuda puuduste kõrvaldamist, sest kostjal endal oli täitmata kohustus hageja ees.
3. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostjaga sõlmitud lepingu sisu osas ning pooled ei sõlminud lepingut hageja esitatud hinnapakkumise alusel. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja selles osas ei ole hageja kostjale töid üle andnud ega esitanud arvet. 16.07.2018 teatas kostja hagejale puudustest, mida hageja ei kõrvaldanud. Puuduste kõrvaldamiseks oli kostja sunnitud kaasama teise ettevõtte, kellele ta tasus 14 064 eurot ilma käibemaksuta. Alternatiivselt esitas kostja avalduse tasaarvestada hageja tasunõue kostjal tekkinud kahjuga summas 14 064 eurot.
4. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väited on kohati olulises vastuolus, mis vähendab kohtu hinnangul oluliselt nende väidete usaldusväärsust.

1. 08.01.2019 pöördumises selgitas kohus hagejale (toimiku lk 41-42), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude rahuldamiseks tuleks hagejal esmalt tõendada, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ja millise töö ta tegema pidi. Kohus osundas, et neid asjaolusid hagiavaldusest ei nähtunud. Kohus selgitas, et tasunõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta tegi valmis ja andis kostjale üle kokku lepitud töö ning kostja võttis töö vastu. Kohus selgitas, et hagiavalduses ei olnud põhistatud, miks nõudis hageja viivist alates 10.07.
2. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, miks ta keeldus tellija viidatud puuduste kõrvaldamisest. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud.
3. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega oleks hagejal tulnud nõude rahuldamise esmase eeldusena tõendama, milliste tööde tegemises ta kostjaga kokku leppis. Hagejal oleks tulnud tõendada oma väiteid, milliste kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest kokku 62 235 eurot ilma käibemaksuta ning kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma 20% pärast tööde lõplikku ülevaatamist ning vaegtööde tegemist. Hageja ei ole seesuguse poolte kokkuleppe kohta esitanud ainsatki tõendit. Hageja väited, milliste kohaselt pidi kostja tasuma 20% tasust pärast vaegtööde tegemist, on vastuolus hageja väidetega, milliste kohaselt hageja vaegtöid kõrvaldama ei pidanudki. Samuti on väited vastuolus hageja käitumisega, sest hageja ei esitanud kostjale arvet hagis nõutud summa tasumiseks.
4. Hageja väitis, et tema esile toodud tingimused sisaldusid kostjale saadetud hinnapakkumises, mille alusel pooled lepingu sõlmisid. Need väited on jäänud tõendamata. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi hinnapakkumist tingimustel, milliste kohaselt oleks kostja pidanud tasuma konkreetsete tööde eest 62 235 eurot ning viimase 20% suuruse makse tegema pärast vaegtööde kõrvaldamist. Hageja on esitanud üksnes ühe e-kirja, mille ta on 15.03.2018 saatnud mitte kostjale, vaid objekti omaniku esindajale E Tle. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et nimetatud isik esindas kostjat lepingu sõlmimisel. E-kirjas ei ole märgitud tööde mahte ega lõplikku maksumust summas 62 235 eurot, vaid on välja toodud üksnes osade tööde hinnad ruutmeetrite kohta. Hinnapakkumises ei ole märgitud mitmeid töid, milliste eest hageja on asunud kostjalt tasu nõudma, sealhulgas saali betoonlae viimistluse ja krohvimise viimistluse töid. Mistahes muid tõendeid hageja sõlmitud lepingu tingimuste ja sisu kohta ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda talle kokku 62 235 eurot. Hageja arvestused, milliste 9 kohaselt kujutas kostja makstud summa 42 927,02 eurot vaid 69% tööde maksumusest, ei põhine ühelgi esitatud tõendil.
5. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale tööde eest arveid (toimiku lk 7-9), kuid arvetel teostatud tööde mahtu ega sisu märgitud ei olnud. 19.03.2018 esitas hageja arve nr xxx summas 2 912,42 eurot, 29.03.2018 arve nr xxx summas 3600 eurot, 24.04.2018 arve nr xxx summas 6000 eurot, 22.05.2018 arve nr xxx summas 27 000 eurot ja 23.04.2019 arve nr xxx summas 12 000 eurot. Kostja esitas kohtule maksekorraldused arvete tasumise kohta (toimiku lk 34-35), millistest nähtub, et kostja tasus kõik esitatud arved ning selle üle poolte vahel vaidlust ei ole.
6. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja teostas kostjale töid, kuid tööde maksumuses kokku ei lepitud, on tal iseenesest õigus nõuda tasu vastavalt teostatud tööde mahtudele ja hageja tavalisele hinnakirjale või tavaliselt sarnaste tööde puhul sarnastel turutingimustel makstavale tasule. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
7. Hageja väidetest võib järeldada, et ta andis kostjale tööd üle. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja pakkus hagis nõutud tasu ulatuses kostjale töid vastuvõtmiseks ja kostja võttis selles ulatuses tööd vastu. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja teatas hagejale töödes esinevatest puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist.
8. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja oleks võtnud tööd vastu, saaks eeldada, et vastu võetud tööd olid nõuetekohased. Kuna kostja ei võtnud töid vastu ja viitas nendes puuduste esinemisele, ei läinud tõendamiskoormus kostjale üle, mida hageja on ekslikult vaidluses väitma asunud. Hagejal lasus kohustus tõendada, et üle antud tööd olid nõuetekohased ning kostja viidatud puudusi kas ei esinenud üldse või võis pidada väheolulisteks. Hageja ei ole teostatud tööde mahtu ega nõuetelevastavust, samuti puuduste ebaolulist tõendanud ühegi tõendiga.
9. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis 13.07.2018 kostja esindajale ja E Tle e-kirja (toimiku lk 6), milles teatas, et käis objektil mahte üle mõõtmas ning edastab mahud koos hindadega. Hageja viitas, et viimane arve on maksmata ja soovis teada, millal see tasutakse. Samas avaldas hageja, et töid ei saa täies mahus lõpetada, kuid ei selgitanud põhjust, miks. Hageja avaldas, et kirja saatmise seisuga on plaatijatel vaja veel tööd teha ning maalrid peavad tegema teisel korrusel parandused, aga tööd seisavad, sest pole infot, millal raha tuleb. Edasi loetles hageja esindaja e-kirjas teostatud tööde mahud ja tasud ning sai kokku summa 62 235 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega nähtub e-kirjast, et hageja avaldas teostatud tööde maksumuseks 62 235 eurot, kuid samast kirjast nähtub, et tööd ei olnud veel tervikuna lõpetatud ega valmis. Eeltoodu on vastuolus hageja menetluses esitatud väidetega, et hageja tegi tööd lõplikult valmis ja kõigi valminud tööde eest tuli kostjal lepingu kohaselt tasuda 62 235 eurot.
10. Hageja on väitnud, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks 10.07.2018, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada hageja soovi nimetatud kuupäeval kostjale töid 10 üle anda või tööde vastuvõtmist kostja poolt. Hageja 13.07.2018 e-kirjast ei ole võimalik mõista, milliseid töid ja millises mahus tegi hageja täiendavalt pärast viimase arve esitamist ning milliste tööde vastuvõtmist ta kostjalt soovis. 13.07.2018 e-kirjas on vaid viidatud, et hageja sooviks täiendavalt saada tasu 29 307,96 eurot (ilma käibemaksuta), kui „tööd oleks lõpetatud“. Seega ei saa hageja 13.07.2018 e-kirjast teha mistahes järeldusi selle kohta, millises ulatuses hageja oli kirja saatmise ajaks töid teinud ja millises ulatuses soovis neid kostjale üle anda. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi.
11. E T saatis hagejale 16.07.2018 e-kirja (toimiku lk 6, lk 36), milles ta teatas, et maalritöödest tuleb teha esimese ja teise korruse värviparandused ja ülevärvimised. Esimese korruse laed olid osaliselt värvitud ainult kruntvärviga. Esines „kuiva rulli“ triipe. Kõik aknalauad olid akrüülimata. Ventilatsiooni avad olid osaliselt kinni krohvitud või pahteldatud. Kogu hoones olid eemaldamata krohvi ja pahtli jäägid. Trepilt ja sauna eesruumi plaatidelt olid eemaldamata värvi plekid. Kogu hoones oli eemaldamata pahtlitolm. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja viitas töödes esinevatele puudustele ja nõudis koheselt nende kõrvaldamist.
12. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna kostja ei teavitanud teda puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde konkreetsest mahust ja maksumusest, ei olnud puudustest teavitamine nõuetekohane. Seadusest ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peaks pädevale ehitusettevõttele puudustest teatamisel esitama ka vajalike täiendavate tööde mahud ja maksumuse. Kohtu hinnangul on oluline, et ettevõtjale oleks sisuliselt teada, millised puudused ja kus asuvad. Kostja 16.07.2018 kirjas on puudusi selleks piisavalt täpselt kirjeldatud. Hageja etteheide, et puudustest ei teavitatud nõuetekohaselt, on iseenesest vastuolus tema väitega, et kostja ei võimaldanud tal puudusi kõrvaldada. Kui see väide oleks põhjendatud, oli hagejale järelikult selgelt mõistetav, milliseid puudusi ja kuidas kõrvaldada.
13. Hageja on väitnud asjas vastuoluliselt, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, sest kostja seda ei võimaldanud. Samas on hageja väitnud, et ta ei kõrvaldanud puudusi, sest kostjal oli tema ees täitmata kohustus. Mõlemad hageja väited on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks mistahes viisil kostja pretensioonile reageerinud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale, et soovib puudusi kõrvaldada, kuid kostja seda ei võimaldanud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale teatanud, et kõrvaldab puudused pärast viimase arve täielikku tasumist.
14. Nii nähtub esitatud tõenditest, et 07.08.2018 soovis hageja e-kirja teel tellija esindajalt teada, millal raha tasutakse. Tellija vastas 08.08.2018, et augusti keskpaigas (toimiku lk 10). Uue järelpärimise saatis hageja 0101.2018 (toimiku lk 10 pöördel). Puuduste kõrvaldamise osas hageja mistahes avaldusi ei teinud. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et arve nr xxx, millest tulenevat võlgnevust hageja kostjale ette heitis, tasus kostja lõplikult 17.01.2019 (toimiku lk 34 pöördel). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millistest võiks järeldada, et ta oleks pärast arve nr xxx tasumist teinud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks.
15. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 22.03.2019 ja 23.03.2019 (toimiku lk 11) nähtub, et hageja saatis 22.03.2019 uuesti kirjelduse oma tehtud tööde mahtudest ja soovitud summadest. Samasse e-kirja lisas hageja tellija pretensiooni, kuid ei selgitanud, kas puudused on kõrvaldatud või mitte või millal ta plaanib puudusi kõrvaldada. Kostja vastas 23.03.2019 ja teatas, et tellija on talle esitanud reklamatsiooni ja rahalise nõude. Kostja viitas e-kirjas uutele puudustele ning tõi välja, et niisked kohad ei ole värvitud niiskuskindlate värvidega, kipsplaatide vuugid on 11 ebakvaliteetsed ja pragulised, osad pinnad on ebatasased. Kostja viitas, et tellija oli sunnitud võtma parandustööde tegemiseks uued maalrid ja nõuab selle eest hüvitist. Hageja kostja pöördumisele ei reageerinud, vaid saatis 21.06.2019 nõude tasuda 10 000 eurot (toimiku lk 1213).
16. Hageja esitas kohtule ka sõnumite vahetuse (toimiku lk 58), mida ta on nimetanud kirjavahetuseks kostjaga. Esitatud tõendist ei saa järeldada, kes on kellega sõnumeid vahetanud. Sõnumitest võib järeldada, et sõnumi saatja on teiselt poolelt soovinud raha maksmist, kuid ei selgu, mida täpsemalt. Sõnumitest ei nähtu, kas neid on vahetatud
17. aastal või
18. aastal. 29.05.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 86), milles kostja viitas kliendi pretensioonidele ja oli kompromissina nõus tasuma vaid 3430 eurot. Seega võib kokkuvõttes asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja ei kõrvaldanud tellija osundatud puudusi ega esitanud ühtegi selgitust, miks ta seda ei tee. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei saa eeldada ega järeldada, et teostatud tööd olid nõuetekohased. Kostja ei ole avaldanud ühegi pöördumisega, et ta on hagejalt tööd vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist.
19. 17.04.2020 esitas hageja kohtule fotod (toimiku lk 70-78) ning väitis, et need tõendavad tööde lõpetamist. Kohus sellega ei nõustu. Fotodelt ei saa järeldada, kus ning millal on need tehtud ja milline ettevõte on töid teostanud. Kuigi fotodest võib järeldada, et nendel on kajastatud siseviimistlustöid, ei saa fotodest lähtuvalt lugeda töid lõpetatuteks. Lisaks nähtub hageja enda e-kirjadest, et hageja ei teinud objektil töid pärast 13.07.2018 e-kirja saatmist ning selle saatmise ajal olid hageja enda väidete kohaselt tööd lõpetamata. Puuduste kõrvaldamiseks mistahes toimingute tegemist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja viidatud puuduseid saaks pidada väheolulisteks.
20. Kostja esitas kohtule omakorda tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx (toimiku lk 37), mille alusel andis E OÜ kostjale üle ajavahemikul 18.06.2019 kuni 18.07.2019 viimistlustööd koos parandustöödega. Tööd olid tehtud Xxxs ning nende maksumus oli ilma käibemaksuta 14 064 eurot. Seega võib kostja esitatud tõendist järeldada, et puuduste kõrvaldamise maksumus oli 14 064 eurot, mis ületab käesolevas hagis esitatud põhinõuet. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendi usaldusväärsuses.
21. Hageja esitas kohtule teostatud tööde aktid (toimiku lk 79-82), mille kohaselt on T OÜ teinud hagejale töid Xxx külalistemajas ajavahemikul 19.03.2018 kuni 22.06.
22. Esitatud aktidest ei saa järeldada, kas tegemist oli samade töödega, mida hageja pidi tegema kostjaga sõlmitud lepingu alusel või mitte. Aktides on viidatud „põhilepingu järgsetele töödele“ ja lisatöödele, kuid hageja ei ole tõendanud, milliste tööde tegemiseks ta T OÜ-ga lepingu sõlmis. Aktid ei tõenda, et hageja lõpetas objektil kõik kostjaga kokku lepitud tööd. Tööde teostamise, sisu või mahu kohta ei saa mistahes järeldusi teha hageja esitatud hoone plaanidelt (toimiku lk 83-84). Hageja ei ole sisuliselt põhistanud, mis nähtub tema esitatud plaanidest ja kuidas peaks kohus neid esitatud aktidega seostama.
23. Hageja on asunud menetluse käigus väitma, et akt nr 4 kajastab neid lepingulisi töid, milliste eest jättis kostja talle tasumata. Aktis nr 4 (toimiku lk 82) on toodud esimese korruse krohvimistööd 485 m2 ulatuses, esimese korruse kipsi viimistlus 311 m2 ulatuses, esimese korruse krohvi viimistlustööd 485 m2 ulatuses, esimese ja teise korruse krohvimine ja värvimine 41 m2 ulatuses ning lisatöödena suure saali betoonlae viimistlus 112 m2 ulatuses. Kohus osundab, et teostatud tööde sisu, maksumus ja maht ei ühti hageja seadusliku esindaja 13.07.2018 saadetud e-kirjas tooduga (toimiku lk 6). Aktis märgitud tööde teostamise aeg 01.06.2018 kuni 22.06.2018 ei ole kooskõlas hageja väitega, et töid tehti kuni 10.07.2018, mil need kostjale üle anti. 12
24. Hageja esitas samuti kohtule kellegi T T koostatud ankeedid (toimiku lk 62-64), millistel märgitu kohaselt on tehtud Xxx külalistemajas töid 01.04.2018 kuni 30.04.2018, 01.05.2018 kuni 31.05.2018 ja 01.
25. kuni 30.06.
26. Kes on viidatud isik ja mis töid ta objektil tegi, ankeetidest ei nähtu. Ankeetidest ei saa järeldada, et hageja teostas kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja andis viimasele üle täiendavaid töid kuni 10.07.2018, milliste eest peaks kostja tasuma.
27. Kohus osundab, et viimase arve tööde eest esitas hageja kostjale 23.04.2019 (toimiku lk 9) ning vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus esitatud arve. Seega võib esitatud tõenditest kogumis järeldada, et kui ka kostja ei tasunud hagejale puudustele viidates tehtud tööde eest juulis 2018, on ta hiljem tasunud hagejale täiendavalt 10 000 eurot. Arve on esitatud Xxx külalistemaja plaatimise ja viimistlustööde eest. Kokkuvõttes ei ole võimalik hageja väidetest ja asjas kogutud tõenditest järeldada, mille eest nõuab hageja kostjalt täiendavalt tasu summas 13 084,50 eurot. Hageja põhinõue summas 13 084,50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata põhinõude summalt alates 10.07.2018 kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1024,42 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
28. Lisaks esitas hageja viivisenõude arve nr xxx tasumisega viivitamise eest summas 450 eurot alates arve esitamisest 06.06.2018 kuni 17.01.
29. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasus arve alles 17.01.
30. Kostja ei esitanud antud viivisenõudele iseseisvaid vastuväiteid, kuid kostja esitas hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite.
31. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
32. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja nõudis hagejalt töös esinevate puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei reageerinud kostja nõudmistele ühelgi viisil. Kohtumenetluses väitis hageja, et tal oli õigus keelduda puuduste kõrvaldamisest, sest kostjal oli hageja ees tekkinud võlgnevus. Hageja väidetest ega asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks astunud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks pärast 17.01.2019, kui kostja tasus tervikuna hageja arve nr xxx. Hageja ei astunud samme puuduste kõrvaldamiseks ka siis, kui kostja tasus 23.04.2019 täiendava arve nr xxx. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi pika ajaperioodi jooksul, oli kostjal õigus lasta ise töö parandada ja nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendites, milliste kohaselt on kostja tasunud puuduste kõrvaldamiseks 14 064 eurot. Kostja esitatud tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et varasemas kirjavahetuses on viidatud, et objekti omanik leidis puuduste kõrvaldamiseks uued töötajad. Kohtu hinnangul omab tähtsust mitte see, kes leidis uue ettevõtte puuduste kõrvaldamiseks, vaid see, et kostja kandis puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite, on tasaarvestuse tulemusena lõppenud hageja nõue kostja vastu summas 450 eurot. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõue summas 450 eurot. 74.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud 13 tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 800 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi ja 360 eurot ja 09.03.2020 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 40 minutit ehk 440 eurot. Kulude summa 800 eurot on ilma käibemaksuta.
2. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on mõistlikud ning põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti on menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kooskõlas nende mahu ja keerukusega. Seetõttu leiab kohus, et kostja menetluskulud on tervikuna põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 800 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 14