Obsah (5)

§ 175§ 171§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-15-8716 Tsiviilasi M. V. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoim

§ 175lg 5 alusel ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

1. Avaldada teade M. V. kohustustest vabastamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes.
2. Saata kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
3. Viru Maakohtu 18.09.2015.a. määrusega kuulutati välja M. V. pankrot. 1 09.05.2016.a määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 171ja kohustas M.

V.d täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas M. V.d kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. Ainus aruanne /pangakonto väljavõte on esitatud 09.02.

1. aastal (
2. aasta eest).
3. Kohus on saatnud võlgnikule nõudekirjad 12.11.2019, 13.02.2020 ja 09.12.2021.a. aruande esitamiseks. Kohus on selgitanud, et aruanne peab kajastama andmeid võlgniku sissetulekute ning võlausaldajatele tehtud ülekannete kohta (sh põhjendused miks ülekandeid tehtud ei ole). Samuti nõudis kohus tõendeid võlgniku tervisliku seisundi kohta. M. V. kohtu nõudekirjadele reageerinud ei ole. 09.12.2021.a. kirjas teavitas kohus, et kuulab võlgniku ära 28.12.2021.a., kuid ka ärakuulamisele M. V. ei ilmunud. Ei teavitanud ka mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule kinnitanud, et võlgnik elab aadressil xxx.
4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja tolliameti kaudu) märgib, et pankrotimenetluses jäi võlausaldajal saamata tunnustatud nõue summas 3135,63 eurot (jaotis 84,89%). Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole nõude katteks tasumisi toimunud. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustused Eesti Vabariigi ees (Maksu- ja Tolliameti kaudu) suurenenud. Viru Maakohtu 10.06.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5364 mõisteti M. V. süüdi kuriteos ning temalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja kohtueelsel menetlusel tekkinud õigusabikulud summas 450,72 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Seega on võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti ees kohustustest vabastamise menetluse ajal suurenenud.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registris on registreeritud üks võlgniku töötamine, perioodil 11.07.2016 kuni 27.10.2016. Seega võib eeldada, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud ning on rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustusi.

Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kuivõrd enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik Maksu- ja Tolliametile ühtegi tasumist võla katteks teinud, ei ole menetlus seetõttu oma eesmärki täitnud. Maksu- ja Tolliametile ei ole teada, miks ei ole võlgnik töötanud ja kas ta on sellist tegevust otsinud, mistõttu ei ole võimalik võtta seisukohta, kas võlgnik tuleks kohustustest vabastada või jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja jätab selle kohtu otsustada. ei vaidle vastu võlgniku vabastamisele pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus on seisukohal, et M. V. kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada pankrotiseaduse (

) § 175 lg 5 alusel. 5. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 2 Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 6.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lg 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused on sätestatud vastavalt

§ 172ja § 173.

Võlgnik pole kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud, ei ole esitanud ka andmeid / tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, kas töövõime puudub, või on osaline. Võlgniku

1. aastal esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt oli
2. aastal võlgniku töövõime puuduv, millest tulenevalt ei saa kohus järeldada, et
3. aastal rikkus M. V. võlgniku /usaldusisiku kohustus tahtlikult. Sama konto väljavõttest tulenevalt osales
4. aastal M. V. tööpraktikal, millest kohus järeldab, et vähemalt osaliselt oli/on võlgnik
5. aastast suuteline tööd tegema. Alates
6. aastast ei ole võlgnik reageerinud ühelegi kohtu nõudekirjale, ei ole esitanud andmeid oma sissetulekute, tervisliku seisundi ega andmeid võlgniku /usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Võlausaldaja kinnitusel ei ole 5 aasta vältel teinud võlgnik ainsatki makset, vastupidi tema kohustused on suurenenud uute nõuete näol. Võlgnikul puudub 5 aasta vältel sissetulek töötasu näol, võlgnik pole esitanud 5 aasta jooksul kohtule ühtegi aruannet oma kohustuste täitmise kohta ega selgitust täitmise võimatuse kohta. Seega on M. V. rikkunud

§ 173

lg 1 ja 2 kohustusi ega ole ilmutanud vähimatki huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kohus on seisukohal, et M. V. on süüliselt jätnud oma

§ 173

sätestatud võlgniku kohustused täitmata, võlgnikul puudub vastutustunne oma kohustuste täitmise ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine põhjendatud. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, ega selgitanud mida on teinud selle saamiseks /leidmiseks, ei ole esitanud kohtule aruandeid, ega andmeid oma varalise seisundi kohta. 7. Kohus keeldub

§ 175lg 2 p 2 ja 5 alusel M.

V. kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 3 Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4