RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-6269 Otsuse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kalev Saare ja Urmas Vole

) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab

§ 691p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, millega hagi jäi rahuldamata.

Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hageja apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb

§ 701lg 3 alusel tühistada ka ringkonnakohtu vigade parandamise määrus.

Kostja määruskaebus rahuldatakse.

1. Ringkonnakohus leidis, et hageja on
2. aprilli kokkuleppe üles öelnud. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus sellega rikkunud

§ 4

lg-s 2, § 5 lg-s 1 ja lg 2 teises lauses sätestatut.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-10760/30, p 11). Hageja on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et
3. aprilli kokkulepe on tühine. Lepingu tühisus ja selle ülesütlemine on teineteist välistavad asjaolud ja hageja ei ole ka alternatiivselt tuginenud sellele, et ta oleks lepingu üles öelnud. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et kohus ei ole

§ 436

lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega, kuid ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et olukorras, kus maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et

1. aprilli kokkulepe on tühine, pidi maakohus selgitama välja hageja tahte öelda see kokkulepe üles. Kolleegium leiab, et lepingu ülesütlemine on faktiline asjaolu, millele hageja peab kohtumenetluses tuginema, et kohus saaks seda nõude lahendamisel arvestada ja vaidluse korral lepingu ülesütlemise kehtivust kontrollida. Hageja on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes
2. aprilli kokkuleppe tühisusele ja on alternatiivselt leidnud, et tema nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena. Seetõttu puudus ringkonnakohtul alus hinnata, kas hageja on
3. aprilli kokkuleppe üles öelnud, ja ülesütlemise kehtivust kontrollida. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse, jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jätab jõusse maakohtu otsuse. 6

§ 436lg-s 4 sätestatut.

Ringkonnakohus küsis

1. mai
2. a kirjas poolte seisukohta selle kohta, kas kinnistu omanikule tehtud makset saab käsitada hageja tahteavaldusena öelda
3. aprilli kokkulepe üles. Pooled avaldasid selle kohta oma seisukoha. Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et tahteavalduseks öelda
4. aprilli kokkulepe üles saab pidada
5. märtsil 2020 osaühingule Scoft Vara tehtud makset ning kostjale
6. märtsil 2020 saadetud e-kirja nende koosmõjus. Kuid hageja ei ole tuginenud sellele, et
7. märtsi
8. a e-kiri on käsitatav ülesütlemisavaldusena, ja ringkonnakohus ei ole selle kohta ka poolte arvamust küsinud, mistõttu on ringkonnakohtu seisukoht kostja jaoks üllatuslik.
9. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on
10. aprilli kokkuleppe tagasiulatuvalt üles öelnud. Sõltumata sellest, kas leping öeldakse üles kohtumenetluses või enne seda, ei ole lepingut võimalik üles öelda tagasiulatuvalt. Ülesütlemine lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult. Seega lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel (vt Riigikohtu
11. juuni
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 13). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja tahteavalduseks
13. aprilli kokkulepe üles öelda saab pidada
14. märtsil 2020 osaühingule Scoft Vara raha tasumist. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu
15. novembri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu
17. märtsi
18. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650/28, p 11;
19. oktoobri
20. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p 12). TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt saab hageja makset osaühingule Scoft Vara kui kolmandale isikule käsitada kostjale kehtivalt tehtud tahteavaldusena öelda üürileping üles. Kui raha maksmist saakski praegusel juhul käsitada kaudse tahteavaldusena, ei ole ringkonnakohus tuvastanud, et selline tahteavaldus oleks olnud suunatud kostjale või et kostja oleks sellest isegi teadlik olnud.
21. Ringkonnakohus leidis, et hageja saab nõuda VÕS § 196 lg 4 alusel kostjale tasutud üüri tagasi. Kolleegium ei nõustu selles osas ringkonnakohtuga. VÕS § 196 lg 4 esimene lause sätestab, et kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. See säte reguleerib olukorda, kus pool on lepingu täitmise eesmärgil midagi üle andnud juba lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest, nt tasunud tulevaste kuude eest ette üüri. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud 7

§ 385

alusel kostja tasutud rahaga.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Sellest tulenevalt tuleb tühistada Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus. Tartu Maakohtu
3. mai
4. a hagi tagamise määrust ei pea kolleegium tühistama, sest käesoleva otsuse jõustumisel jõustub maakohtu otsus, mille resolutsiooni p-s 8 tühistas maakohus enda hagi tagamise määruse. Hagi tagamise abinõu asendamiseks makstud raha on menetluslik tagatis, mille tagastamisele kohaldatakse

§ 195

.

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuivõrd hagi rahuldamata jätmise tõttu on ära langenud hagi tagamise põhjus, on ära langenud ka vajadus hagi tagamise abinõu asendada, mistõttu on kostjal õigus taotleda tagatiseks tasutud raha tagastamist. 18. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, määrab kolleegium

§ 173lg 3 esimese lause alusel kindlaks menetluskulude jaotuse.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

19.

§ 174

lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Ringkonnakohus pidas kostja kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 1377 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kolleegium nõustub sellega. Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale Riigikohtu menetluses õigusabi 11 tundi 3 minutit tunnihinnaga 180 eurot. Kostja on kinnitanud, et esitatud kulud on kantud kohtumenetluse tõttu praeguses tsiviilasjas. Kostja nõuab hagejalt 1989 euro suuruste menetluskulude hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal kassatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, peab kolleegium selle koostamise põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu ja esindaja tunnihind on vajalik ja põhjendatud. Seega on kostja kassatsiooniastme põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1629 eurot. Kostja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb seetõttu, et kohus mõistaks menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Koos apellatsiooniastmes kantud kuludega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3006 eurot. Lisaks tuleb

§ 177lg 4 alusel hagejalt kostja 8

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Kolleegium märgib, et kuigi kostja on palunud ringkonnakohtu otsuse tervikuna tühistada ja on sellest lähtuvalt ka kautsjoni tasunud, ei nähtu kassatsioonkaebuse põhjendustest, et kostja sooviks ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd kautsjon tagastatakse kaebuste rahuldamise tõttu täies ulatuses, ei saa rääkida vajadusest tagastada kautsjon enammakstud summas. (allkirjastatud digitaalselt) 9