Obsah (10)

§ 3891§ 389§ 3892§ 121§ 21§ 5§ 63§ 56§ 73§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 15-9051 13.juunil 2016.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Martin Tuulik Kaitsja Jaak Siim

§ 3891

lg 2 ja § 3892 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 karistatav

§ 3891

lg 2 järgi) S.R süüdistatakse selles, et tema olles perioodil 09.06.2010-24.04.2012 Y OÜ (registrikood xxxxxxxx, asutatud 09.06.2010, kustutatud äriregistrist 25.04.2012, käibemaksukohustuslasena registreeritud perioodil 10.06.2010-25.04.2012, juriidline aadress X) juhatuse liige, kes äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama Y OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, ei täitnud eelloetletud kohustusi nõuetekohaselt ning esitas 17.05.2011 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat MM, kellel puudus valeandmete esitamise teadlikkus ja tahtlus, teadvalt valeandmeid Y OÜ 2011 aprilli kuu käibedeklaratsioonis, samuti 2011 aasta aprilli kuu tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis, mille tulemusena esitati käibedeklaratsioonis alusetu tagastusnõue summas 80 948 eurot ning samuti jäeti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis deklareerimata tulumaks erisoodustuselt summas 129 107 eurot ja sotsiaalmaks erisoodustuselt summas 202 883 eurot. Nimelt 27.04.2011 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ostis Y OÜ (kustutatud) korteriomandi aadressil X,X,X,X, mille reaalosaks on eluruum nr K (registriosa nr-ga xxxxxxxx) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Korteriomandi müüjaks oli OÜ U, kes väljastas 27.04.2011 kuupäevaga arve nr 2011/3 summas 485689,58 eurot, mis sisaldas käibemaksu 20% summas 80948 eurot. Y OÜ tasus nimetatud summa notari deposiitkontole 26.04.

1. Y OÜ kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse 10.05.
2. Nimetatud OÜ U arvet 27.04.2011 nr 2011/3 on S.R korraldusel kajastatud OÜ Y raamatupidamise arvestuses ja maksuarvestuses ning samuti sellest tulenevalt OÜ Y 2011 aasta aprilli kuu käibemaksudeklaratsiooni lahtris 5 sisendkäibemaksu arvestuses. Seega lõi S.R sellise tegevusega maksu ja tolliametile ettekujutuse, et soetatud korteriomandi näol on tegemist Y OÜ ettevõtluse või maksustatava käibe tarvis soetatud varaga. Kuna tegelikkuses soetas S.R korteri isiklikuks otstarbeks, siis püüti tehingu sellisel kujul vormistamisega varjata korteri tegelikku soetajat ja korteri kasutamise tegelikku otstarvet. Tegelikult ei olnud Y OÜ poolt ostetud korteriomand soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks vaid soetatud juba 2011 aprillis S.R ja tema elukaaslase TS isiklikuks otstarbeks, so elukohaks. Hiljemalt 2012 aasta augustis-septembris, peale korteris teostatud kapitaalseid remondi ja ümberehitustöid, mille kulud tasuti Y OÜ rahalistest vahenditest, kolisid S.R ja TS nimetatud korterisse elama. Korteriomandi soetamine äriühingu Y OÜ nimele võimaldas S.R’l varjata selle tegelikku soetamist tema isiklikuks otstarbeks. Tehingu vormistamine ja korteriomandi soetamine äriühingu Y oü nimel andis nii S.R’le kui ka Y OÜ-le maksueelise selle näol, et võimaldas korteri soetamisel tasutud sisendkäibemaksu Y OÜ poolt riigieelarvest tagasi küsida ja selle võrra muutus korteri ostuhind odavamaks kui eraisiku poolt korteriomandi soetamisel hind oleks olnud. Samuti seisnes sellisel kujul vormistatud tehinguga saavutatud maksueelis selles, et see võimaldas äriühingu Y OÜ vara arvel soetada S.R’le isiklikuks kasutamiseks mõeldud korteriomandi ilma, et eelnevalt oleks äriühing S.R’le pidanud korteri soetamiseks väljamakseid tegema (töötasu, dividendid), mis oleksid samuti tulumaksuseaduse ja/või sotsiaalmaksuseaduse alusel maksustatav olnud. Kui Maksu ja Tolliameti 02.11.2012 korralduse alusel alustas H OÜ (Y OÜ õigusjärglane) maksukontrolli, mis hõlmas mh Y OÜ 2011 aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigust, siis esitas S.R Maksu ja Tolliametile ebaõigeid andmeid selle kohta, et X asuv korter on alates 08.07.2012 üheks aastaks äriruumina välja üüritud Küprose ettevõttele A (seaduslik esindaja EK). Tegelikult oli A täielikult S.R enda kontrolli all, talle on väljastanud 20.01.2012 Küprosel koostatud volikiri, mille alusel omas S.R laialdasi õigusi teostada A nimel tehinguid. Seega omas S.R õigust sõlmida X korteri rendile andmise lepingud mõlemapoolselt nii rendile andja kui rendile võtja nimel. Maksuametile näilise rendilepingu esitamise eesmärk oli tõendada väidetava maksustatava käibe toimumist seoses korteriomandi rendileandmisega Ale ning samuti takistada Maksu ja Tolliameti ametnikel pääseda X asuvasse korterisse, et tuvastada korteri kasutamise otstarve ja seeläbi hinnata ka Y OÜ 2011 aasta aprilli käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Kuna X korteriomand ei olnud soetatud Y OÜ äritegevuseks või maksustatava käibe tarvis, vaid S.R’le isiklikuks kasutamiseks, siis puudus Y OÜ-l ja S.R’l õigus arvestada korteri ostmisel tasutud käibemaksu summas 80948 eurot Y Oü sisendkäibemaksu arvestuses ja esitada selles osas riigile käibemaksu tagastusnõuet. Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatustega) § 29 lg 1 kohaselt tohib sisendkäibemaksu maha arvata ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutustelt. 2 Vastavalt käibemaksuseaduse § 24 lg 1 peab maksukohustuslasena registreeritud isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma § 29 sätestatud korras. Kuna X korteriomandile tehtud kulutuse näol on tegemist Y OÜ poolt äriühingu juhatuse liikme S.R huvides tehtud väljamaksega, siis on see käsitletav erisoodustusena tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903 koos hilisemate muudatustega) § 48 mõistes. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Tulumaksuseaduse § 48 lg 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav isik ja ka juhtimis- või kontrollorgani liige. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 7 kohaselt on asja, väärtuse, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga erisoodustus. Vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lg 1 maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Lõike 2 kohaselt on tööandjaks lõike 1 tähenduses residendist juriidiline isik. Vastavalt 01.04.2011-31.12.2011 kehtinud tulumaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 04.03.2011, 14) § 54 lg 1 järgi oli erisoodustusi tegeval isikul kohustus deklareerida maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
3. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675 koos hilisemate muudatustega) § 2 lg 1 p 7 makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1 alusel on sotsiaalmaksu määr 33 % maksustatavalt summalt ning TuMS § 4 lg 1 p 1 alusel on tulumaksu määr 21 %, kuid TuMS § 4 lg 11 p 1 alusel jagatakse erisoodustuse puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,
4. 14.02.2011-31.07.2012 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 04.02.2011, 6) § 9 lg 1 p 3 ja 4 järgi oli sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid; samuti üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava maksudeklaratsiooni. Seega S.R rikkus oma tegevusega nimetatud käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse sätteid. Süüteo toimepanemise ajal oli S.R tegevus kvalifitseeritav

§ 389¹ lg 2 ja § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt.

Seega S.R, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas Y OÜ 2011 aprillikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile (Maksu ja Tolliamet) teadvalt valeandmeid, suurendades alusetult tagastusnõuet summas 80948 eurot, mille tulemusel tagastati alusetult suurele kahjule vastav summa, pannes sellega toime

§ 3892lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti jättis ta 2011 aprilli kuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis deklareerimata erisoodustuse tulu ja sotsiaalmaksu 129 107 eurot + 202 883 eurot, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 320 000 eurot või enam, millega pani toime

§ 389¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav

§ 389

¹ lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi.

§ 121lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Seega S.R, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas Y OÜ 2011 aprillikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile (Maksu ja Tolliamet) valeandmeid, millega suurendades alusetult tagastusnõuet summas 80948 eurot; samuti jättis 2011 aprilli kuu tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis deklareerimata erisoodustuse tulu ja sotsiaalmaksu 129 107 eurot + 202 883 eurot, mille tulemusena varjati maksukohustust ja suurendati alusetult tagastusnõuet kokku eriti suurele kahjule vastavas summas 412 938 eurot, millega pani toime

§ 389¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav S.R end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad RP, MS, MK, LS, TM, KT, TS, TP, asjatundjad AV ja MJ. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Maksu ja Tolliameti 19.03.2013 avaldus kriminaalasja alustamise otsustamiseks (I kd, lk 1-3); - Maksu ja Tolliameti korraldus 02.11.2012 nr 12.2-3/11470-1 OÜ-le H. OÜ kontrolli alustamiseks, vaatluse läbiviimiseks, teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks (I kd lk 4-7); - Korteriomandi (X) müügileping ja asjaõigusleping 27.04.2011 (I kd lk 8-14); - Maksu ja Tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident TP 02.11.2012 koostatud korteriomandi X vaatlusprotokoll (I kd lk 15-16); - Sorainen Advokaadibüroo advokaadi E. T 08.11.2012 vastus maksuhalduri korraldusele nr 12.2-3/11470-1 (1 kd lk 17-18); - U OÜ käibemaksukohustuslaseks regisreerimise otsus 19.04.2011; Y OÜ käibemaksukohustuslaseks regisreerimise otsus 11.06.2010 nr 3161 ja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsus 03.05.2012 nr 7456; Y OÜ e-maksuameti kasutamise leping 10.06.2010; H OÜ käibemaksukohustuslaseks regisreerimise otsus 10.02.2012 nr 1176; H OÜ emaksuameti kasutamise leping 10.01.2011; menetleja järelepärimine 12.04.2013 koos MTA teenindusosakonna vastusega 06.05.2013 nr 7.1-4/19355-1 (I kd lk 22-31); - Y OÜ 2011 aasta aprilli kuu käibemaksudeklaratsiooni väljatrükk koos ettemaksukonto laekumise detailinfoga (I kd lk 32-33); - Y OÜ e-maksuameti keskkonda toimunud sisselogimised perioodil 2011 aprill kuni 2012 september, menetleja järelepärimine ja MTA sisekontrolli osakonna vastuskiri (I kd lk 34-43); - H. OÜ ainuosaniku S.R 09.06.2010 otsus Y asutamise kohta koos äriregistrile esitatud avaldusega (1 kd lk 19-21); - H OÜ, A OÜ ja Y 03.02.2012 notariaalne ühinemisleping koos Y OÜ 21.02.2012, OÜ A 21.02.2012 ja OÜ H 21.02.2012 allkirjastatud ühinemisotsustega ja M.S 05.01.2012 volikirjaga (1 kd lk 174-184); - H OÜ osanike 29.08.2013 otsus, millega muudeti osaühingu nimi ja uueks ärinimeks sai I OÜ (1 kd lk 185-186); - Kinnistusraamatu väljatrükk kinnistu registriosa nr-ga xxxxxxxx kohta seisuga 23.10.2014 (I kd lk 205-219); - 01.03.2013 Riigiprokuraruuri läbiotsimismäärus ja 04.03.2013 läbiotsimisprotokoll (koos lisade-fototabelitega) aadressil X ja sõiduautos BMW X5 reg xxxxxx (II kd lk 15-86); -menetleja päring tõendite väljastamiseks koos vastuskirjaga (III k lk 95-96); - Jälitustoimingu protokoll 15.10.2013 perioodil 15.02.2013-17.03.2013 S.R kasutuses olnud abonentnumbri pealtkuulamise kohta (II k lk 87-95); - Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 26.05.2014 (II k lk 96-100); -Vaatlusprotokoll 03.06.2014 S.R ja TS poolt skype vestlusprogrammi vahendusel peetud vestluste kohta (II kd 3 lk 113-156); 4 - 13.05.2013 Riigiprokuratuuri läbiotsimismäärus ja läbiotsimisprotokoll aadressil X koos KKP kriminaaltulu büroo kaaskirjaga 13.07.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuurile (II kd lk 101-112); - Kinnisvaraekspert OÜ kinnisvarahaldur RP poolt menetlejale edastatud e-kirjad koos väljatrükkidega X korteriga seotud uksekiipide (kokku neli kiipi) kasutuslogide kohta (II kd lk 157-293); - Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist- A volikiri S.R nimele, samuti AB OÜ asutamisotsus koos panga teatise ja ainuosaniku otsustega (I kd lk 220-230); -Väljatrükk äriregistri teabesüsteemist- A 20.01.2012 volikiri S.R nimele koos tõlkega (I kd lk 231-243); - Maksuotsus 17.09.2014 nr 12.2-3/011470-34 (T OÜ, IH OÜ ja IF OÜ) (I kd lk 49-98); - Vaatlusprotokoll 06.11.2015 – X uksekiipide kasutamise logide ; S.R, TS pangakontode ja samade isikute laevareiside (Tallinna ja Helsingi vahel) vaatlus ja võrdlus (III kd lk 49-98); - Väljatrükk andmebaasist Suspect perioodi 01.08.2012-31.07.2013 kohta (III kd lk 29-32); - S.R arvelduskonto nr-ga xxxxxxxxxxxx ja TS arvelduskontode nr-ga xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx (AS Swedbank) väljatrükid, panga kaaskirjad menetleja päringule (III kd lk 3594); - Väljatrükk rahvastikuregistri andmebaasist S.R kohta (III kd lk 1); - 02.09.2014 korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping T OÜ ja M.S (mõlema esindaja S.R) vahel (II kd lk 1-5); - M. S kirjalik volikiri koos tõlkega S.R nimele (II kd lk 6-14); - järelepärimine ja MTA kontrolliosakonna vastuskiri 06.07.2015 nr 12.2-3/011470-36-1 (I kd lk 44-48); - S.R poolt 11.03.2013 digiallkirjastatud vastuskiri ja kirjalik selgitus maksuhaldurile (I kd lk 99-103); - S.R ja maksuhalduri esindaja(te) e-kirjavahetus 25-26.05.2011; 27.06.2012; 30.07.201214.08.2012 (I kd lk 104-108); - Maksuhalduri korraldus 07.04.2014 A OÜ-le dokumentide väljastamiseks; A OÜ poolt edastatud arved ja raamatupidamise koondid, mis puudutavad tehinguid Y OÜ-ga (I kd lk 109121); - Maksuhalduri korraldus 07.04.2014 K OÜ-le dokumentide väljastamiseks; K OÜ poolt edastatud arved ja raamatupidamise koondid, mis puudutavad tehinguid Y OÜ-ga (I kd lk 122142); - Y OÜ perioodil 2011 aprill- 2012 aprill tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide väljatrükid (I kd lk 143-155); - Järelepärimine MTA kontrolliosakonnale 08.07.2015; MTA kontrolliosakonna vastuskiri 08.07.2015 nr 12.2-3/011470-37-1 (I kd lk 156-161); - S.R poolt 11.01.2013 digiallkirjastatud dokumentide kogum: 08.07.2012 äriruumi üürileping H OÜ ja A vahel, H OÜ arve nr 120001 (09.07.2012) A´le summas 24 000 eur, U OÜ arve nr 2011/3 Y OÜ-le summas 485 689 eur, Y OÜ raamatupidamisprogrammist tehtud väljatrükk sisendkäibemaksu konto kohta perioodil 2011 aprill- 2012 aprill (I kd lk 162-170); - H OÜ lepingulise esindaja ET (advokaat) poolt esitatud H OÜ arve nr 1207002 A´le (I kd lk 171-173); - IE OÜ 18.03.2014 jagunemisleping nr 1482 koos lisadega (I kd lk 187-194); - IM OÜ 03.04.2014 jagunemiskava ja jagunemisleping (I kd lk 195-201); - M S (esindaja S.R) otsus 18.04.2014 jagunemiskava heakskiitmise kohta, üleantava vara hindamise akt 18.04.2014 (I kd lk 202-204); - Järelepärimine KKP kriminaaltulu büroole (05.10.2015 nr PRP-8/15/5697) ja KKP vastuskiri 08.10.2015 nr 3.2-1/29076-2) koos lisaga (III kd lk 2-5); - 15.04.2013 asitõendi vaatlusprotokoll (A arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte vaatlus) koos arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx väljatrükiga ja panga kaaskirjaga (III kd lk 6-21); - Harju maakohtu 22.04.2013 määrus kriminaalasjas nr 12221000084 ja 07.05.2013 vara arestimise protokoll sõiduauto L A reg.nr-ga xxxxxx kohta (III kd lk 22-27); - Väljatrükk sõiduauto L A (reg xxxxxx) autoregistri andmete kohta (III kd lk 28); 5 - koopia kinnisvaraalases veebiportaalis www.kv.ee avaldatud müügikuulutusest (III k lk 97); - Ärilehes 10.07.2007 avaldatud artikkel (III kd lk 98); - S.R e-kirjavahetus (III kd lk 99-101); - Äriregistri infosüsteemi kaudu tehtud päringute vastused (III kd lk 102-103); - IE 2013 detsembrikuu käibmaksu aruanne (III kd lk 104); - IM OÜ 2014 maikuu käibemaksu deklaratsioon (III kd lk 105); - MTA vastus teabenõudele (III kd lk 106-108); - MTA 24.10.2014 kiri (III kd lk 109-111); - MTA vastus teabenõudele (III kd lk 112-113); -Y OÜ käibedeklaratsioonide koondi väljatrükid perioodil juuni 2011 kuni aprill 2012 (II kd lk 114-120); - elukoha andmete väljavõte ja teate avaldused (III kd lk 121-125); - Ameerika Ühendriikide Florida osariigi kuberneri välja antud notari ametisse määramise tõend ja tõlge (III kd lk 126-127); - MTA 10.04.2014 tõend 7.1-7/2243-2 füüsilise isiku residentsuse määramise kohta (III kd lk 128); - PPA 06.01.205 teabenõude vastus nr 3.2-1/208067-2 (III kd lk 131-132); - teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II k lk 133); - karistusregistri õiend (III k lk 134); - 05.12.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel (III k lk 136-138); - S.M arvamus tõlkega (III k lk 139-172); - MTA vastus teabenõudele lisadega (III k lk 173-177); - PPA vastus e-kiri (III k lk 178-179). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, asjatundjad ja tunnistajad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsjad palusid kohtul kontrollida jälitustoimikuid ja jälistustoimingute aluseks olevate lubade olemasolu ja seaduslikkust. Kuni 31.12.2012 kehtinud KRMS § 114 lg 1 kohaselt vaatas eeluurimiskohtunik menetlust juhtiva prokuröri põhjendatud jälitustoimingu taotluse läbi viivitamata ja andis määrusega jälitustoiminguks loa või keeldus sellest. KrMS § 111 sätestas, et kui jälitustegevusega saadud teave on saadud seaduse nõudeid järgides, on see teave lubatud tõendiks. Ka alates 01.01.2013 jõustunud KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. 2012 aastal jälitustoimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 kohaselt oli kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

§ 3891lg 2 ja § 2892 lg 1 nägid mõlemad ette vangistuse ühest kuni viieaastani. Seega oli täidetud Kr

MS § 110 lg 1 nõue. Alates 01.01.2013 kehtiv KrMS § 1262 lg 2 nägi ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on

§ 3891nimetatud kuriteoga.

Ka käesoleval ajal jätkuvalt lubatud teostada jälitustoiminguid kui kriminaalamenetluse esemeks on

§ 3891lg 2 järgi kvalfisteeritav kuritegu.

Kohus kontrollis jälitustegevuse seaduslikkust ning veendus, et see on olnud antud asjas seaduslik. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud 6 ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-10-11 märkinud, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et selle kogumisele seadusega seatud nõudeid on järgitud (KrMS §-des 110, 112, 113 ja 114) ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu (n-ö juhuleid) vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames ex post kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning ultima ratio põhimõtte järgimist. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures kõiki prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga nii lubade andmise ajal kehtinud seaduse sätetega kui ka käesoleval ajal kehtivate seadusesätetega. Jälitustoimingute load anti kriminaalasjaga seoses, mille menetluse esemeks oli esimese astme kuritegu, mille eest oli ette nähtud karistusena vähemalt 3 aastat vangistust ja menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute ja nende kasutuses olnud telefonide suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikeks. Jälitustoimiguteks antud load ja nende aluseks olnud taotlused olid põhjendatud. Taotlustest ja lubadest nähtuvad põhjendused, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoimingutega ja miks on välistatud tõendite kogumine muude menetlustoimingute abil. Kuigi jälitusload anti seoses teise kuriteo uurimisega, vastavad need jälitusload seaduses esitatud nõuetele ja nende alusel kogutud tõendeid on võimalik kasutada menetlusesemeks olevas kriminaalajas. Käesoleval juhul on menetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest oli ja on ette nähtud karistusena vähemalt 3 aastat vangistust (vastas KrMS § 110 lg 1 tingimusele) ja menetluse esemeks on kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Asjaolu, et nendes lubades ei ole põhjendatud, miks on maksukuriteo uurimisel vaja kogutud tõendeid jälitustoimingutega ei ole loaandjatele etteheidetav, kuivõrd load anti seoses rahapesu kuriteo uurimisega. Käesolevasse kriminaalasja sattusid jälitustominguga kogutud tõendid n.ö juhuleiu tõttu. Tõendite jälitustoimingutega kogumine oli käesolevas asjas lubatav ja tingitud kriminaalasja eripärast, kuivõrd on üldteadaolev asjaolu, et maksukuritegude puhul ei ole jälitustoiminguid tegemata sageli võimalik tõendeid koguda ja tuvastada süüteoga seotud isikuid. Kohtu hinnangul on jälitustoimingute kasutamine tõendite kogumisel käesolevas kriminaalasjas seadusega lubatav ning kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna maksupettuste tõendamine muude menetlustoimingutega oli oluliselt raskendatud. Kaaludes maksualaste kuritegude laia levikut, vajadust tõkestada maksupettused, oli kohtu hinnangul mõõdukas riivata jälitustegevuse objektiks olevate kahtlusaluste isikute eraelu puutumatust jälitustoimingutega kriminaalmenetluse eesmärgi, s.o tõe väljaselgitamise ja kuriteo toimepannud isikute kohtu ette viimise saavutamiseks, samuti üldise õiguskorra kui kollektiivse õigushüve kaitsmise nimel. Käesoleval juhul on kohtu luba antud 15.02.2013 ja toimunud jälitustoimingud pärast seda, kui S.R ei loonud võimalusi ja asus igati takistama (väites, et korter on välja üüritud), et MTA ametnikud saaksid siseneda maksukontrolli eesmärgil X korterisse, mistõttu oli vaadeldava kuriteo puhul tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine osutus tavapärasest keerukamaks. Käesoleval juhul leidis kinnitust fakt, et isikud, keda kahtlustatakse majandusalaste kuritegude toimepanemises ei olnud ise huvitatud koostööst õigukaitseorganitega (neil puudub ka selline kohustus) ja andma ennast süüstavaid ütlusi ning puuduvad tunnistajad, kes oskaksid anda täpseid ütlusi kahtlustatava kuriteo kõigi asjaolude kohta. Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. (RK otsus 3-1-1-14-14 p 800) KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taolemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. 7 Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Seega on jälitustoimingu protokollid käesolevas kriminaalsjas lubatavateks tõenditeks. Tõendamist on leidnud järgmised asjaolud, mille üle puudub kriminaalasjas vaidlus: Y OÜ poolt 27.04.2011 korteriomandi X ostmist kinnitavad: Korteriomandi müügileping, mille kohaselt omandas Y OÜ, keda esindas S.R 27.04.2011 korteriomandi X üldpinnaga 112.7 m2 hinnaga 485689.58 (hind sisaldas käibemaksu). Korteriomand tuli üle anda hiljemalt 29.04.

1. Lepingu kohaselt oli ostuhind 485689.58 eurot enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole. U OÜ poolt 27.04.2011 Y OÜ-le väljastatud arve X korteri müügi eest summas 404741.32 + KM 80948.26 kokku 485689.58 eurot. MTA on 19.04.2011 otsusega registreerinud U OÜ käibemaksukohuslasena alates 01.04.2011 (I k lk 24). HR väljatrüki kohaselt on Y OÜ tasunud U OÜ-le 27.04.2011 80948 eurot. (I k lk 168-170). 09.06.2010 H OÜ ainuosaniku S.R otsusega on asutatud ettevõte Y OÜ ja juhatuse liikmeks määratud S.R. Äriregistrisse kandmiseks on esitatud avaldus (I k lk 19-20). 10.06.2010 on Y OÜ, keda esindas S.R sõlminud MTA-ga E-maksuameti kasutamise lepingu (I k lk 27-28). MTA on 11.06.2010 otsusega registreerinud Y OÜ käibemaksukohuslasena alates 10.06.2010 (I k lk 25). Nimetatud 3 dokumenti kinnitavad, et Y OÜ puhul oli tegemist Eesti äriregistrisse kantud äriühinguga, kes oli käibemaksukohuslane. Y OÜ poolt 2011 maikuu käibedeklaratsioonis seoses korteriostuga enammakstud käibemaksu summa deklareerimist tagastusnõudena kinnitavad: 17.05.2011 Y OÜ esitatud aprillikuu käibedeklaratsioon, milles on deklareerinud enammakstud käibemaksuna 81229.54 eurot (I k lk 32). Y OÜ KMD- koondi väljatrükk kinnitab, et aprillis 2011 on esitatud käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud enammakstud käibemaksuna 81229.54 eurot IP aadresside väljatrükis nähtub, et 17.05.2011 Y OÜ nimel on e-maksuametisse sisenenud MM (I k lk 35-43). Tunnistaja MM ütlused kinnitavad, et tema tegi Y OÜ ramatupidamist. Sisestas andmeid programmi, esitas maksudeklaratsioone, tegi kõik kanded, mis käisid läbi raamatupidamisprogrammi. Palus alati S.R’l allkirjastada kõigepealt deklaratsioon ja alles seejärel esitas deklaratsioonid elektrooniliselt maksuametile. Ei tea millega Y tegeles. Tal paluti teha müügiarveid, aga sisu jäi arusaamatuks. Mingil hetkel soetati X korter. Küsis S.R’lt kuidas korteri ostu kajastama peaks. Öeldi, et tegu on finantsinvesteeringuga. S.R oli konsulteerinud ka maksuametiga ja saanud juhiseid kuidas seda kajastama peaks. MTA on tagastanud Y OÜ-le 09.06.2011 81229.54 eurot kui enammakstud käibemaksu (I k lk 33). Lepingu järgi oli korteri ostuhind 485 689.58 eurot, mis sisaldas käibemaksu, seega oli korteri ostuga seotud tehingu käibemaksusumma, mille ulatuses esitati tagastusnõue 80948 eurot. TSD (I k lk 154-155) kinnitavad, et Y OÜ on 2012 märtsis-aprillis maksnud tulumaksu ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt. I k lk 143-153 olevad TSD-d kinnitavad, et perioodil aprill 2011 kuni veebruar 2012 ei ole Y OÜ erisoodustustelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu maksnud. MTA on 03.05.2012 otsusega kustutanud Y OÜ käibemaksukohuslaste registrist alates 25.04.2012 (I k lk 26). 8 10.01.2011 on H OÜ, keda esindas S.R sõlminud MTA-ga E-maksuameti kasutamise lepingu (I k lk 30-31). MTA on 10.02.2012 otsusega registreerinud H OÜ käibemaksukohuslasena alates 09.02.2012 (I k lk 29). 27.06.2012 on S.R saatnud Põhja MTK-le e-kirja, milles H OÜ teatab, et alates 01.07.2012 lisab kinnisasja X üüriteenusele käibemaksu (I k lk 105). 03.02.2012 ühinemislepingu kohaselt on ühendav ühing H OÜ (osanik M.S) ja ühendatavad ühingud A OÜ (osanik S.R) ja Y OÜ (osanik H OÜ), keda kõiki esindas S.R, ühinenud. Ühendav ühing jätkab tegutsemist ärinime all H OÜ. Ühendatavate ühingute kogu vara s.h õigused ja kohustused tervikuna anti üle ühendavale ühingule (I k lk 174-184). 29.08.2013 on H OÜ osanike koosoleku otsusega muudetud ärinimi alates 29.08.2013 IE OÜ-ks (I k lk 185-186). 20.01.2014 on IE OÜ esitanud detsembrikuu käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud tasumisele kuuluva käibemaksuna 8771.43 täpsustus on 8937.10 eurot (III k lk 104). Summa on tasutud 20.01.2014 (III k lk 173). Ka tunnistaja P ütlused kinnitavad, et käibedeklaratsioonil oli deklareeritud A-le korteri üürimisest saadud tulu käibena. 18.03.2014 jagunemislepingu kohaselt on OÜ IE jagunenud IM OÜ-ks ja IA OÜ-ks. Kõiki kolme äriühingut esindas S.R. IM osanikuks jäi M.S. IA OÜ osanikuks jääb IM OÜ. IM OÜ-le anti m.h üle registriosa nr xxxxxxxx all olev korter, IE OÜ käibemaksuarvestuskonto see osa, mis on seotud nimetatud korteriomandiga. IA OÜ-le anti m.h üle IE OÜ Maksu- ja Tolliameti maksukonto see osa, mis ei puuduta kinnistu xxxxxxxx maksuarvestust. (I k lk 187-194). 03.04.2014 jagunemislepingu kohaselt on IM jagunenud uue äriühingu T OÜ asutamisega. Nii jaguneva kui omandava äriühingu ainuosanikuks on M.S ja esindajaks S.R. Omandavale ühingule läheb üle X asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x koos selle oluliste osade ja päraldistega ning selle korteriomandi käibemaksuarvestusest tulenevad õigused, sealjuures juba tasutud käibemaks. (I k lk 195-219). 22.09.2014 on IM OÜ esitanud maikuu käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud tasumisele kuuluva käibemaksuna 12053.33 eurot (III k lk 105). Summa on tasutud 20.06.2014 (III k lk 173) 02.09.2014 korteriomandite müügilepinguga on T OÜ müünud X asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr x M.S-le. Mõlema äriühingu esindajaks on olnud S.R. Korteri hinnaks on 520800 eurot. Ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. MTA vastuskirja kohaselt oli T OÜ registreeritud käibemaksukohuslasena 10.08.201430.11.2014 (III k lk 106). 22.10.2014 on T OÜ esitanud septembrikuu käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud tasumisele kuuluva käibemaksuna 59729.57 eurot (III k lk 107). Käibemaksu summa on tasutud 21.10.2014 (III k lk 173). Vaidlus on 14.05.2013 läbiotsimisprotokolli ja 03.06.2014 koostatud vaatlusprotokolli tõendina kasutamise lubatavuses. S.R ütluste ja tema kaitsjate arvamuse kohaselt ei ole 03.06.2014 koostatud vaatlusprotokoll selles kajastatud andmete ebausaldusväärsuse tõttu usaldusväärne tõend. Menetleja on kasutanud räsiväärtuse arvutamisel MD5 kontrollsummat, mis ei ole kirjanduse andmetel usaldusväärne ja kahe erineva väärtusega faili puhul on võimalik tekitada sama räsiväärtus. Kaitsjate pootl esitatud S.M arvamus (koos tõlkega) ei ole käsitletav ekspertiisiaktina KRMS § 107 tähenduses ja selles arvamuses toodud seisukoht ei ole käsitletav eksperdiarvamusena. Ekspertiisi saab teostada menetleja määruse alusel (KrMS § 105 lg 1). S.M eriteadmiste tõttu võiks teda käsitleda asjatundjana (KrMS § 1091), kuid menetlusosalised ei ole soovinud S.M ülekuulamist kohtuistungil asjatundjana. KrMS § 1091 lg 4 kohaselt kuulatakse asjatundja üle 9 tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, mis tähendab, et lubatava tõendi saamiseks tuleb asjatundja kohtuistungil kuulata üle ristküsitluse käigus. KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohtu lahend tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel vahetult uuritud. Kuna S.M ei ole kohtuistungil ristküsitluse käigus vahetult ütlusi andnud ei ole võimalik kaitsjate poolt S.M kirjalikku seisukohta lugeda lubatavaks tõendiks. 14.05.2013 läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti läbiotsimise käigus AS L serverimajutuse teenuse osutamiseks kasutatavates ruumides ja serveris/serverites ja/või sellega ühendatud vastavates andmekandjates kaasa muu hulgas ka Windows 2008 Enterprise R2 DC_2-flat.vdmk MD5 räsikoodiga cccccc. Läbiotsimisel osalesid ja läbiotsimisprotokollile on allakirjutanud lisaks menetlejatele ka Pirita linnaosa, E AS ja MS OÜ esindajad, S.R kaitsja, mis tagab, et läbiotsimisel tehtud andmekandja koopia ja arvutatud räsiväärtus vastavad protokollis kajastatule. Tunnistaja T ütluste kohaselt võetakse läbiotsimistel ära arvutid, tehnikavahendid ja nendes olev informatsioon kopeeritakse, salvestatakse. Uurijad saavad andmeid vaadata kui asi on juba salvestatud. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et uurijad ise ei kopeeri andmeid serveritest, seega puudub alus ka arvata, et uurijad oleks andmete kopeerimise käigus muutnud failide sisu. 03.06.2014 vaatlusprotokollis on vaadeldud faili nimetusega Windows 2008 Enterprise R2 DC_2-flat.vdmk MD5 räsikoodiga cccccccccccccc. Nimetatud failis on vaadeldud suhtlusprogrammi Skype vestluste logisid kaustades H:xx ja H:yy. Tunnistaja/asjatundja MJ ütluste kohaselt faili nime muutmine räsisummat ei muuda. Kui faili sisu muuta, siis muutub räsisumma. Metaandmed ei ole faili sisu. Kui faili sisu on muudetud, teda on üle salvestatud, midagi on seal tehtud, näiteks virtuaalne kõvaketta vmdk fail on tööle pandud, siis see muutub, aga seda ei ole käesolevas asjas tehtud. Kontrollsumma MD5 kood on unikaalne, teist sellist faili ei ole. Ainult siis kui on täpselt samasuguse sisuga loodud fail, siis on. Ise läbiotsimise juures ei olnud. Räsiväärtusest ei ole võimalik tuvastada faili mahtu. Serverist kopeeritud koopiafaili ei ole muudetud kui see kontrollsumma oma sama, siis tähendab, et politsei ei ole seal mitte mingeid muutusi teinud. MD5 kontrollsummat on suudetud muuta ainult laboritingimustes ja põhimõtteliselt kollisioonid tekivad ainult väikeste failidega. Antud asjas on tegemist suure image failiga, suurte image failidega seda ei teki. MD5 on vanem räsi, SHA1 on järgmine, SHA 256 on veel pikem see summa. Tunnistaja/asjatundja AV ütluste kohaselt töötab EKEI infotehnoloogia osakonnas IT– eksperdina. MD5 kujutab endast räsiväärtust, ühesuunaline funktsioon saadakse 128bitine väärtus. MD5 räsi arvutamise algoritmil on omad nõrkused, seal esinevad kollisioonid. Kollisioonid võivad esineda näiteks juhtudel, kui mõlemat faili, millele arvutatakse räsiväärtust, manipuleeritakse nii et neile saab ühine räsiväärtus. See on võimalik failide puhul, kus on sisu osaliselt ära peidetud, et kasutaja näeb ühte sisu, aga faili kogu terviklikkust ta ei näe, näiteks exe ja postscript failid. Kui failidele on eelnevalt arvutatud välja MD5 väärtus, siis sisu poolest erinevat faili, millel oleks sama MD5 väärtus, ei ole keegi veel suutnud luua. MD5 räsiväärtuse kokkulangevus on 2128, ehk kümnendsüsteemis on see 3,4 *1038, ehk siis 1/3,4*1038-ga. SHA 1 on usaldusväärsem algoritm. MD5 puudus on see, et on võimalik tekitada see kollisioon, kaks erineva sisuga faili, millel on samasugune räsiväärtus, kui eelnevalt ei ole räsiväärtust välja arutatud. Kui eelnevalt on räsiväärtus ühele failile arvutatud, siis seda teha ei ole võimalik. On antud soovitus, et MD5 ei tohiks kasutada krüptograafias, aga failide sisu vastavuse räsiväärtuse arvutamisele ei ole tehtud piiranguid. EKEI kasutab nii MD5 kui SHA
2. Piisab ühest räsiväärtusest, sest tegelikult ühega on juba kindlustatud, et see koopia on õige. Kui on koopia tehtud, siis arvutatakse kokku räsiväärtus serverist võetud failidele. Eeltoodud asjatundjate ütlused kinnitavad, et sellise suure mahuga faili puhul ei ole faili sisu muutmine nii, et MD5 räsiväärtus jääks samaks tõenäoline. See on võimalik üksnes väikese mahuga failide puhul. Samuti selgub, asjatundja V ütlustest, et sama räsiväärtusega, kuid erineva 10 sisuga faile on võimalik tekitada üksnes siis, kui neid faile luuakse koos. Kui tehakse koopia algsest failist, millele on räsiväärtus juba eelnevalt arvutatud, ei ole võimalik seda koopiat muutes tekitada sellele algsefailiga sama räsiväärtus. Kohus kontrollis kohtuistungil ja veendus, et ükskõik kui palju koopiaid ei tehtud algsest failist, jäi arvutatud räsiväärtus ikka samaks. Faili nime muutmine ei muutnud räsiväärtuse summat, aga faili kas või ühe tühiku lisamine muutis räsiväärtuse summat. Käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid, mis annaks alust kahtlustada, et menetlejad või keegi teine oleks muutnud läbiotsimise ajal või hiljem läbiotsimisel äravõetud kõvaketta sisu nii, et hiljem tehtud koopia vaatlusel faili kohta arvutatud räsiväärtus kattus läbiotsimisel sama faili kohta arvutatud räsiväärtusega. S.R väited, et Skype vestluse sisu on muudetud, on kohtu arvates paljasõnalised ja neid ei kinnita ükski teine kohtus uuritud tõend. Tunnistaja S ütlused kinnitavad, et vaatlusprotokollis ei ole kajastatud kogu Skype vestlust, kuna otsiti välja üksnes menetleja arvates asjas tähtsust omavad vestlused. Võrdles lukustatud kapist saadud kõvaketta tõmmise räsiväärtust läbiotsimise käigus arvutatud räsiväärtusega, need klappisid. Väga ebatõenäoline on suure andmemahuga tõmmist töödelda nii, et see räsiväärtus jääks samaks. Kohus nõustub, et üksikutel juhtudel võib vaatlusprotokollis toodud mõni lausekatkend tunduda kontekstiväline. Nimetatud asjaolu aga ei muuda ebausaldusväärseks kogu vaatlusprotokolli sisu. S.R väide, et TS ei olevat mingeid lauseidi kunagi kirjutanud, on paljasõnaline ja seda ei kinnita ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Ekspertiis on nõutav olukorras, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Niisiis tuleb ekspertiis teha juhul, kui teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (3-1-1-55-14 p 172). Andmekandjale salvestatud failide ehk n.ö asitõendi vaatlus ja menetlusesemega seotud skype vestluste väljaotsimine ei eelda mitteõiguslikke eriteadmisi ja seega ka ekspertiisi määramist, mistõttu ei olnud vaatlust läbi viinud ja vaatlusprotokolli koostanud TS kohustatud vaatluse teostamisel järgima ekspertiisiks kehtestatud nõudeid. PPA peadirektori 02.06.2011 käskkirjaga nr 225 kehtestatud asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korra p 6 kohaselt tuleb äravõtmisel asitõendit menetlustoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldada. Nõue on täidetud. II k lk 110 nähtub, millised programmid läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning neile on arvutatud räsiväärtused, mis võimaldavad hiljem kontrollida programmi vastavust läbiotsimisel äravõetule. Korra p 28 kohaselt peab asitõendi hoidmine toimuma viisil, mis tagab nende säilimise. Punkt 29 kohaselt hoitakse asitõendit toimikus või politseiasutuses asitõendite hoidmiseks kohandatud lukustatavas hoiuruumis. Tunnistaja S ütlustest nähtub, et koopia oli lukustatud kapis. K andis kõvaketta, kopeeris tõmmise arvuti kõvakettale, võttis kirjutuskaitse välja, pani floppy peale. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et asitõendit oli hoitud viisil (lukustatud kapis), mis tagab tema säilimise. Punkti 33 kohaselt võib menetlustoimingute tegemiseks menetleja ajutiselt asitõendeid hoida oma tööruumis. Seega ei olnud korra vastane olukord, kus menetleja võttis kõvaketta lukustatud kapist, sellest tehti arvutis koopia ja kõvaketas paigutati lukustatud kappi tagasi. On ilmselge, et üksnes ümbriku, kus on sees andmekandja, plommimine ei taga andmekandjal olevate failide sisu muutumatust. Faili sisulise muutumatuse peab tagama arvutatud räsiväärtuste summa muutumatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud menetlusnormide või asitõendite hoidmise nõuete rikkumist, mis oleks võinud tuua kaasa läbiotsimisel salvestatud programmide mitte säilimise. Asjaolu puhul, et vaatlusprotokoll on koostatud 03.06.2014 ja protokollis on märgitud uurimistoimingu alguseks 29.05.2014 kell 08.00 ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis iseenesest tooks automaatselt kaasa tõendi kohtukõlbmatuse. TS ütlustest nähtub, et enne vaatlusprotokolli koostamist tuli andmetega tutvuda, mis seal peal on. Seal oli mitu partitsiooni, millest üks sisaldas skype`i vestlusi. Ei mäleta kaua materjalidega tutvus, võis olla päevi ja nädalaid. Kirjeldas vaatlust üldsõnaliselt. Vaatlusprotokolli valmimine võis paar tundi võtta või pool päeva. Kui märksõnade järgi otsida, siis saab suht kiiresti pildi kokku. Istus 11 arvuti taga ja otsis elukohaga seotud infot, luges logisid läbi. Ei mäleta vaatlusprotokolli käiku, arvab, et see toimus ühel päeval, algus kuupäev võis vale olla. Võis olla, et 29.05 hakkas protokolli tegema aga vahepeal jäi katki. Asjaolu, et protokolli koostaja ei mäleta, kas protokoll valmis ühe või kahel päevaga, ei muuda vaatlusprotokolli kohtukõlbmatuks tõendiks. Kohus on kontrollinud protokolli sisu vastavust Skype vestlus programmile ning on tuvastanud, et protokollis kajastatu vastab programmis kajastatule. TS ütluste kohaselt on ta lõpetanud matemaatika-informaatika teaduskonna, mistõttu ei ole muude tõendite puudumisel alust väita, et isiku teadmised ei ole arvuti sisu vaatlusprotokollis kajastamiseks piisavad. Asjaolu, et vaatlusprotokolli koostamisel viibis vahepeal juures ka menetleja KT, kellel ei ole IT alast haridust, ei muuda protokolli kehtetuks, kuna menetlust juhtival uurijal on õigus ja kohustus olla menetleva kriminaalasja uurimisega kursis. Samuti ei eelda menetlusseadus, et üks menetleja peaks ainuisikuliselt läbi viima kõik uurimistoimingud. Seadus ei keela uurimsiasutuse ametnikel omavahel arutada, millised asjaolud võivad kriminaalasja lahendamise seisukohalt olla olulised ja millised mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust jätta tõendite kogumist välja läbiotsimisprotokolli ja vaatlusprotokolli. Kriminaalasja keskseks küsimuseks on kas korteriomand X on soetatud ettevõtluse eeemärgil või soetati korter S.R isiklikuks korteriks, millisel juhul ei ole täidetud KMS § 29 lg 1 tingimus sisendkäibemaksu deklareerimiseks ja tagasinõudmiseks ja millisel juhul oleks tulnud tasuda erisoodustuselt sotsiaal- ja tulumaks. Asjaolu, et MTA poolt tagastati juunis 2011 tagastusnõude alusel X korteri ostul tasutud käibemaks ei tähenda, et MTA otsus käibemaksu tagastamise kohta on alati lõplik. Tunnistaja TP ütluste kohaselt kui 2011 aprillikuus küsis Y OÜ sisendkäibemaksu tagasi, siis kontrolli läbi ei viinud, kuid teostasid riskianalüüsi. Mitmeid kordi vastas S.R e-maili teel, et korter on soetatud eesmärgiga kas tulevikus edasi müüa või siis välja üürida ja nendes mõlemas toimingus tekib tulevikus maksustatav käive. Kuna see korter ei olnud veel valmis, siis ei olnud võimalik kontrollida selle korteri tegelikku kasutust ja vabastasid käibemaksu tagastusnõuded. Selliste korteriostute puhul on järelkontrolli teostamine tavapärane käitumine. Kontrolli käigus jõudsid maksuotsuses järeldusele, et X korter ei ole soetatud ärilistel eesmärkidel vaid on algusest peale soetatud eesmärgiga võtta see S.R isiklikuks eluruumiks. MTA hinnangul olid üürileping ja arved näilikud ja rohkem ei olnud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et üürile andmine, majandustegevus selles korteri oleks toimunud. Üks ruum oli kabinetina sisustatud, aga ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et A oleks reaalselt seda korterit üürinud. Korter oli sisustatud peamiselt eluruumina. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et MTA käitus X korteri puhul nii nagu tavaliselt sellistel juhtudel tehakse (mõne aja möödudes äriühingu nimel korteri soetamisest kontrollitakse korteri kasutusotstarvet) ja mingit erilist huvi S.R suhtes või soovi teda taga kiusata neil ei olnud. Kuna MTA pidas 2011 aasta mais e-posti teel saadud selgitusi esialgu piisavateks, siis sisendkäibemaksu tagastus ka rahuldati. Sisuliselt ei oleks 2011 aasta mai kuus vahetult peale ostu-müügi tehingut olemasolnud informatsiooni pinnalt saanud ka vastupidist väita, kuna korter oli ehitusjärgus ja ei olnud võimalik tuvastada selle kasutusotstarvet, mistõttu MTA-l puudus alus jätta sel hetkel käibemaks tagastamata. Sellest väga pinnapealsest kontrollist 2011 aasta maikuus, mille MTA esialgse info pinnalt korteri soetamisega seoses läbi viis, ei saa kindlasti teha järeldusi selle kohta, et sellega anti nö lõplik hinnang ja heakskiit Y OÜ poolt 2011 aprilli maksudeklaratsioonides esitatud andmetele. Y OÜ käibemaksudeklaratsioon esitati 17.05.
3. III k lk 100-101 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et S.R pöördus MTA poole seoses korteri ostul tasutud käibemaksu kajastamisega deklaratsioonis alles 18.05.2011 s.o päev pärast deklaratsiooni esitamist ja MTA MTA esindaja vastas 19.05.
4. Seega on ümberlükatud S.R väited, et ta konsulteeris MTA-ga enne deklaratsiooni esitamist. Samuti ei kinnita ükski uuritud tõend S.R poolt kohtuistungil esitatud väidet, et äriühingu poolt teavitati MTA-d juba 2012 aasta sügisel võimalikust korteri müügitehingust, mis küll ei õnnestunud. 12 S.R ütluste kohaselt soetati korter kinnisvara investeeringuna. Üks variant oli üürile andmine, üürileandmisest teavitasid maksuhaldurit. Peamine eesmärk oli realiseerida see müügivõimalus. 2011-2012 oli nõudlus Vene ostja ja Soome klientuuri poolt. X oli registreeritud Y, H, A OÜ asukohaks. 2011 suvel kolis USA-sse. Eestis käis kohtumistel, nõupidamistel. 2012 suvel oli mõnda aega Eestis ja sügisel läks jälle USA-sse. Tuli tagasi november, detsembris ja jaanuaris oli enamuse ajast välismaal. Veebruaris oli Eestis ja lõpetas X kinnisvara ehitamist. Märtsist 2013 jälle USA-s. Perel on X majas korter ja sügisel 2012 hakkasid remonti tegema ja siis ajutiselt loetud nädalad peatus X korteris. Laps sündis USA-s. 2014 registreeris lapse Eesti inimeste hingekirja. Viimase korruse korter andis võimaluse lifti tellida ja kedagi teist peale võta vahepeal ei saa. Kiipe saab kopeerida, see ei ole keeruline protsess ja on andnud neid teistele. X korter oli mõeldud sellise funktsionaalsusega, et seal saab peatuda või töötada, diplomaat või saatkonnainimene. Püsivaks elamiseks ta ei ole väga praktiline. S.R ütlused, mille kohaselt ei olnud korteri soetamisel eesmärgiks sinna ise elama asuda, vaid korter soetati äriühingu poolt investeeringu eesmärgil, on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 03.06.2014 vaatlusprotokollist nähtuvad järgmised S.R ja TS vestlused kinnitavad, et S.R ostis korteri tegelikult enda ja TS tulevaseks koduks, kuid korter osteti äriühingu Y nimele eesmärgiga, et äriühingul oleks võimalik esitada enammakstud käibemaksu osas tagastusnõue riigile: S.R on kirjutanud TS’le 13.05.2011: Meid on 10.05 omanikena sisse kantud. I ostis korteri oma nimele, seega KM on õhku läinud, not wise by ca 600000 krooni (II k lk 115 pö). Asjaolu, et S.R nimetab I nimelist „not wise boy“, kuna isik ostis korteri oma nimele ja käibemaks läks seega õhku, kinnitab, et S.Rostis korteri X äriühingu Y nimele üksnes seetõttu, et siis tekib võimalus ostusummalt makstud käibemaks tagasi küsida. Oleks S.R ostnud korteri enda kui füüsilise isiku nimele, ei oleks ta saanud tasutud käibemaksu riigilt tagasi küsida ja korter oleks olnud selle võrra kallim. Lause „meid on 10.05 omanikena sisse kantud“ näitab, et S.R pidas ennast ja S korteri tegelikeks omanikeks. Et silmas on peetud X korterit kinnitab kinnistusraamatu kanne (I k lk 206), mille kohaselt kanti korteri X omanikuna 10.05.2011 sisse Y OÜ. S.R on kirjutanud TS’le 13.09.2011: Iseenesest hetkel meil seda vaja ei ole, kuna laseme arve ettevõttele teha, selle kulu. KM saame tagasi (II k lk 123 pö). Toodud mõttevahetusest nähtub, et korteri äriühingu nimele ostmise eesmärgiks oli kulutustelt ja remondiks tasutavatelt summadelt käibemaksu tagasi küsimise võimaluse realiseermine, kuivõrd äriühingu nimele ostetud korteri remondi eest tasutavate summade puhul on ettevõtlusega seotud kulude puhul võimalik esitada enammakstud käibemaksuosas tagastusnõue. S.R on kirjutanud TS’le 17.02.2012: vt kas sa leiad põnevaid kodusisustusasju, ala trip-trapstrull, malelaud vms mõne firma omasid (II k lk 135 pö). Väljendi „kodusisustusasjade“ kasutamine näitab, et S.R pidas korterit enda koduks, mitte ei remontinud seda eesmärgiga välja üürida. Ka ei ole eluliselt usutav, et väljaüürimiseks mõeldud korterisse ostetakse lauamänge jms. TS on kirjutanud S.R’le 27.04.2011: Kas me lähme uude koju ka korraks (II k lk 114 pö). Kuna samal päeval ostis OÜ Y korteri X (Ik lk 8-14) on ilmselge, et TS on uue kodu all pidanud silmas just X korterit. Kirjutatu kinnitab, et TS pidas ostetud korterit enda ja S.R koduks, mis kinnitab, et S.R pidi olema talle rääkinud, et ostab neile koduks X korteri ja mitte, et korter ostetakse äriühingule investeerimise eesmärgil. TS on kirjutanud S.R’le 13.05.2011: Õnnitlen, Eesti kõige kõrgema ja kõige parema vaatega korteri omanik (II k lk 115 pö ). Sõnum on kirjutatud 3 päeva peale kinnistusraamatu kannet vastuseks S.R sõnumile. Eeltoodu kinnitab, et nii S.R kui TS pidasid ostetud korterit enda tulevaseks koduks, mis omakorda kinnitab, et korterit ei ostetud äriühingu poolt investeerimise eesmärgil. Nendest vestlustest tuleb üheselt välja see, et X korteri soetamine pidi olema S.R ja 13 TS poolt varasemalt kokku lepitud kui uue kodu ostmine ja S.R ei pidanud korteri ostul silmas äriühingu huve- võimalust korterist investeeringuna kasu saada. TS on kirjutanud S.R’le 14.09.2011: Raske otsus – kui arvestada seda, kui palju me reaalselt saunas käime, siis ei oleks meil ka otseselt vaja seda kaugelt juhtida (II k lk 124). Vestlus kinnitab, et arutatakse sauna temperatuuri juhtimisseadme valikut ning seejuures arvestatakse seda kui palju S.R ja TS ise saunas käivad. Eeltoodu kinnitab,et ostetud korteri remontimisel arvestati S.R ja S enda käitumisharjumusi ja korterit peeti S.R ja S poolt enda tulevaseks koduks, mis omakorda kinnitab, et korterit ei ostetud äriühingu poolt investeerimise eesmärgil. TS on kirjutanud S.R’le 21.11.2011: Vast nii, et aastavahetuseks tagasi Mia-sse. Äkki saame selleks ajaks X juba ööbida madratsil vms. (II k lk 132). Asjaolu, et S avaldab soovi X korteris ööbida kas või madratsil kinnitab, et korter oli soetatud S.R ja S uueks koduks. Kuna S.R ja S elasid sel perioodil C korteris, puudus neil reaalne vajadus X ööbimiseks. Tegemist on ilmselgelt emotsionaalse sooviga võimalikult kiiresti uude koju elama asuda, mis omakorda kinnitab, et korterit ei ostetud äriühingu poolt investeerimise või välja üürimise eesmärgil. TS on kirjutanud S.R’le 08.08.2012: Viisin kaks autotäit asju täna X. U 2 korda peaks veel käima, siis saaks kõikasjad siit viidud. (II k lk 149). Tsiteeritu kinnitab, et S kolib S.R ja enda isiklikke asju X korterisse, mis kinnitab, et S.R ja S kolisid reaalselt elama korterisse X, mis omakorda kinnitab, et korterit ei ostetud äriühingu poolt investeerimise eesmärgil vaid S.R isiklikuks eluasemeks. TS on kirjutanud S.R’le 03.09.2012: Oled kodus? E pidi X’lt läbi tulema – kas parem kui tuleb täna õhtul 19-20 ajal, või homme 9-10 aeg hommikul. (II k lk 150) Tisteeritu kinnitab, et S.R ja S oli kolinud ise elama X korterisse ja pidasid korterit enda koduks. 11.05 2011 vestluses kirjutab S S.R’le: Et siis müüme X korteri I’le ja ostame Miasse? S.R vastab S’le: Ma arva, et teeme enda oma valmis Sellisena nagu ta on (II k lk 115-115pö). Tsiteeritud vestlus kinnitab, et juba vahetult pärast X korteri ostu pidas S.R X korterit enda ja S korteriks nimetades korterit enda omaks, mis omakorda kinnitab, et korteriostul peeti algusest peale silmas, et tegemist on S.R ja S tulevase elukohaga. S.R kirjutab S’le 24.02.2013: Homme läheb ülekuulamisele. Otsiti dokumente korterist ja keldrist. Ema ütles T’le, et ütleb politseile, et need on X’l. Politsei küsis kus need siis on. (II k lk 151 pö) S vastab S.R’le: See on viimane asi, mis praegu veel puudus on. Varsti on siin ukse taga. (II k lk 151 pö) S.R vastab S’le: Vaata kas meil on kodus mingisuguseid selliseid asju,mis võivad kaheti mõtteid tekitada või segadust. Ei saa kindel olla, mida see kokku mõtleb ja pärast saadabki igalepoole inimesi.(II k lk 151 pö). Tsiteeritud vestlused kinnitavad, et tunti muret X korteri pärast ja kuna S.R palus S korteris, mida nimetas enda koduks, vaadata kaheti mõtteid tekitada võivaid asju, on ilmne, et korteris ei oleks tohtinud olla asju, mis jätaksid mulje, et tegemist on nende isikliku korteriga ja mitte näiteks äriühingule kuuluva lühiajaliselt üürile antava korteriga. Lause „Varsti on siin ukse taga“ kinnitab, et S ja S.R elasid X korteris. S.R kirjutab MH´le: 17.05.2011 Ma ostsin ühe korteri hiljuti ja vist teen selle endale see veidi suurem kui praegune, ehk seal viitsimist rohkem midagi teha. Ostsin X’le, sest ei plaani tulevikus väga palju Eestis olla, siis on see ok koht. Läheb ennem mõned kuus, kui kõik asjad valmis tehakse, siis vaatan kas jätan endale või müün ära. Ostsin tegelikult müügiks (II k lk 151 pö- 152). Tsiteeritud vestlusest on näha, et S.R ostis X korteri endale eluasemeks eesmärgiga, et oleks tulevikus Eestis olles hea koht ööbimiseks. Kuigi on näha, et S.R ei ole end jaoks kõike lõpuni selgeks mõelnud ja ta ei välista, et võib korteri ka ära müüa kumab põhiideena mõte, et korter on soetatud endale elamiseks. 04.12.2011 MH’ga toimunud vestluses arutab S.R, et ei ole selge veel, mida korteriga teha müüa või üürida (II k lk 152). Kuigi selles vestluses arutab S.R, et ei tea mis X korteriga edasi teha, ei 14 lükka see ümber teistes eeltsiteeritud vestlustes kajastatut, millest nähtub, et X korterit ostes pidasid S ja S,R silmas, et korterist saab nende kodu. 21.08.2012 küsib K S.R’lt: Kas mäletan õigesti, et sa elad nüüd X. Kõige viimasel korrusel. Selles osas kus on 30 korrust. S.R vastab Loodan küll. Täitsa võimalik pead külla tulema. (II k 152 pö) K küsib S.R’lt: Kuidas koer kõrgusesse suhtub? Käib akna peal välja ka vaatamas? S.R vastab K’le Aegajalt käib ikka, venitamas ja end kiikamas. (II k 152 pö) Tsiteeritud vestlus kinnitab, et S.R ja S elasid augustis 2012 X korteris. 18.03.2013 kirjutab S.R SV’le: X korterile tegid venelased 1 mio pakkumise SV küsib S.R’lt: See on müügis sul? S.R vastab SV’le: Ei, aga helistasid küsisid kontakti ja infot … (II k lk 153) Tsiteeritud vestlus kinnitab, et S.R’l ei olnud eesmärgiks valmiskorterit müüa ja ta ei hakanud peale korteri valmimist seda müüma, vaid hoidis kohana, kus tal oleks Eestis viibides võimalik ööbida. S.R vestlusest nähtub, et korteri kohta oli tehtud reaalne pakkumine, kuid ta ei soovinud seda müüa, mis kinnitab, et tegelikult ei soovitud korterist kui investeeringust äriühingule kasu teenida. 06.08.2012 kirjutab ES TS’le: Ema rääkis, et pidid kolima …? TS vastab ES’le: Kolime jah veidi suuremasse korterisse. Eks ikka kesklinnas, X (II k lk 153). 03.09.2012 TS ja S.R omavahelises vestluses nimetavad mõlemad X korterit koduks (Tulen ise ka koju selleks ajaks. Olen ise kodus, Oled kodus? E pidi X läbi tulema ) II k lk 149 pö-150). Tsiteeritud vestlused kinnitavad, et S.R ja S kolisid augustis 2012 X korterisse elama. Ja silmas ei peetud, et X korteris viibitakse ajutiselt, vaid seda peeti enda koduks. Eeltsiteeritud vestlused lükkavad ümber S.R väited, et nad elasid 2012 sügisel X korteris ajutiselt loetud nädalad. Kuna S.R enda väitel soetati 2012 aasta suvel Y objekt ja 2012 aasta lõpus- 2013 aasta alguses A objekt, siis 2011 aastal ja 2012 aasta talv-kevad toimundu skype vestlustes, kus räägiti ehitustöödest ja sisustamisest, sai juttu olla üksnes X korterist. Lisaks käib vestlustes läbi ka X nimi. Nimetatu lükkab ümber S.R väite, et skype vestlustes räägitakse muude, hiljem soetatud, kinnisvaraobjektide remondist ja sisustamisest. Hinnates tsiteeritud vestlusi koostoimes teiste tõenditega (läbiotsimisprotkoll ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll), kinnitavad vaatlusprotokollis kajastatud vestlused, et S.R’l oli OÜ Y nimel korterit ostes eesmärgiks soetada endale korter ja seda ei soetatud äriühingule investeerimise eesmärgil. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on perioodil oktoober 2011 kuni august 2012 S.R viibinud suurema osa ajast tugijaama M W1 piirkonnas ja T tugipiirkonnas on S.R viibinud üksikud korrad. Alates august 2012 on S.R suure osa ajast viibinud T ja R W2 mastide tugipiirkonnas ja alates september masti M W1 tugipiirkonnas enam ei viibi. TS on perioodil oktoober 2011 kuni august 2012 viibinud suurema osa ajast tugijaamade M W1 ja P W2 piirkonnas. Alates september 2012 on TS suure osa ajast viibinud T ja R W2 mastide tugipiirkonnas ja masti MW1 tugipiirkonnas enam ei viibi. TS ja S.R vaheline Skype vestlus kinnitab, et 08.08.2012 kolis TS nende asju X korterisse. TS vestlus 06.08.2012 ES’ga kinnitab, et käsil on kolimine X korterisse. S.R 21.08.2012 vestlus K’ga kinnitab, et 21.08.2012 elas S.R X korteris. Hinnates sideettevõtjalt saadud andmeid, millest võib järeldada, et alates august- september 2012 on muutunud S.R ja TS peamine asukoht, kuivõrd muutunud on mast, mille tugipiirkonnas on tehtud kõige rohkem kõnesid, koostoimes vaalusprotokollis kajastatud Skype vestlustega, on kohtu arvates tõendatud, et alates augustist 2012 elasid TS ja S.R ajal, mil nad viibisid Eestis, X korteris. 15.10.2013 jälitustoimingu protokolli kohaselt on TS telefonivestluses S.R’ga 23.02.2013 kell 16:25 paiku öelnud, et jõudis just koju ja lubab S.R’le süüa teha, kui viimane liikuma hakkab. Kõneeristuste väljavõtte kohaselt viibis TS kõnepidamise ajal T tugijaama teeninduspiirkonnas. Arvestades, et 04.03.2013 läbiotsimise ajal elasid S ja S.R korteris X, kinnitavad ka 15 jälitustoimingu protokollis kajastatud andmed, et S.R ja S elasid X korteris juba pikemat aega ja seda peeti enda koduks. Arved (I k lk 111-118) kinnitavad, et A OÜ esitas X objektiga seotud arved OÜ-le Y. Arved (I k lk 119-121) kinnitavad, et A OÜ esitas X objektiga seotud arved OÜ-le H. OÜ KM esitatud üleandmislehtedest (I k lk 126-131) nähtub, et tööd ja tellimused võttis vastu 27.01.2012, 17.04.2012, 19.06.2012, 05.09.2012 ja 27.09.2012 TS. Arved (I k lk 132-138) kinnitavad, et KM AOÜ esitas X objektiga seotud arved OÜ-le Y. Arved (I k lk 138-142) kinnitavad, et KM AOÜ esitas X objektiga seotud arved OÜ-le H. Nimetatud dokumendid kinnitavad, et X korteriga seotud remonditööde arved esitati äriühingule, kes oli tööde tegemise hetkel korteriomanik. Tunnistaja TM ütlused kinnitavad, et töid kooskõlastati T ja S.R’ga. Algul jäi talle mulje, et T on sisekujundaja. Asjaolu, et TS on aktiivselt osalenud tehtud tööde vastuvõtmisel ja just tema kirjutab pretensioone tööde kohta, kusjuures S ei märgi, et ta tegutseks mõne äriühingu nimel, kinnitab veelkord, et tegemist ei olnud äriühingu huvides ehitatava korteriga. Tunnistaja MK ütluste kohaselt töötas TS Z’s ja tegi sekretäritööd, tegeles personaliga ja kontori haldusküsimustega. Ka tunnistaja LS ütlused kinnitavad, et TS töötas z tänaval asunud kontoris büroojuhina. Kuna S.R ja TS’ga samas kohas töötanud isikud (lisaks eelnimetatutele ka MS) ei teadnud, et TS oleks töötanud äriühingu huvides ostetud investeerimisobjektidel sisekujundajana või muul moel organiseerinud või kontrollinud tehtavaid töid, on eluliselt usutav, et X korteri ehitustöödega oli TS seotud üksnes seetõttu, et tegemist oli tema ja S.R planeeritava Eestis asuva tulevase koduga. Tunnistaja TM ütluste kohaselt tegi A OÜ X korteris elektritöid ja hoone automaatika töid. Esitasid kirjaliku pakkumise, mille S.R kinnitas. Tõsteti ümber pistikupesasid, lüliteid, valgusteid ja lisasid kütte, ventilatsiooni ja jahutuse juhtimise seadmeid. See oli sel ajal tühi korter. Arved väljastasid S.R kahele äriühingule. Viibis korteris paaril korral. Korteris oli olemas töökabinet, aga see oli alles pooleli. Korter oli sisutatud minimalistlikult, nagu palat. Kõik oli valge. eks seal nii ehitajatel kui elektrikutel oli selle puhtuse ja seinte valge hoidmisega ka probleeme. On teinud S.R’le pakkumise ja käinud büroos linnahalli kandis, jutt oli ka ühe korteri hooneautomaatikast. Eeltsiteeritud TM ütlused kinnitavad, et korteris X tehti ehitustöid ja arved nende tööde eest väljastati S.R äriühingutele. Asjaolu, et äriühing, kus TM töötas, on teinud pakkumisi tööde teostamiseks ka mõnel teisel S.R’ga seotud äriühingule kuuluval objektil, ei kinnita ega lükka ümber fakti, et korter X osteti eesmärgiga, et sellest saab S.R tulevane kodu. Tunnistaja RP ütluste kohaselt töötas aastatel 2011 – 2012 K OÜ kinnisvara haldurina. Haldas X, mis oli ametlikult külaliskorterelamu, asus ärimaal. Seal oli nii äripindu, kui ka elasid osad inimesed. Käis seoses klaaspakettakna vahetamisega S.R korteris. Kontaktina oli TS nimi. Hoones oli 24/7 turvatöötaja. Hoone välisustele oli paigaldatud ja osadele ka siseustele kiipkaardi süsteem, läbipääsusüsteem. Korteriomandi omanik esitas avalduse ja määras ära seal mitut kiipi ta soovib. See on koodiga kaitstud programm ja kiibid väljastati ainult allkirja vastu korteriomandi omanikule või tema poolt volitatud isikule. Kiipide arv ei olnud piiratud. Vahel paluti mõned kaardid sulgeda. Sissepääsud olid parklas, prügiruumide poolt, peasissepääs ja tehniliste ruumide poolt ja 2 evakuatsioonitrepikoda. Majas oli 2 lifti, üks sõitis viimasele korrusele, teine ei sõitnud. Esitas menetlejale küsitud logiväljavõtte. Kui 2 isikut tulid koos majja sisse ja ainult üks kasutas kiipi, siis teise isiku sisenemine ei kajastu logis. RP saadetud logiväljavõtete kohaselt on perioodil 09.05.2011- veebruar 2013, mai –juuni, september-oktoober 2013- kasutatud kaarti nr 3, august 2012 kuni märts 2013, august november 2013 kasutatud kaarti nr 11, august 2012 – kuni märts 2013, juuni 2013, kasutatud kaarti nr
5. Nimetatud logiväljavõtted näitavad, millal on korteris X käidud, kuid need ei kinnita, kes konkreetselt millise kaardiga korteris käis. Ka tunnistaja RP ütlused ei kinnita, kes millal, 16 millise kaardiga korteris käis. Samuti ei kinnita ega lükka ümber tunnistaja ütlused kas S.R ostis X korteri äriühingu Y nimel äriühingu investeeringu eesmärgil või enda elukohaks. MTA koostas 02.11.2012 korralduse H OÜ kontrolli alustamiseks, vaatlus läbiviimiseks, teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks (I k lk 4-7). Tunnistaja TP ütluste kohaselt läksid etteteatamata vaatluse läbiviimiseks 02.11.2012 hommikul revident SR-ga korraldust aadressile XX S.R’le kätte toimetama. Majaadministraator helistas korterisse ja tema sõnul vastas telefonile naisterahvas, kes ütles, et ei soovi maksuametnikega kohtuda ja ust avada ja pani toru ära. Seejärel helistas tunnistaja S.R’le ja selgitas, et tahavad korraldust kätte anda ja vaatlust läbi viia. S.R palus saata korraldus e-maili teel ja ütles, et korter on välja üüritud ja vaatluse läbiviimiseks on vaja üürniku nõusolekut. Uuesti korterisse helistades ei vastatud. Läksid üles selle korteri ukse taha, koputasid, ootasid kuskil 10 – 15 minuti, lahti ei tehtud ja läksid ära. 02.11.2012 XX vaatlusprotokolli kohaselt ei õnnestunud 02.11.2012 korterisse x siseneda. S.R vastas telefoni teel, et on pikemaks ajaks ära sõitnud ja korteriomand on eluruumina väljaüüritud ning üürileping ei võimalda omanikul sinna igal ajal siseneda. H OÜ esindaja vastuse kohaselt on korter XXX välja üüritud teistele juriidilistele isikutele. H OÜ-l puudub võimalus tagada maksuhaldurile ligipääs XX asuvasse korterisse üürisuhte kehtimise ajal. Palutakse pikendada dokumentide esitamise tähtaega kuni 20.12.
6. S.R kohtuistungil antud ütluste kohaselt viibis tol hetkel korteris tema elukaaslane. Kuna võõras inimene nõudis sisse laskmist, ei avatud. TSa ei olnud seotud A-ga. Kohtul ei ole alust kahelda vaatlusprotokollis kajastatud ja tunnistaja öeldud S.R sõnades, kuivõrd kajastatud seisukoht ühtib H OÜ esindaja poolt 08.11.2012 kirjas toodud seisukohaga. Nagu nähtub S.R enda sõnadest viibis korteris S, kellel puudub igasugune seos A-ga. Kuivõrd korteris viibis S ja ka teised kogutud tõendid kinnitavad, et tegelikult kasutasid korterit S.R ja TS oma elukohana, siis on kohtu arvates H OÜ esindaja kirjas ja S.R enda esitatud väide, et „kuna korter on teisele äriühingule üürile antud, ei ole võimalik MTA ametnikke korterise sisse lasta“, otsitud põhjus, et MTA ametnikud ei saaks kontrollida kas korterit kasutatakse tõepoolest äriühingu huvides või ei oma selle kasutuseesmärk mingit seost äriühingu huvidega. S.R teadis, et korterit kasutasid tema ja TS ning, et sel hetkel viibis korteris S, mistõttu oleks tal olnud võimalik paluda, et elukaaslane teeks ametnikele korteriukse lahti. Eeltoodu ja fakt, et olukorras, kus MTA ametnikud olid korteri ukse taga ja neile tegelikult ust lahti ei tehtud, lükkab ümber S.R kohtuistungil esitatud väite, et tema ei oleks takistusi teinud MTA esindajate korterisse lubamisel, kui inimene on valmis neid sisse laskma. S.R väide, et korteri väljaüürimise tõttu ei ole võimalik tagada MTAle ligipääsu, oli otsitud ja välja mõeldud põhjendus, eesmärgiga, et MTA ametnikud ei saaks tuvastada, et korteris elavad tegelikult TS ja S.R. N.ö üürisuhte väitmise eesmärgiks oli takistada Maksu ja Tolliameti ametnikel pääseda XX asuvasse korterisse, et tuvastada korteri kasutamise otstarve ja seeläbi hinnata Y OÜ 2011 aasta aprilli maksudeklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Tunnistaja T ütluste kohaselt viisid Soome õigusabipalve raames läbi läbiotsimisi 04.03.
7. Esimene aadress oli XX ja teine oli siis C. Läbiotsimist alustasid autost, ootasid varahommikul parklas. S.R tuli umbes kell 8 parklas auto juurde, tutvustasid talle läbiotsimismäärust, toimetasid läbiotsimise autos ja seejärel suundusid koos S.R’ga korterisse läbiotsimisele. Autos läbiotsimisel takistusi ei olnud. S.R väitis, et temal puudub korterisse ligipääs, et see korter kuulub ÄÜ-le A ja juurdepääs sellele on siis selle ÄÜ seaduslikul esindajal. Oli pikk vaidlus. Keskkriminaalpolitseist K-Komando liikmed ütlesid, et tuleb kutsuda, kes aitab ukse maha võtta kui vabatahtlikult sisse ei pääse. Kui ust taheti tõepoolest asuda jõuga avama, siis S.R ütles, et ta saab selle ukse siiski avada. S.R helistas elukaaslasele, kes avas ukse ja viibis korteris läbiotsimise ajal. Oli protokollija, pani arvuti köök-elutuppa ülesse ja teised asusid siis läbi otsima. Oli suhteliselt vähe möbleeritud. Garderoobis olid isiklikud esemed. Korteris oli ka koer. Korteris oli magamistuba ja töötuba, kus oli kirjutuslaua moodi laud. X korterist ei leidnud ÄÜ17 te raamatupidamise dokumente ja seetõttu suundusid C-le, kust leidsid ÄÜ dokumendid. Kõik toad olid heledat värvi. 04.03.2013 läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti läbiotsimisel autost kaasa sülearvuti Lenovo X230 ThinkPad, mälupulgad, mälukaart, paroolikaardid. Korterist XX võeti kaasa I-Pad, arvuti Apple I-Mac, toitejuhtmed, sõidukiregistreerimistunnistus, paroolikaardid, mälukaardid, CD ja DVD plaadid, 2 arvet. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et et S.R on parklas avaldanud, et tal puudub juurdepääs kinnistusse asukohaga XX. H OÜ on ruumid välja rentinud äriühingule A ning temal puudub õigus sinna siseneda. Politseiametnikud avaldasid, et ukse lukk tuleb maha lõhkuda. Lõpuks S.R helistas TS’le, kes viibis korteris ja avas ukse. S.R avaldas, et ruumides ei ole läbiotsimismääruse nimetatud äriühingutega (m.h H OÜ) seotud dokumente. Ekslik on S.R poolt viimases sõnas toodud väide, et läbiotsimisprotokollile on lisatud teiste korterite fotod. II k lk 30-85 olevate fotode puhul puudub igasugune alus väita või kahelda, et tegemist oleks mõnest muust korterist tehtud fotodega. Faktid, et läbiotsimise hommikul tuli S.R autoparklasse X korterist ja ka TS viibis hommikul nimetatud korteris, samuti fotod II k lk 30-85 kinnitavad, et korterit kasutati S.R ja TS koduna. Kui märtsis 2013 oleks olnud S.R ja S lühiajaline viibimine korteris, siis märtsi alguses eesti kliimas ei oleks vaja päikesekaitsekreeme (asuvad riiulil II k lk 35). Garderoobis olnud riiete hulk näitab samuti, et tegemist oli korteriga, mida kasutati pigem püsivalt elamiseks, kui lühiajaliseks peatumiseks. Asjaolu, et üks tuba oli sisustatud töötoana, kus oli kirjutuslaud ja kušett, kuid kus puudusid dokumendid jms esemed, mis näitaksid, et ruumi kasutati kontorina, ei kinnita korteri kasutust ärilisel otstarbel. Kuivõrd S.R läks hommikul tööle n.ö kontorisse, siis ei kasutanud ta X korteri ruume kontorina äriühingu huvides. Elutoas olnud koera ase (II k lk 48) ja koer viitavad samuti sellele, et korterit kasutati pikemaajalisemaks elamiseks. Nagu nähtub tunnistaja T ütlustest ja läbiotsimisprotokollis kajastatud teabest, soovis S.R ka seekord (nagu see oli olnud 02.11.2012) vältida ametnike sissepääsu X korterisse ja alles siis kui ametnikud ähvardasid ukse maha võtmiseks abi kutsuda, palus S.R TS’l uks avada. S.R on omakäeliselt protokollis kirjutanud, „et S.R ütles, et X on välja üüritud ning H’l puudub õigus valduse rikkumiseks. S.R’l puudub võti avamiseks“ S.R on ka läbiotsimismäärusele kirjutanud, et H äri ega tegevuskoht X ei asu ja esindaja õigust valduse rikkumiseks ei saanud anda. Ähvardati uks maha saagida. Seega on S.R ametnikele järjekindlalt väitnud, et korter on välja üüritud ja tal pole õigust korterisse siseneda. Arvestades S.R’le A poolt volitusega antud laialdasi õigusi ning elades ise korteris oli S.R’l õigus korterisse sisenenda, mistõttu on tema väited, et tal puudus õigus korterisse sisenemiseks väärad. Arvestades asjaolu, et tegelikult elasid X korteris S.R ja TS, on kõik need väited ebaõiged ja esitatud soovist vältida, et ametnikud, eelkõige maksuametnikud, saaksid tuvastada, et korterit ei kasutata mitte äriühingu huvides, vaid seda kasutatakse S.R ja TS iskilikes huvides nende Eestis viibimise ajal nende koduna. 20.01.2012 on A andnud S.R’le volituse investeeringuteks tominguteks osakute, aktsiate ja igat liiki väärtpaberitega, filiaalide asutamiseks, laenamiseks ja laenude võtmiseks, kinnisvaratehinguteks, lepingute sõlmimiseks läbirääkimisteks. Äriruumi üürilepingu kohaselt on H OÜ ja A sõlminud 08.07.2012 üürilepingu, millega anti üürnikule kasutada ruumid aadressil XX. Üürisumma on 1800 eurot kuus, milles sisaldub käibemaks. Ruumid tuli üürnikule üle anda hiljemalt 01.08.
8. Tagatisraha on 3600 eurot. Lepingul puuduvad osapoolte allkirjad. (I k lk 163-165). Lepingul puuduvad ka andmed selle kohta, kes lepingu äriühingute nimel allkirjastanud on. S.R enda ütluste kohaselt oli tal Küprose koostööpartneriga kokkulepe korteris viibimiseks. Koostati üürileping. Leping koostati nende büroos ja saadeti Küpruse esindajale, google translate aitas. A esindaja oli EK H poolt kirjutas alla S.R Ka osad volikirjad on tehtud eesti keeles. Ei oska öelda, miks lepingul ei ole allkirju. Osad dokumendid on allkirjastatud skännitult saadetud teineteisele ja osasid, mis eeldasid originaalallkirja kuskile esitamist, saadeti posti teel. 18 S.R ei osanud anda kohtule veenvaid selgitusi selle kohta, kas kõnealune leping on kunagi ka reaalselt allkirjastatud ja kus võiks asuda lepingu allkirjastatud eksemplar. S.R on 11.03.2013 vastuskirjas MTA-le märkinud, et H OÜ on esitanud palve lepingu koopia saamiseks lepingupoolele, seoses asjaoluga, et H OÜ-le raamatupidamisteenust osutava isiku üle antud kaustades (seoses lepingu lõpetamisega) on muuhulgas kõnealune leping puudu. Muuhulgas ei näe seadus ette üürilepingu sõlmimisel vaid kirjalikku vormi (I k lk 100). Seega ei väida S.R 7 päeva peale läbiotsimist, et politseiametnikud oleks kõnealuse lepingu endaga kaasa võtnud. S.R vastusest võib järeldada, et välistatud ei ole suuline leping. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus usutavaks S.R poolt kohtuistungil esitatud väidet, et allkirjadega leping võidi ära võtta läbiotsimisel ja see võib olla politseiametnike käes. S.R kirjast ja ebamäärastest ütlustest lepingu sõlmimise ja allakirjutamise asjaolude kohta võib järeldada, et sellist lepingut ei ole poolte poolt kunagi kirjalikult sõlmitud ja allkirjastatud. Väited lepingu sõlmimisel google translate kasutamise kohta ei ole eluliselt usutavad. On üldteada asjaolu, et google translate abil võib tõlkida üksikuid sõnu, kuid tervete lausete tõlkimisel võib tõlge ostutuda nii grammatiliselt kui sisuliselt valeks, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et tõsiselt võetava lepingu sõlmimisel kasutaksid kaks äriühingut google translate abi. Asjaolu, et S.R ja S elasid ise alates augustist 2012 XX korteris välistab võimaluse, et äriühingul A oleks reaalselt olnud võimalik asuda korterit väidetavalt 08.07.2012 sõlmitud lepingu alusel kasutama. Arvestades, et A poolt on antud S.R’le laiaulatuslik volikiri äriühingu esindamiseks ja äriühingu nimel tehingute tegemiseks, oli S.R’l endal A nimel ilmsegelt ka pädevus üürilepingut ise sõlmida. Seega omas S.R õigust sõlmida XX korteri üürileandmise lepingud mõlemapoolselt nii üürile andja kui üürniku nimel. Asjaolu, et lepingut ei ole reaalselt allkirjastatud ja lepingus ei ole märgitud, kes esindas A annab kohtule aluse arvata, et tegelikult vormistas S.R 08.07.2012 üürilepingu eesmärgiga, et näidata, et H OÜ kasutab korterit ärilistel eesmärkidel ja lepingu eesmärgiks oli varjata, et S.R kasutab XX korterit isiklikes huvides. S.R enda ütlustest nähtub, et ta oli ettevõtluses tegev juba ca 10 aastat, seega oli S.R’le ka teada (kinnitab ka Skype vestlus II k lk 115 pö), et juhul kui äriühingu nimel ostetavat korterit ei planeerita kasutada äriühingu huvides ja eesmärkidel, vaid hoopis isiklikes huvides, ei saa korteriostul tasutud käibemaksu osas esitada tagastusnõuet ning, et samuti on sellisel juhul tegemist juhatuse liikmele antud erisoodustusega, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. S.R ütlustest nähtub, et tal A´ga oli üldine kokkulepe, et võib Eestis olles elada X korteris ja igakord eraldi küsima ei pidanud. Et talle anti teada kui korter oli välja üüritud. Kui H OÜ oleks tõepoolest andnud X korteri üürile A’le, siis oleks eluliselt usutav, et S.R ei saaks seda korterit igal ajal vabalt oma tahte järgi kasutada ja seal elada ning korteris ei oleks S.R ja TS isiklikud asjad. Eeltoodust tulenevalt ei olnud väidetava, allkirjastamata 08.07.2012 lepingu eesmärgiks, korteri XX reaalne üürile andmine. Tegemist oli näiliku lepinguga. I k lk 163-165 oleva allkirjastamata üürilepingu Maksuametile esitamise eesmärk oli tõendada väidetava maksustatava käibe toimumist seoses korteriomandi üürileandmisega A-le. Tegelikult aga korterit reaalselt üürile ei soovitud anda ja ka ei antud. Olles kümneaastase ärikogemusega teadis S.R, et varem või hiljem hakkab MTA uuesti huvi tundma X korteriga maksudeklaratsioonis kajastatud andmete osas, kuivõrd ametnikud küsisid deklaratsioonides kajastatud andmete osas S.R’lt selgitusi juba koheselt peale korteri soetamist. Seega oli S.R 2012 aasta suvel teadlik MTA võimalikust jätkuvast huvist korteriga seotud andmete ja asjaolude kontrollimiseks ning see huvi pidi olema üheks põhjuseks, miks korterit ei saanud niisama lihtsalt eluasemena kasutusele võtta, vaid tuli vormistada näilik üüritehing. Eriti kasulik oli selleks välismaine juriidiline isik, kellega kontakti saamine ja kelle kohta andmete kogumine ei ole lihtne. H OÜ on esitanud A’le 09.07.2012 arve nr 120001 09.07.2012 kokkuleppe kohaselt renti 6 kuu eest summas 24000 eurot. Käibemaksu summale ei lisatud (I k lk 166) ja seega selle teenuse 19 eest, mille eest arve esitati H OÜ-l reaalset maksustatavat käivet ei tekkinud. Lisaks ei maksustata KMS § 16 lg 2p2 ja lg 3p1 kohaselt käibemaksuga eluruumi üürile andmist. Samuti ei nähtu arvelt, et see on esitatud seoses X korteriga, kuivõrd viide on 09.07.2012 kokkuleppele, kuid kohtule esitatud allkirjastamata lepingul on kuupäev 08.07.
9. H OÜ on esitanud A’le 11.07.2012 arve nr 1207002 äriruumide rendi eest 6 kuu eest summas 9000 eurot + km 1800eurot. (I k lk 172-173). Nimetatud arvel ei ole üheselt ja selgelt arusaadav, et arve on esitatud seoses X korteriga. Hinnates asjaolusid, et H OÜ oli alates 09.02.2012 käibemaksukohuslane ja S.R on ise teatanud MTA-le, et lisab üüriteenusele alates 01.07.2012 käibemaksu, kuid esitab 09.07.2012 arve ilma käibemaksuta ja 11.07.2012 käibemaksuga, koostoimes teiste eelpool käsitletud tõenditega on kohus arvamusel, et tegemist on näiliku lepingu pärast koostatud arvetega ja tegelikult vaatamata arvete esitamisele mingit üüriteenust ei osutatud ja maksustavat käivet ei toimunud. Kuigi tunnistaja TP ütlused kinnitavad, et A-le korteri üürimisest saadud tulu deklareeriti, ei kinnita näiliku tehingu alusel maksusumma deklareerimine ja tasumine, et see tehing ka tegelikult reaalselt toimus. 15.04.2013 asitõendi vaatlusprotokolli ja kontoväljavõtte kohaselt ei ole A C kontolt tehtud ülekandeid H OÜ kontole seoses üürilepinguga. H OÜ kontole on tehtud üks ülekanne 01.08.2012 seoses laenu tagastamisega. H OÜ on kandnud A kontole selgitusega „contract“ 05.07.2012 320000 eurot, 27.07.2012 300000 eurot, selgitusega „loan contract“ 13.11.2012 30000 + 15000 eurot, 14.11.2012 50000 eurot, 15.11.2012 95000 eurot, 27.11.2012 50000 +20000 eurot. Kokku 880000 eurot. Vaatlusprotokoll kinnitab, et A soetas 27.07.2012 täielikult H OÜ-lt pärinevate rahaliste vahendite eest 283 333 eurot maksva sportauto, mille vastutav kasutaja on omakorda S.R (III k lk 28). Samuti nähtub samast vaatlusprotokollist, et A poolt 06.07.2012, 13.11.2012, 15.11.2012, ja 27.11.2012 OÜ AB (seotud S.R’ga) osakapitali sissemakseks tehtud rahalised summad pärinevad samuti täielikult H OÜ-lt. 06.07.2012 osaühingu asutamisotsusega on A, keda esindas S.R asutanud AB OÜ, mille postiaadressiks on XXX. Juhatuse liikmeteks on SV ja MS (I k lk 220-230). Tunnistaja S ütlused kinnitavad, et kuigi äriühingu aadressiks oli mingil hetkel märgitud XXX, ei ole tema reaalselt X aadressil käinud ja tegelikkuses olid S.R’ga seotud äriühingute kontorid algul S tn ja hiljem P-l. Seda, et S.R’ga seotud äriühingud asusid S tn ja P- l kinnitavad ka tunnistajate S ja K ütlused. Seega sõltumata mõne äriühingu registreerimisest XX aadressil, seda korterit reaalselt äriühingu kontorina ei kasutatud. Vaatlusprotokollist nähtub, et A sissetulekud pärinevad ainult H OÜ-lt ja laekunud summad kantakse edasi S.R’ga seotud tehingute raames. Esitatud dokumentidest nähtub, et A iseseisvat majandustegevust Eestis ei oma ja tema nimel tegutseb S.R, kellele on väljastatud sellekohane üldvolikiri. Seda kinnitavad ka tunnistaja TP ütlused, et maksukontrolli läbiviimise ajal suhtles Eesti maksuamet ka Küprose maksuametiga ning nad said sealt vastuse, et A näol on tegemist virtuaalse ettevõttega. Seega on näha, et A tegevus Eestis lähtus ainult S.R enda äri ja isiklikest huvidest. Ka A´ga sõlmitud näilik üürileping XX välja üürimise kohta oli üks osa S.R isiklikest huvidest, kuna tegelikult soovis S.R korterisse koos TS’ga ise elama asuda ja hiljem ka reaalselt asus. Samuti ei ole eluliselt usutav, et mingi Küprose ettevõte, kelle puhul ei ole võimalik tuvastada muud ärilist tegevust Eestis, võtaks üürile eksklusiivset kinnisvara ja soetaks kalli sportauto. On ilmselge (arvestades, ka, et autoostmiseks vajalik raha laekus teiselt S.R kontrolli alt olevast äriühingust), et mõlemad tehingud olid selgelt S.R huvides. Pigem viitab offshore äriühingu vahelülina kasutamine nö tegeliku kasusaaja, ehk S.R soovi oma varalisi õigusi kas peita või varjata. Selliste tehingute tegemine ja reaalne toimumine Küprose ettevõtte huvides ei ole eluliselt usutav ning ei oma mingit majanduslikku loogikat. Puht formaalselt mingi allkirjadeta üürilepingu esitamine ja üldsõnalised kommentaarid kokkulepete tegemise kohta kahe äriühingu vahel ei kinnita selle tehingu tegelikku sisu ja olemasolu. Samuti ei ole eluliselt usutav, loogiline ja muude tõenditega kooskõlas versioon, et H OÜ esindajana annab S.R korteri üürile A-le ja kohe seejärel lepib ise kokku A esindajatega, olles ka ise volikirja alusel äriühingu väga suurte õigustega esindaja, et asub ka ise samas korteris elama lühiajaliselt, teatud perioodidel kui ta Eestis viibib. 20 Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et keegi A esindajatest oleks üldse XX korteris kunagi viibinud. III k lk 32 olevast vaalusprotokolli lisaks olevast graafikust nähtub, millistel kuupäevadel korterile XX kuuluvaid kiipkaarte ei kasutatud. Vaatlusprotokolli lisaks olevad pangakonto väljavõtted kinnitavad,et ajavahemikul kui XX korterile väljastatud kiipkaarte ei kasutatud, tehti S.R ja TS pangakaartidega tehinguid välisriikides, millest võib järeldada, et nimetatud isikuid ei viibinud sel ajal Eestis. Fakt, et sel ajal kui S.R ja S Eestis ei viibinud ei kasutanud korterit ka ükski teine isik, kinnitab, et reaalset üürisuhet ei olnud ja tegemist oli S.R ja S elukohaga ning väidetava üürilepingu puhul oli tegemist näiliku tehinguga. Arvestades, et S.R’le oli väljastatud volikiri, mis lubas tal teha A nimel kõiki tehinguid, puudus A esindajatel ka teoreetiline vajadus Tallinnas korterit üürida. Lisaks on S.R ka ise öelnud, et A esindajatega üldjuhul kohtus Soomes advokaadibüroos ja 2 korda korteris. On väheusutav, et kui üldjuhul kohtutakse äriühingu esindajatega üldse Soomes, siis peaks see äriühing vajalikuks üürida Tallinnase ruume, kus 2 korda kohtuda. Seetõttu on loogiline, et korteri A-le üürimise ja nendega sõlmitud kokuleppe alusel aegajalt X korteri kasutamise võimaldamise versioon on tekkinud S.R’l selleks, et põhjendada nii enda kui oma elukaaslase TS viibimist XX korteris alates 2012 aasta augustist kuna seda kinnitavad muud tõendid. Algul Y OÜ ja hiljem H OÜ on teinud korteri XX sisustusele juba remonditööde algusest alates selliseid kulutusi (sisustus, kardinad, lampide ja mööbli paigutus) mis võimaldaks korteri elukohana kasutusele võtta. 04.märtsil 2013 läbiotsimise käigus selgus, et sisustatud on kogu korter, sh köök, elutuba, magamistuba, vannituba, töötuba, saun ning S.R koos pereliikmetega (elukaaslane ja koer) on asunud korterit kasutama. Kui kinnisvara arendatakse müügi eesmärgil, ei ole tavapärane, et ruumid on kohe täielikult sisustatud. Kohtu arvamust mõjutab eriti asjaolu, et Skype vestluste kohaselt kirjutab 25.03.2012 S.R TS’le: Ma neid jooniseid mööbli jaoks ei hakka vaatama, ei tea neist väga midagi. Vaata, et kapiuksed õiged oleks, et see koeraasi sinna nurka sobiks ja rohkem miskit (II k lk 140). 20.04.2012 vestluses kirjutab TS S.R’le: Peegel, koeraalus, magamistoa kapi uks oli OK. Seega on S.R juba 2012 aasta märtsis korteri sisustamisel arvestanud sellega, et korteris asub elama ka S.R ja S väike koer, kes 2013 aasta märtsis toimunud läbiotsimise ajal korteris viibiski. Koera olemasolu on tuvastatud nii tunnistaja T ütluste kui ka läbiotsimise protokolli lisaks oleva fototabeliga, kus elutoa akna all on näha koera magamisase ja samuti koera kandmise kott. Juhul kui tegemist oleks olnud kinnisvarainvesteeringuga, siis puuduks igasugune vajadus arvestada juba 2012 aasta märtsis koera vajadustega, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et sellise asukohaga korteri saab kindlasti müüa või üürile anda koera omavale perele ning, et ka juhul kui korteri tulevasel omanikul oleks koer, sobiks S.R ja S poolt hangitud koeraase ka sellele koerale (koerte suurused võivad väga oluliselt erineda). Ilmselgelt on spetsiaalse suurusega koeraaseme soetamisel peetud silmas just S.R ja S enda koera. See seab kahtluse alla S.R väite, et korter soetati, seda remonditi ja sisustati müügi eesmärgil. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et kui maksukohustuslane kavatseb korteri üürida teisele äriühingule majutusteenuse osutamiseks, pole tegemist alaliseks elamiseks üüritava pinnaga, vaid majandustegevuseks kasutatava pinnaga ning korterit saab käsitada äriruumina, mida kavatsetakse kasutada maksustatava käibe tarbeks. Riigikohus on kaitsjate tsiteeritud lahendis 3-3-1-47-15 p 16 märkinud lisaks, et maksuvabastuse rakendamise üle otsustades tuleb muu hulgas arvestada ka maksukohustuslase äriplaani. Kui äriplaani teostumiseks pole seadusandlikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha. Käesoleval juhul aga ei ole tuvastatud, et OÜ-l Y oleks korterit XX ostes olnud mingi usutav äriplaan seoses korteri tulevase välja üürimise või investeeringu eesmärgil soetamisega. Nagu kohus eespool tuvastas, soetati korter eesmärgiga, et sellest saaks S.R ja tema elukaaslase tulevane elukoht Eestis viibimise ajal ja mis ei ole käsitletav äriühingu äriplaanina. S.R on 18.05.2011 e-kirjas MTA-le küsinud, kas kui juriidiline isik ostab korteriomandi, mis ei ole kasutusele võetud, ja küsib tagasi sisendkäibemaksu, tuleb müümisel lisada käibemaks, kui 21 korteriomand on vahepeal antud üürile? Kas ostjal on õigus sisendkäibemaksu tagasi küsida? Kas müümisel tuleb lisada käibemaks, kui korteriomandit ei ole vahepeal ka üürile antud? Kas ostjal on õigus sisendkäibemaks tagasi küsida? Milline eelnevatest väidetsest jääb kehtima, kui korteri üüri/edasimüügi eesmärgil on tehtud parendusi ja soetatud mööblit? (III k lk 101) Selline S.R poolt erinevate küsimuste esitamine MTA ametnikele näitab, et S.R otsis peale aprilli kuu maksudeklaratsioonide esitamist (milles oli korteri soetamine juba kajastatud äriühingu finatsinvesteeringuna) tema jaoks edaspidiselt maksunduslikult ja sellest tulenevalt ka majanduslikult võimalikult kõige soodsamat varianti. Tsiteeritud e-kiri kinnitab, et äriühingu nimel korterit soetades puudus äriühingul tegelikult reaalne äriplaan, mida korteriga edaspidi teha. MTA andmetele on S.R saanud 2011 aastal I OÜ-st dividende summas 235000 eurot. Tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohta andmed puuduvad. S.R on saanud 2012 aastal A OÜ-st dividende summas 50000 eurot, millelt on deklareeritud ja tasutud tulumaksu summas 13291.14 eurot. Asjaolu, et S.R’l võisid olla korteriostmiseks endal vajalikud summad olemas, ei välista iseenesest S.R soovi osta enda tulevane eluase äriühingu Y OÜ nimele eesmärgiga, et oleks võimalik küsida käibemaksuna ostusummalt tasutud summa tagastusnõude korras tagasi vähendades seeläbi korteri hinda. Riigiportaali Eesti.ee andmetel on S.R elukoht alates 02.02.2012 olnud XXX. 10.11.201111.11.2011 on S.R elukohaks olnud XXX (III k lk 121-125). Füüsilise isiku residentsuse määramise tõendi kohaselt ei ole S.R alates 26.01.2013 Eesti resident Eesti tulumaksuseaduse alusel. (III k lk 128). Ainuüksi fakt, et S.R on oma alalise elukohana alates 02.02.2012 määratlenud X, ei lükka ümber asjaolu, et aprillis 2011 osteti korter XX eesmärgiga, et sellest korterist saab tulevikus TS ja S.R elukoht Eestis neil perioodidel kui nad viibivad Eestis. Rahvastikuregistri osakonna andmetel ei ole keegi perioodil 2008-2014 registreerinud oma elukoha aadressi aadressile XXX (III k lk 129). Asjaolu, et keegi ei ole korterit oma elukohana registreerinud ei kinnita ega lükka ümber seda, kas S.R ostis XX korteri äriühingu Y nimel äriühingu investeeringu eesmärgil või enda elukohaks. Samuti ei ole korteris elamiseks hädavajalik korteri enda alalise elukohana registreerimine. Vaidlust ei ole faktis, et S.R viibis palju aega välisriikides, kuid nagu nähtub kõneeristustest ja võib järeldada Skype vestluste sisust, viibis ta ka märkimisväärse osa ajast Eestis nagu ka tema elukaaslane TS. Asjaolu, et S.R elu- ja töökorraldus põhjustasid tema sagedase välisriikides viibimise ei välista kuidagi seda, et tal Eestis ei oleks võinud olla kindlat elukohta või, et ta ei planeerinud Eestis olemise perioodiks soetada endale uut elukohta. Asjaolu, et S.R isiklike huvide kese on väljaspool Eestist ei tähenda, et isik ei võnud Eestisse osta enda huvides kallist korterit. Isiklikes huvides korteri ostmine ei eelda, et seda korterit kasutatakse pidevalt. Samuti ei ole käibemaksuseaduse kontekstis üldse oluline Eestis ja välismaal viibimise proportsioonoluline on soetatud korteri kasutamise otstarve ja sisendkäibemaksu deklareerimise õigus KMS § 29 lg 1 kontekstis. Asjaolu, et alates 2013 aastast ei ole TS viibinud Eestis, ei muuda fakti, et korteri soetamisel 2011 aprillis, soetati korter eesmärgiga, et sellest saaks S.R ja TS elukoht Eestis viibimise perioodidel. Asjaolud, et 02.09.2014 müüs Z OÜ X asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr x M-le hinnaga 520800 eurot ja 22.10.2014 on Z OÜ esitanud septembrikuu käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud tasumisele kuuluva käibemaksuna 59729.57 eurot (III k lk 107) ning käibemaksu summa on tasutud 21.10.2014 (III k lk 173) ei muuda olematuks fakti, et 2011 aasta aprillikuu käibedeklaratsioonis esitati XX korteriga seoses enammakstud käibemaksu osas tagastusnõu summas 80948 eurot ja riik raha ka tagastas. Hinnates S.R käitumist perioodil 2011 aprill kuni märts 2013 on näha, et S.R püüdis igati takistada MTA ametnike pääsemist X korterisse, mis kinnitab et S.R püüdis vältida maksuamametnike kontrolli XX korteri kasutuseesmärkide väljaselgitamiseks. Kui oli selge, et MTA on tuvastanud, et korterit kasutatakse S.R isiklikuks eluasemeks, hakkas S.R aktiivselt tegutsema. 18.03.2014 22 jagunemislepingu kohaselt anti I OÜ-le m.h üle registriosa nr xxxxxxxx all olev korter ja juba 03.04.2014 jagunemislepingu kohaselt anti omandavale äriühingule Z OÜ üle XX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum. Juba mõne kuu möödudes Z OÜ likvideeriti ja korter müüdi M-le, kes oli samal ajal ka Z OÜ ainuosanikuks ja keda esindas S.R. 13.03.2014 on M andnud S.R’le volituse investeeringuteks, tominguteks osakute, aktsiate ja igat liiki väärtpaberitega, tütarettevõtete asutamiseks, laenamiseks ja laenude võtmiseks, kinnisvaratehinguteks, lepingute sõlmimiseks läbirääkimisteks, harukontorite ja esinduste avamiseks välismaal, teenuslepinguteks. Seega oli M poolt antud S.R’le laiade volitustega volikiri. Nagu nähtub kogu tehingute jadast on XX korterit liigutatud erinevate S.R’ga seotud äriühingute vahel. Arvestades asjaolu, et 2011 aastal omandati korter hinnaga 485689.58 eurot ja 2014 aastal pärast seda kui korterit oli ehitatud, remonditud ja möbleeritud ning ka kinnisvara hinnad olid tõusnud (S.R on Skype vestluses juba 04.12.2011 öelnud, et alla miljon euro ei taha müüa) müüdi korter üksnes 520800 euroga välismaisele äriühingule, ei ole ilmsegelt soovitud teenida investeeringust kasumit, vaid on säilitatud S.R’le tema korter Eestis viibimise ajaks. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et S.R soetas aprillis 2011 korteriomandi XX Y OÜ nimel, soovides varjata selle tegelikku soetamist oma isiklikuks otstarbeks. Tehingu vormistamine ja korteriomandi soetamine äriühingu Y OÜ nimel andis nii S.R’le kui ka Y OÜ-le maksueelise selle näol, et võimaldas korteri soetamisel tasutud sisendkäibemaksu Y OÜ poolt riigieelarvest tagasi küsida ja selle võrra muutus korteri ostuhind odavamaks kui eraisiku poolt korteriomandi soetamisel hind oleks olnud. Samuti võimaldas selliselt raamatupidamises kajastatud tehing äriühingu Y OÜ vara arvel soetada S.R’le isiklikuks kasutamiseks mõeldud korteriomandi ilma, et eelnevalt oleks äriühing S.R’le pidanud korteri soetamiseks väljamakseid tegema (töötasu, juhatuse liikme tasu), mis oleksid olnud maksustavad tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse alusel. Õige on kaitsjate väide, et Riigikohus on oma lahendi 3-3-1-47-15 p 15 märkinud, et Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et kui kinnisasi on soetatud maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, peab ta tulenevalt käibemaksu neutraalsuse põhimõttest saama sisendkäibemaksu kohe maha arvata ka juhul, kui ta ei asu soetatud ehitist kohe majandustegevuses kasutama (vt nt C-153/11, p-d 45, 52). Vastasel korral võib käibemaks kumuleeruda. Nimetatud põhimõte on aga kohadatav juhtudel, kui kinnisasi soetatakse ettevõtluse tarbeks. Käesoleval juhul on aga tõendamist leidnud, et korteriomandit ei soetatud mitte OÜ Y ettevõtluse eesmärgil, vaid S.R isiklikuks elukohaks ja seega S.R huvides ja mitte äriühingu huvides. Asjaolu, et S.R läks 04.03.2013 kella 08.00 paiku hommikul X korterist ära, kinnitab, et ta ei kasutanud X korterit äriühingu kontorina. Ka skype vestlused (II k lk 150, 151 S.R kirjutab 08.10.2012 kell 16:59 …mis kellaks tulen koju? 20.02.2013 kell 21.40 hakkan tulema 10 minuti pärast ) kinnitavad, et X korterisse mindi õhtuti kui koju, mitte ei kasutatud seda päeval kontorina. Läbiotsimisel 04.03.2013 on S.R ise öelnud, et korteris ei ole äriühingute dokumente. Juhul kui korterit oleks kas või osaliselt kasutatud äriühingu kontorina leidunuks seal äriühinguid puudutavaid dokumente. Ka tunnistajate S, K ja S ütlused kinnitavad, et S.R’ga seotud äriühingute kontorid asusid s tn-l ja hiljem P-l. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et XX ei kasutatud ka mitte osaliselt äriühingu kontorina. Kuna X korterit ei kasutatud ka mitte osaliselt äriühingu kontorina ei olnud seadusest tulenevalt lubatud ka käibemaksu osaline mahaarvamine. Kohus tuvastas, et H OÜ ja A vahel väidetavalt sõlmitud üürileping oli näiline, mille puhul ei olnud pooltel tegelikult kavatsust tekitada vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest S.R tahtis jätta mulje tehingu olemasolust ja varjata, et korterit kasutavad tegelikult tema ja TS. Kuna reaalselt tegelikult üürisuhet ei loodud, ei tekkinud ka masustatavat käivet ja ostetud korteri kasutamisega seoses ei tekkinud äriühingul maksustatavat käivet. Kuigi vahepealsed korteriomanikud I OÜ on 2013 detsembrikuu eest, IM OÜ 2014 a maikuu eest, Z OÜ 2014 septembrikuu eest 23 deklareerinud ja tasunud korteriga seoses käibemaksu, ei muuda hilisemad käibemaksu tasumised ja/või ümberarvestused olematuks S.R esialgset korteri omandamise eesmärki. S.R hakkas otsima võimalust näidata, et korterit kasutatakse omanikuks oleva äriühingu huvides, alles siis kui oli teadlik, et MTA tunneb korteri kasutusotstarbe vastu huvi ja politseiamentikud olid teostanud korteris läbiotsimist. Hiljem, alles MTA ametnike tegevusest tingituna maksusummade korrigeerimine eesmärgiga vältida võimalikku maksusüüteomenetlust ei ole käsitletav kahju vabatahtliku hüvitamisena. Nii 2011 aastal kehtinud kui hetkel kehtiva äriseseadustiku § 180 kohaselt on juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Kuivõrd S.R oli OÜ Y ainuke juhatuse liige (I k lk 19-20), siis oli just tema isikuks, kes vastutas äriühingu raamatupidamise korraldamise eest. Nii 2011 aastal kehtinud kui hetkel kehtiva maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Olles Y OÜ seaduslik esindaja oli S.R kohustus tagada maksuseadustest tulenevate summade õige deklareerimine ja korrektne tasumine. Tunnistaja K ütlustest nähtub, et tema raamatupidajana ei otsustanud ainuisikuliselt mida ja kuidas deklaratsioonides kajastada, vaid just S.R oli see, kes ütles, et X korteri ostu tuleb kajastada äriühingu investeeringuna. Tunnistaja K ütlustest nähtub, et tema ei ole ise maksuametiga korteri deklaratsioonis kajastamise teemal suhelnud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et S.R oli konsulteerinud maksuametiga. Seega põhineb tunnistaja teave väidetava MTA-ga konsulteerimise kohta üksnes S.R enda ütlustel. Tegelikult ei kinnita tunnistaja ütlused ümberlükkamatult, et S.R oleks MTA ametnikega enne 2011 aprillikuu maksudeklaratsioonide esitamist konsulteerinud. Nagu nähtub tunnistaja ütlustest allkirjastas S.R deklaratsioonid enne esitamist. Seega S.R ka reaalselt korraldas äriühingu raamatupidamist ja ta oli teadlik, milliseid andmeid äriühingu maksudeklaratsioonides esitatakse. Nii 2011 aastal kehtinud kui hetkel kehtiva käibemaksuseaduse § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Eeltsiteeritud sätetest tulenevalt tohib sisendkäibemaksu maha arvata ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutustelt. Kuivõrd kohus eespool tuvastas, et korter XX osteti OÜ Y nimel alguset peale eesmärgiga, et sellest saab S.R ja TS kodu, ei olnud selle korteri ostul tasutud käibemaksusumma seotud OÜ Y ettevõtlusega ja kuna tegelikkuses ei toimunud hiljem ka juba H OÜ poolt korteri üürimist A´le ja väljastatud arved oli näilikud ja nende eesmärgiks oli üksnes varjata, et tegelikult kasutatakse korterit S.R isikliku eluasemena, ei tekkinud selle korteri kasutamisest ka maksustatavat käivet. Seega on S.R, paludes raamatupidajal kajastada XX korteri ostu kui investeeringut, mille tulemusel OÜ Y aprillikuu 24 käibedeklaratsiooni esitades esitati korteri ostul tastud käibemaksusumma osas tagastusnõue, rikkunud KMS § 29 lg 1 sätteid. Nii 2011 kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva tulumaksuseaduse § 48 lg 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav isik, juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. § 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. § 48 lg 4 p 7 kohaselt on erisoodustuseks asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga. Kuigi paragrahvi 54 lg 1 sõnastus on võrreldes 2011 aastaga käesolevaks ajaks veidi muutunud ei ole muutnud põhimõte, et § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1p1 kohaselt oli tulumaksumäär 2011 aastal 21 %. Paragrahvi 4 lg 11 kohaselt tuli lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagada maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,
11. Nii 2011 kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva sotsiaalmaksu seaduse § 2 lg 1p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Kuigi paragrahvi 6 lg 1 p3,4 sõnastus on võrreldes 2011 aastaga käesolevaks ajaks veidi muutunud ei ole muutunud põhimõte, et sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. 3-3-1-27-15 p 15 on märgitud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-90-07 (p-d 14 ja 15) ja 3-3-1-33-12 (p 18) selgitanud, et "juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Taoline tasu eeldamine peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. Kuivõrd S.R ei ole olnud Y OÜ osanik tuleb eeldada, et Y OÜ poolt ostetud korteri näol saadud loonustasu on tasu äriühingu juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Kuna korteri XX ostmisel tehtud kulutuse (tasutud ostusumma) näol oli tegemist Y OÜ poolt äriühingu juhatuse liikme S.R huvides tehtud väljamaksega, siis on see kulutus käsitletav erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 mõistes. Tulenevalt eeltsiteeritud tulumaksuseaduse § 48 lg 1 ja sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p3,4 tuli S.R huvides tehtud väljamaksetelt tasuda nii sotsiaal- kui tulumaksu. Kuna raamatupidaja kajastas S.R’lt saadud andmete alusel korteri ostu raamatupidamises äriühingu investeeringuna, siis ei näidanud ta maksudeklaratsioonis korteriostul tasutud summasid S.R’le tehtud erisoodustusena, mistõttu ei tasutud nendelt summadelt ka erisoodustuselt tasumisele kuuluvat tulu- ja sotsiaalmaksu. Seega on S.R 25 äriühingu ainukese juhatuse liikmena kasutades ära raamatupidajat MK rikkunud eespooltsiteeritud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse sätteid. Sotsiaalmaksu ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse seisukohalt ei ole oluline, millal S.R’l oli reaalselt võimalik korterit kasutama hakata, oluline on korteriostul tasutud summa väljamakse tegemise aeg, kuna kui isik oleks ostnud korteri füüsilise isikuna, siis oleks ta pidanud tasuma korteri eest ka juba 2011 aprillis. Kohtus on tunnistaja MK ütlustega tõendamist leidnud, et S.R palus korteri ostu kajastada finantsinvesteeringuna. S.R allkirjastas kõigepealt deklaratsioonid ja alles seejärel esitas tunnistaja deklaratsioonid elektrooniliselt maksuametile. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab

§ 21

lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) ( 3-1-1-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). S.R valitses ärakasutatud isikut MK ülekaaluka teadmisega, kuna K ei olnud teadlik, et S.R ostis UÜ Y nimel korteri isiklikuks korteriks ja mitte äriühingu huvides finantseeringu eesmärgil. MK ütlustest nähtub, et tema tegelikult ei teadnud millega täpselt äriühing oma tulu teenib, mis kinnitab, et raamatupidajal puudus võimalus kontrollida S.R’lt saadud info õigsust ja puudus alus selles kahelda. Teadmata tehingu tegelikku eesmärki, arvestas MK tasutud käibemaksusummat OÜ Y tagastusnõude esitamisel käibedeklaratsiooni koostamisel ja esitamisel ning samuti ei kajastanud MK korteri ostul tasutud summasid 2011 aprilli kuu TSD-l kui S.R huvides tehtud erisoodustust, mistõttu jäid summalt tasumata nii sotsiaal- kui tulumaks. Seega on tõendamist leidnud, et S.R esitas vahendlikult OÜ Y 2011 aprillikuu käibedeklaratsioonis ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis valeandmeid, kasutades selleks vahendina MK. Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel e-maksuameti kaudu. Kohus on tuvastanud, et maksuhaldurile esitati valeandmeid Y OÜ 2011 aprillikuu käibedeklaratsioonis ja samas deklaratsioonis märgiti ka enammakstud käibemaksusummana XX korteri ostmisel tasutud käibemaks 80948 eurot. Lepingu järgi oli korteri ostuhind 485 689.58 eurot, mis sisaldas käibemaksu, seega oli korteri ostuga seotud tehingu käibemaksusumma, mille ulatuses esitati seadusevastaselt tagastusnõue 80948 eurot. Tagastusnõude tulemusena tagastati alusetult suurele kahjule vastav summa, kuivõrd suureks kahjuks loetakse

§ 121p2 kohaselt käeoleval ajal kahjut, mis ületab 40000 eurot.

Teo toimepanemis ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p2 kohaselt on suur kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 aastal oli kehtiv töötasu alammäär 278.02 eurot. Seega oli 2011 aastal suur kahju 27 802 eurot. Kohus järeldab tõendeid kogumis hinnates, et S.R teadis, et OÜ Y ostis korteri, mis kajastati S.R korraldusel OÜ Y raamatupidamises finantsivesteeringuna, eesmärgiga, et sellest saaks S.R isiklik elukoht. S.R teadis, et korteri finantsinvesteeringuna kajastamisel on võimalik küsida tagasi ostmisel tasutud käibemaksu summa (II k lk 115 pö skyp vestlus). Viidatud lausest ilmneb ilmselgelt ja üheselt mõistetevalt S.R subjektiivne tahtlus kavatsetuse näol maksukuriteo toimepanemisel. S.R seisukohast lähtuvalt ei ole korteri oma nimele ostmine tark tegu kuna käibemaks (KM) läheb sel juhul kaduma (õhku). Puht objektiivselt ongi eraisikuna kinnisvara ostes see käibemaksu võrra kallim kui ostes kinnisvara juriidilise isiku nimele ja deklareerides selle ettevõtlusega seotust. Samuti teadis S.R, et juhul kui kajastada korteriostul tasutud summad äriühingu huvides tehtud kulutustena (mitte juhatuse liikme huvides tehtud kulutustena) ei ole 26 vaja tasuda erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu, mistõttu süüdistatava S.R käitumises esines tahtlus kavatsetuse vormis. Kui Y OÜ oleks korteri ostusummaks tehtud kulutused maksnud S.R’le välja netosummas, oleks äriühingul tekkinud suur maksukohustus nt kui väljamakse 485 689.58 eurot oleks toimunud juhatuse liikme tasuna oleks äriühing pidanud tasuma sotsiaalmaksu 202883 eurot ja tulumaksu 129107 eurot. Käesoleval juhul sai S.R korteri enda omandisse vaid 485 689.58 euroga ning mingeid makse korteri ostuks kulunud summadelt äriühing ei maksnud. Lisaks esitas äriühing tagastusnõude korteri ostul tasutud käibemaksusumma 80948 ulatuses. S.R pangakonto väljavõttest nähtub, et IS OÜ on S.R’le teinud töötasuna väljamakseid, kuid Y OÜ ei ole S.R’le tema juhatuse liikme töö eest reaalselt väljamakseid teinud. S.R selgitas küll, et vaidlusaluse korteri parendamine oli tehtud selle väljaüürimise või edasimüügi eesmärgil, ent seniajani ei ole korterit kolmandatele isikutele reaalselt välja üüritud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et korterit oleks kasutanud veel keegi kolmas isik peale S.R ja tema elukaaslase TS. OÜ Y poolt korteri omandamisel puudub äriühingu jaoks igasugune majanduslik loogika, mistõttu on põhjendatult alus arvata, et tehing tehti selleks, et saada vahendeid sisendkäibemaksu arvel ja viia ettevõttest raha maksuvabalt välja, tasudes ettevõtlusega mitteseotud ja ettevõtte juhi isiklikuks hüvanguks vajalike kulutuste (osta korter) eest; Tõendamata on S.R väide, et tegemist on äriühingu kontoriks sobiva korteriga. Tunnistajate S, K ja S ütlused kinnitavad, et S.R’ga seotud äriühingute kontorid asusid S tn-l ja hiljem P-l ning X aadressil ei ole nad käinud. Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et korterit kasutati S.R kui äriühingu Y OÜ ja H OÜ juhatuse liikme ja tema perekonna eluruumina. Seetõttu ei saanud korter olla vajalik Y OÜ ettevõtluses ja korteri soetamisega seotud kulutusi ei saa lugeda äriühingu ettevõtlusega seotud kulutusteks. Kõik vaidlusaluse korteri omandiõigust ja kasutusõigust puudutavad tehingud (korteri üleminek uuele äriühingule, väidetav välja üürimine, edasimüük) on tehtud seotud isikute, keda kõiki esindab S.R, vahel (vt lk 9-10). Tõendite põhjal saab järeldada, et korteriomandit kasutas S.R enda ja oma perekonna elukohana, seda ka korteri väidetava väljaüürimise käigus A-le. Korteriomandit ei soetatud ettevõtluse tarbeks. Väidetava üürilepingu sõlmimiseks puudub muu mõistlik selgitus peale selle, et maksuhalduri jaoks taheti luua näilik olukord kinnistu kasutamisest äriühingu majandustegevuses. Üürileping on sõlmitud seotud isikute vahel ja eelpool tuvastatud asjaolud annavad piisava aluse kahelda tegelikus üürisuhtes H OÜ ja A vahel. Olukorras, kus korteriomandit on seni kasutatud üksnes erahuvidest lähtuvalt ning äriühingul puudus tõsiseltvõetav kavatsus korteriomandi kasutamiseks ettevõtluses, puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Seega S.R, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas Y OÜ 2011 aprillikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile (Maksu ja Tolliamet) teadvalt valeandmeid, suurendades alusetult tagastusnõuet summas 80948 eurot, mille tulemusel tagastati alusetult suurele kahjule vastav summa, pannes sellega toime teo toimepanemise ajal

§ 3892lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I k lk 143-153 olevad TSD-d kinnitavad, et perioodil aprill 2011 kuni veebruar 2012 ei ole Y OÜ erisoodustustelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu maksnud. Eeltoodust tulenevalt jäi S.R poolt raamatupidajale edastatud ebaõige teabe tõttu OÜ Y 2011 aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis deklareerimata ja laekumata erisoodustuse tulumaksu 129 107eurot (485689.58/0,79 x 0,21) ja sotsiaalmaksu 202 883 (485689.58/0,79 x 0,33) eurot s.o kokku jäi maksudena deklareerimata ja laekumata 331990 eurot. Seega S.R vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, MK, esitas Y OÜ 2011 aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis maksuhaldurile (Maksu ja Tolliamet) teadvalt valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata laekumata 320000 27 eurot või enam, pani oma käitumisega toime teo toimepanemise ajal

§ 3891lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesoleval ajal on S.R’le inkrimineeritavad süüteod endiselt karistatavad alates 01.01.2015

§ 3891

lg 2 järgi kui maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule eriti suurele kahjule vastava summa võrra. Eriti suureks kahjuks loetakse

§ 121p3 kohaselt käeoleval ajal kahjut, mis ületab 400000 eurot.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 3891

lg 2 nägi ette karistuseks ühe- kuni viieastase vangistuse.

§ 3892

lg 1 nägi ette karistuseks ühe- kuni viieastase vangistuse.

§ 3891lg 2 näeb käesoleval ajal ette ühe- kuni seitsmeaastase vangistuse.

Sanktsioonide piire arvestades on välistatud rahalise karistuse kohaldamine. Kuna

§ 5

lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsioonimääradest üks kuni viis aastat. Käibemaksudeklaratsioon ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid esitatakse erinevatel aegadel. OÜ Y 2011 aasta aprillikuu käibemaksudeklaratsioon esitati 17.05.2011 ja TSD tuli esitada juba 10-ndaks kuupäevaks ning tunnistaja K ütluste kohaselt allkirjastas S.R kõik deklaratsioonid enne nende esitamist (seega vaatas S.R eraldi üle nii TSD kui ka KMD), mistõttu ei saa kahe erineva valeandmetega ja esitamata jäetud andmetega deklaratsiooni esitamise tõttu toimepandud kuritegusid lugeda ideaalkonkurentsiks ning karistuse mõistmisel tuleb kohaldada

§ 63

lg 2.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. S.R karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades S.R iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, mistõttu on tal olemas kindel sissetulek, samuti arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida S.R edaspidi kuritegusid toime panemast), ja menetlusesemeks olevast kuriteost möödunud aega ja seda, et sellest alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada S.R vangistusega nii

§ 3891

lg 2 kui

§ 3892

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määra ning liitkaristuse mõistmisel võib lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga, mille võib jätta karistus

§ 73alusel täitmisele pööramata. 28 Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust tulenevalt jääb S.R poolt valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda Kuivõrd inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal loeti S.R’le süüksarvatud kurieod II astme kuriteod tuleb

§ 5lg 3 kohaselt mõista sundraha välja Kr

MS § 179 lg 1 p 2 alusel 645 eurot. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.R

§ 3891lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada S.R

§ 3892

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S.R ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. S.R kaitsjatele tasutud õigusabisummad jätta S.R kanda. Välja mõista S.R’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 645 eurot. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „S.R, kriminaalasi 1-15-9051, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 13.juunil 2016 29 Kohtunik Liina Pohlak Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsusega RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioon osaliselt. 2. Tühistada Harju Maakohtu otsus järgmistes osades: S.R süüdimõistmises

§ 3891

lg 2 järgi; S.R’le mõistetud liitkaristuse osas; S.R kaitsjatele tasutud õigusabisummade S.R kanda jätmise osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 3. Mõista S.R

§ 3891lg 2 järgi õigeks.

4. Jätta S.R’le

§ 3892

lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui S.R ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. 5. Hüvitada S.R’le apellatsioonimenetluse õigusabikulud 5473 euro ulatuses ja lennupileti kulud 663,01 euro ulatuses ning kohtueelse ja maakohtumenetluse õigusabikulud 18 628,73 euro ulatuses. 30