KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9708 Kohtuasi X avaldus täi

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus kriminaalasjas nr XXX. Kohtutäituri esitatust nähtuvalt on avaldus esimest korda kohtutäiturile täitmiseks esitatud
3. augustil
4. 4.2.

§ 157lg 1 enne 5.

aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

4.3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-141-13, p 22). Täiteasjas oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem

1. augustil 2037, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded
2. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas
3. märtsist 2 2-21-9708 2011 kulgema kehtiva

§ 157lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

VÕSRS

1. märtsi
2. a redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaeg
3. aprill 2011, st täiteasjas esitatud nõude täitmine sai aeguda kõige varem
4. aprillil
5. 4.
6. Nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuest täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Avaldusest nähtuvalt esitati täitedokument esimest korda kohtutäiturile täitmiseks

1. mail
2. Kohtutäituri esitatud tõendist nähtub, et avaldus esitati
3. augustil
4. Seega täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti
5. augustil
6. Avaldaja ei toonud välja ja kohtule ei ole saanud teatavaks muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid täiteasjas. 4.
7. Kohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei aegunud
8. aprillil 2021.

§ 157

lg 11 näeb ette, et kui

§ 157

lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Praeguses asjas on täitemenetlus algatatud

1. augustil 2001, mistõttu aegub täitedokumendist tulenev nõue
2. augustil
3. Seega ei saa täitemenetlust täiteasjas TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. 4.
4. TsMS § 172 lg 1 järgi jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isik kohtule tähtaegselt seisukohta ei esitanud ja asja materjalidest nähtuvalt pole puudutatud isikul asjas menetluskulusid tekkinud, polnud vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Määruskaebus
5. Avaldaja esitas
6. septembril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada täiteasjas täitemenetlus. 5.
7. Maakohus tuvastas, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks
8. augustil 2001, kuid avaldaja esitatud andmete põhjal
9. mail
10. Avaldaja märkis ka kohtule esitatud avalduses, et tema esitatud kuupäev võib olla ekslik, kuna täitemenetluse alustamisest on möödunud palju aega ja avaldajal ei olnud enam algdokumente. Avaldaja arvates ei oma 3 kuu pikkune ebatäpsus erilist tähtsust, kuna määrav on aastaarv. 5.
11. Kohtumääruse punktis 9 on kohus selgitanud, et

(kohus viitas ekslikult TsMS-ile) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Ühtlasi viitas kohus sama sätte lõikele 11 ja järeldas, et

§ 157lg-st 11 lähtuvalt ei saa täitemenetlust lõpetada.

Avaldaja arvates motiveeris kohus otsust vale õigusnormi alusel ja jõudis eksliku järelduseni, et täitemenetlust ei saa lõpetada.

§ 157lg-tes 1 ja 11 sätestatut (20-aastast aegumistähtaega) kohaldatakse pärast 1.

juulit 2019 tekkinud nõuete puhul. Täiteasjas tuleks aegumistähtaega arvestada

§ 157lg-s 1 sätetatu alusel, lähtudes 5.

aprillil 2011 kehtima hakanud redaktsioonist, mitte

1. juulil 2019 kehtima hakanud redaktsioonist. Seaduse selline tõlgendus on ka näiteks Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel. Seetõttu on avaldaja seisukohal, et täitemenetlus täiteasjas tuleb lõpetada, ja palub kohtul seda teha. 5.
2. Avaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kohtutäiturile laekunud ja laekuvate summade edasikandmine sissenõudjale. Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse TsMS § 384 lg 2 alusel rahuldamata. 3 2-21-9708 Menetlusosaliste seisukohad
5. Puudutatud isik ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta maakohtu määratud tähtajaks
6. oktoobriks
7. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9. Ringkonnakohus toimetas määruskaebuse puudutatud isikule kätte, kuna ringkonnakohtu hinnangul võis maakohus olla jätnud selle nõuetekohaselt tegemata. Puudutatud isik kinnitas määruskaebuse kättesaamist
10. detsembril
11. Puudutatud isik ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta ringkonnakohtu määratud tähtajaks
12. jaanuariks 2022 ega ole seda teinud ka praeguse määruse tegemise ajaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja täitemenetlus täiteasjas lõpetada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
14. Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg. Maakohus tuvastas, et täiteasjas täidetakse Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusest kriminaalasjas nr XXX (kohtuotsus) tulenevat nõuet ning esimest korda esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks
3. augustil
4. Avaldaja neid asjaolusid määruskaebuses ei vaidlusta. Seda, et kohtutäitur Kairi Kumm algatas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks täitemenetluse
5. augustil 2001, kinnitab kohtutäitur Katrin Velleti büroo töötaja
6. juuni
7. a e-kiri (dtl 17). Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et nõue esitati esimest korda täitmiseks maakohtu tuvastatud kuupäeval. Avalduse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine on aegunud.
8. Kõigepealt tuleb kindlaks teha täidetavale nõudele kohaldatava aegumistähtaja pikkus ja selle kulgema hakkamise ajahetk. 11.
9. Enne
10. aprilli 2011 kehtinud

§ 157

lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on see kümme aastat. Mõlema redaktsiooni kohaselt algab aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

Enne kehtiva

-i jõustumist kehtinud

1. juunil 1994 vastu võetud ja
2. septembril 1994 jõustunud

(

1994) nägi § 123 lg-s 1 ette, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. 11.2. Praeguses asjas tehti ja jõustus täitedokumendiks olev kohtuotsus enne 1. juulit 2002, seega

1994 kehtivuse ajal. Ehkki sel ajal oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg

1994 § 123 lg 1 järgi 10 aastat, näeb

1. juulil 2002 jõustunud VÕSRS § 9 lg 1 esimene lause ette, et alates
2. juulist 2002 kehtima hakanud

-is aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Lõikest 2 tuleneb, 4 2-21-9708 et kui

-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

-is sätestatud aegumistähtaega alates

1. juulist
2. Kohtuotsusega tunnustatud nõude puhul ei ole
3. juulil 2002 jõustunud

-is sätestatud aegumistähtaeg (30 aastat) lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat). Seega tuli pärast
2. juulit 2002 arvestada praeguses asjas kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaega

1994 § 123 lg 2 teise lause kohaselt kohtuotsuse jõustumisest ning aegumistähtaja pikkus oli 1. juulil 2002 jõustunud

§ 157lg 1 järgi 30 aastat.

Ehkki asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada kohtuotsuse jõustumise täpset aega, jõustus see hiljemalt 9. veebruaril 2001, mil kohtuotsuse kohta alustati Tallinna Linnakohtu täitevosakonna täitetoimikut nr 16/2001/986 (dtl 18). Järelikult oleks nõue ilma aegumise katkemist või peatumist kaasa toovate asjaolude esinemiseta

-i

1. juulil 2002 jõustunud redaktsiooni kohaselt aegunud hiljemalt
2. veebruaril
3. 11.3.

-i 5. aprillil 2011 jõustunud muudatustega muudeti § 157 lg-t 1 ja nähti ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on varasema 30 aasta asemel kümme aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse

§ 157lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud

§ 157lg-t 1.

Kuna praeguses asjas ei olnud kohtuotsusega tunnustatud nõue

1. aprilli 2011 seisuga aegunud ning enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) ei lõpeks varem kui alates nimetatud kuupäevast kehtiva

-i redaktsiooni § 157 lg-s 1 nimetatud tähtaeg (10 aastat), tuleb kohtuotsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldada

§ 157lg-t 1 selle 5.

aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis. 11.

1. Riigikohus on VÕSRS ajavahemikul
2. aprill 2011 kuni
3. märts 2016 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 4 esimese ja teise lause põhjal järeldanud, et enne
4. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
5. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13;
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS
10. märtsist 2016 kehtivas redaktsioonis on
11. märtsi 2011 asemel viidatud
12. aprillile
13. Muudetud sõnastuse valguses tuleb Riigikohtu seisukohta kolleegiumi hinnangul mõista selliselt, et enne
14. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas
15. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hakkas praeguses asjas vaidluse all olevale nõudele
16. aprillil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu nõue pidi

§ 136lg 2 järgi aeguma kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) 5.

aprillil

2. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas kohaldub

§ 157

lg-s 11 sätestatud aegumistähtaeg.

§ 157

lg 11 sätestab, et kui § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Ehkki praeguses asjas täidetakse kriminaalasjas tsiviilhagiga esitatud nõuet, on maakohus jätnud tähelepanuta, et § 157 lg 11 lisati

-i 1. juulil 2019 jõustunud

ja VÕSRS muutmise seadusega. Sama seadusega täiendati VÕSRS §-i 9 lg-ga 5, mille kohaselt

§ 157lg-s 11 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse alates 2019.

aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Seda, et

§ 157

lg-t 11 ei soovitud kohaldada nendele nõuetele, mis olid tekkinud enne sätte jõustumist, kinnitab ka asjaomase eelnõu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus 627 SE) seletuskiri. Praeguses asjas jõustus 5 2-21-9708 täitedokumendiks olev kohtuotsus hiljemalt 9. veebruaril 2001, seega enne 2019. aasta 1. juulit. Seega nõustub kolleegium avaldaja seisukohaga, et

§ 157lg-t 11 ei saa praeguses asjas kohaldada.

1. Järgmisena tuleb hinnata nõude täitmise aegumise võimalikku katkemist või peatumist ning selle mõju aegumistähtaja möödumisele. 13.
2. Maakohus kohaldas selle hindamisel, kas nõude aegumine katkes
3. augustil 2001 täitmisavalduse esitamisega, ekslikult
4. aprillist 2021 kehtivat

§ 159

lg 1 redaktsiooni, ehkki oleks pidanud lähtuma aegumise võimaliku katkemise ajal kehtinud seadusest. 13.1.1. Enne 1. juulit 2002 kehtinud

1994 § 123 lg 2 esimese lause kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. Kehtiva

-i jõustumisest

1. juulil 2002 kuni
2. märtsini 2021 kehtinud redaktsioonis sätestas § 159 lg 1, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Alates
3. aprillist 2021 kehtivas redaktsioonis on § 159 lg 1 sõnastust täpsustatud, nähes ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. 13.1.
4. Hindamaks, kas kohtuotsuse
5. augustil 2001 täitmiseks esitamisega aegumine katkes, oleks maakohus pidanud kohaldama

-i1994, mis reguleeris sel ajal aegumise katkemist. See tuleneb ka VÕSRS § 9 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

1994 § 123 lg-st 2 tulenevalt katkes aegumistähtaeg täitemenetluse algatamisel

1. augustil 2001 ja selle ajani möödunud aega (uuesti alanud) aegumistähtaja hulka ei arvata. 13.1.
2. Kuna

1994 reguleeris aegumistähtaja katkemist täitemenetluse algatamisel sarnaselt kehtiva

-i

1. aprillist 2021 kehtiva redaktsiooniga, ei mõjutanud ebaõige seaduse kohaldamine praegusel juhul maakohtu järeldust aegumistähtaja lõppemise kohta. Lisaks leidis kolleegium eespool, et aegumistähtaja kulgemine algas niikuinii
2. aprillil 2011 uuesti, mistõttu selle varasem katkemine ei saa aegumistähtaja lõppu mõjutada. 13.
3. Selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt aegumine oleks peatunud või katkenud pärast
4. aprilli 2011, asja materjalidest ei nähtu. Ka maakohus märkis, et avaldaja ei toonud välja ja kohtule ei ole saanud teatavaks muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid peale täitedokumendi täitmiseks esitamise
5. aastal. Seega aegus täiteasjas täidetava kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmine
6. aprillil
7. Järelikult oli nõude täitmine avalduse esitamise seisuga
8. juuni 2021 aegunud ja avaldajal oli TMS § 2231 lg 1 kohaselt õigus taotleda kohtult täitemenetluse lõpetamist. Avaldus on seega põhjendatud ja tuleb rahuldada ning täitemenetlus täiteasjas lõpetada.
9. Kolleegium selgitab, et TMS § 481 lg-st 4 ja § 2231 lg-st 6 tulenevalt ei vabasta avalduse rahuldamine ja täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. 6 2-21-9708 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt ka menetluskulude jaotust.
11. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu
12. mai
13. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16;
14. juuni
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
16. Praeguses asjas oli lisaks avaldajale menetlusosaliseks puudutatud isikuna sissenõudja. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, on tehtud sissenõudja kahjuks. Seega on põhjendatud jätta praeguses asjas nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud menetluses seisukohti. Kui puudutatud isik oleks täitemenetluse lõpetamisega nõustunud, oleks kohtutäitur saanud täitemenetluse lõpetada ja avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda.
17. Eelnevast tulenevalt muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.
18. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna seda ei teinud vaidlustatud määruses ka maakohus ning lisaks muutis ringkonnakohus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu
19. mai
20. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
21. TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul on seadusega täpsustatud määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi. TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, esitada määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja.
22. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa 7