Tsiviilasi nr 2-21-7742 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Põlva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2021. a, Jõgeva kohtumaja

§ 20lg.1, lg.3 abinõud jäävad kehtima.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Oxxxxx Kxxxxx pankrotiteade (

§ 33lg-d 1, 2, 3).

Teate avaldamise tähtaeg on kolm kuud.

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Tartu Maakohtu pädevus käesolevas asjas põhineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 artiklil 3 lõikel
5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
6. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja pankrotihaldurile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Pankrotimenetluse kulud, s.h. ajutise halduri tasu ja kulud tuleb tasuda

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahas tasu summas 2764,80 eurot, mille hulgas ajutise halduri tasu 2304 eurot, lisandub käibemaks 460,80 eurot.
2. Ajutise halduri tasu mõista välja Advokaadibüroo Pormeister OÜ kasuks ja maksta Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE711010220249467229 AS-s SEB Pank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja Best Idea OÜ esitas 14.05.
3. a Tartu Maakohtule avalduse võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus 30.04.
4. a otsusega (tl.9-28 Ikd) tsiviilasjas nr 2-15-13527 võlgnikult Oxxxxx Kxxxxx solidaarselt AS-ga Rxxxx (pankrotis) Best Idea OÜ kasuks välja põhinõude summas 8 513 401 eurot, intressi summas 5 682 115 eurot ja viivise summas 790 076 eurot, kokku summas 14 985 592 eurot. Solidaarselt mõisteti isikutelt välja ka menetluskulud summas 123 767,90 eurot. Riigikohus jättis kassatsioonkaebused menetlusse võtmata (tl.30-32 Ikd). Kuna võlgnik Oxxxxx Kxxxxxxei täitnud võlausaldaja ees oma kohustusi, esitas võlausaldaja võlgnikule Oxxxxx xxxxxxxpankrotihoiatuse 22.10.
5. Võlausaldaja Best Idea OÜ on esitanud nõude ka solidaarvõlgniku AS Rxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses, nõude rahuldamist ei ole toimunud ja suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärses ulatuses ka võimalik. Oxxxxx Kxxxxx ei ole vaatamata pankrotihoiatuse esitamisele käesoleva ajani oma võlga võlausaldaja ees tasunud, mistõttu esitab võlausaldaja O.Kxxxxx suhtes pankrotiavalduse. 2 Kuna nõude aluseks on jõustunud kohtuotsus, on nõude olemasolu tõendatud (

§ 10lg.1).

Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust

§ 10

lg.2 p.1 (võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul). Võlausaldaja esitab andmed selle kohta, et kohtutäitur Risto Sepp on 11 korral käinud Oxxxxx Kxxxxxxe pankrotihoiatust kätte toimetamas tema ühe elukohana kasutataval aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtutäiturile ust ei ole avatud, kohtutäitur on jätnud aia külge teate koos pankrotihoiatuse koopiaga. Need teated on aia küljest mõne aja pärast kadunud. Võlausaldaja on veendumusel, et võlgnik on pankrotihoiatused kätte saanud. Kohtutäitur Anne Böckler on käinud kolmel korral Oxxxxx Kxxxxxxxxpankrotihoiatust kätte toimetamas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. võlgniku rahvastikuregistrijärgses elukohas. Kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtutäitur jättis 11.04.2021 Oxxxxx Kxxxxxxx postkasti pankrotihoiatuse koopia. Kohtutäiturid Risto Sepp ja Anne Böckler on kahel korral püüdnud O.Kxxxxxxx pankrotihoiatust kätte toimetada kohtuistungil, kus Oxxxxx Kxxxxx on osalenud (02.12.2020 Harju Maakohtu istungil tunnistajana ja 26.01.2021 Tartu Maakohtu istungil süüdistatavana) videosilla vahendusel. Mõlemal kohtuistungil kui kohtutäitur kohtusaali sisenes, katkes videoühendus Oxxxxx Kxxxxxxx ja seda taastada ei õnnestunud. Võlausaldaja leiab , et esineb ka

§ 10

lg.2 p.5 (võlgnik varjab end eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest) nimetatud asjaolu, millest piisab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks. Pankrotiavalduses on esitatud põhjalik kirjeldus tegevustest, mille alusel on võlausaldaja seisukohal, et on aset leidnud

§ 10lg.2 p.5 asjaolu.

Võlausaldaja kirjeldab avalduses, et võlgnik on võõrandanud kogu oma vara tema lähikondsetele ning see vara on omakorda koormatud OxxxxxxKxxxxx lähikondsete kasuks. Lisaks sellele on võlgnik oma lähikondsete abil tekitanud äärmiselt suure jõustunud tagaseljaotsusel põhineva libanõude enda vastu, et tema lähikondsetel oleks kontroll pankrotimenetluse üle, samuti eesmärgiga välistada lähikondsetele võõrandatud vara tagasivõitmine võlgniku pankrotimenetluses. Võlausaldaja on seisukohal, et ta on piisavalt põhistanud Oxxxxx Kxxxxx maksejõuetuse ja võlausaldaja palub nimetada ajutine haldur, välja kuulutada Oxxxxx xxxxxxx pankrot. Kohus võttis avalduse 25.05.

1. a määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma nõutud summa deposiiti. Avaldaja tasus nõutud summa kohtu deposiidikontole 31.05.
2. a. Avaldaja on pankrotiavalduses taotlenud kohtuistungi pidamist pankrotiavalduse läbivaatamiseks. 25.05.
3. a e- kirjadega, telefonil ja väljastatud paberpostiga edastas kohus pankrotiavalduse võlgnikule. Kohus märkis, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavaldusele esitada vastuväite ning seejuures on vastuväite esitamise tähtaeg 7 päeva arvates kirja kättesaamisest. Lisaks osundas kohus, et kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungi, tuleb sellest kohut teavitada samuti 7 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Kohus edastas võlgnikule menetlusdokumendid ka tema esindajate vahendusel, kelle andmed on kohus kogunud kohtule kättesaadavast kohtute infosüsteemist. Võlgnik on kohtumenetluse kestel oma esindaja vahendusel esitanud kohtule taotlusi ja seisukohti (14.06.2021, 01.07.2021, 23.08.2021, 26.09.2021). Võlgniku peamised vastuväited on menetluslikud: kohus on pankrotiavalduse valesti menetlusse võtnud, kohus ei ole kontrollinud kohtualluvust ja kohtul puudub pädevus seda pankrotiasja lahendada, ebaõige on, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud, ajutine haldur on määratud tagaselja ja seadust eirates. Iirimaa Kõrgemas Kohtus 28.06.2021 tehtud pankrotimäärus on Tartu Maakohtule tunnustamiseks kohustuslik EL määruse nr. 2015/848 art 19 lg.1 alusel. Võlgnik 3 on seisukohal, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel jätta Tartu Maakohtus läbi vaatamata, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt tuleb välja mõista võlausaldajalt. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Oxxxxx Kxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. Kohus käsitleb kohtuasjas olulisi küsimusi järgmises järjekorras: menetlusdokumentide kättetoimetamine käesolevas kohtuasjas (p.1), kohtualluvuse määratlemine ja võlgniku põhihuvide kese (p.2), maksejõuetuse põhimenetluse algatamine (p.3), võlgniku maksejõuetuse põhistamine võlausaldaja poolt (p.4), võlgniku maksejõuetuse küsimus (p.5), muud käesoleva menetluse küsimused (p.6).
4. Menetlusdokumentide kättetoimetamine käesolevas kohtuasjas. Võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks esitati kohtule 14.05.2021.a. Määrusega 25.05.2021 kohus võttis võlausaldaja pankrotiavalduse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas menetlusse ja saatis võlgnikule

§ 12

lg.2 kohase teate (kirja) koos tähtajaga, millise aja jooksul saab võlgnik esitada võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväite ja teatada kohtuistungi soovist. Sama sätte viimase lause kohaselt kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu kiri ja määrus saadeti võlgnikule 25.05.2021 kolmel erineval e-posti aadressil ja kahel aadressil (xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx) tähtsaadetisena. Kohus kontrollis kohtule kättesaadavast kohtute infosüsteemist kriminaalasjas nr. 1-19-7473, milles Oxxxxx Kxxxxx on süüdistatav, et e-posti aadresse xja xkasutatakse Oxxxxx Kxxxxxxx menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. TsMS § 3141 lg.1 sätestab: Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg.3 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; Arvestades viidatud sätteid, tuli kohtul lugeda Oxxxxx Kxxxxxxx menetlusdokumendid kättetoimetatuks 28.mail 2021.a. Tähtkirjaga O.Kxxxxxxx edastatud menetlusdokumendid jäeti O.Kxxxxxxx postkasti 05.06.2021, kuna isik ei viibinud kohal. Kohus edastas 04.06.2021.a menetlusdokumendid võlgnikule kätteandmiseks ka kõigi tema vandeadvokaatidest esindajate e-posti vahendusel, kelle esindusvolitus nähtub kohtute infosüsteemist (Marko Kaevando, Helmeri Indela, Küllike Namm, Jaanus Tehver, Kaspar Lind). Vandeadvokaat Jaanus Tehver vastas kohtule 07.06.2021, teatades temal O.Kxxxxx kontaktide puudumisest. Samuti märgib esindaja oma vastuskirjas, et talle teadaolevalt elab O.Kxxxxxxvälisriigis, kuid ei tea, kus nimelt. Vandeadvokaat Kaspar Lind vastas kohtule samuti 07.06.2021, teatades temal O.Kxxxxx kontaktide puudumisest ja O.Kxxxxx teadaolevast elamisest välisriigis. Vandeadvokaat M.Kaevando vastas kohtule 08.06.2021, teatades O.Kxxxxx kontaktide puudumisest. 4 Võlgnik ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotiavaldusele vastuväiteid ega teatanud kohtuistungi soovist. 07.06.2021 tegi kohus määruse ajutise pankrotihalduri määramise kohta (täpsuse huvides olgu märgitud, et kohus ei allkirjastanud määrust 07.06.2021 kell 07.24 nagu rõhutab oma menetlusdokumendis O.Kxxxxx esindaja, vaid määrus allkirjastati kell 09.24). Kohtu 07.06.2021 määrus ajutise halduri nimetamise ja võlgnikule seatud piirangute kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. 07.06.2021.a määrus saadeti samal päeval võlgnikule ühel e-posti aadressil- x ja seda põhjusel, et kahelt teiselt e-posti aadressilt xja xtuli varem teade, et kirja ei toimetatud kätte. Lisaks TsMS § 3141 lg.1, lg.3 p.1 järgi kehtivale kättetoimetamisreeglile märkis kohus 07.06.2021 määruse p.8, et Kohus loeb menetlusdokumendid võlgnikule kätte toimetatuks

§ 6lg.3 alusel kümne päeva möödumisel alates postitamisest.

Kohus tunnistab, et selle lause lõpus on eksitav kuupäev, samas ei muuda see olematuks lause esimest osa- viidet

§-le 6 lg.3. Siinkohal selgitab kohus, et

§ 6

lg.3 on erisäte pankrotimenetluste jaoks, mis annab pankrotimenetlustes – erinormina võrreldes Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga- võimaluse tagada menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtu määratud aja jooksul. 14.06.2021 saabus kohtule taotlus Oxxxxx Kxxxxx esindajalt vandeadvokaat Kaspar Lind, kes teatab, et Attela Advokaadibüroo OÜ on sõlminud kliendilepingu Oxxxxx Kxxxxxxx käesolevas tsiviilasjas esindamiseks. 01.07.2021 esitas esindaja kohtule Oxxxxx Kxxxxx seisukoha käesolevas pankrotiasjas, millele on lisatud muuhulgas inglisekeelseid dokumente koos tõlkega eesti keelde. Lisatud tõlkel (lisa 2) on tõlgi kinnitus koos kuupäevaga, millest nähtub, et 2.juunil 2021 Iirimaal koostatud dokumendi eestikeelne tõlge on vormistatud digitaalselt 4.juunil 2021 Tartus. Sellisest faktist järeldub, et dokumendis nimetatud isik Oxxxxx Kxxxxx on dokumendi edastanud pärast selle koostamist (see toimus 2.juunil xxxxxxxx) Eestisse, kus dokument on 4.juunil Tartus tõlgitud. Sellises olukorras ei ole alust kahelda, et juba 2.juunil 2021 oli Oxxxxx Kxxxxx teadlik ja kätte saanud tema kohta Eestis (Tartu Maakohtus) koostatud pankrotimenetluse dokumendid. Oxxxxr Kxxxxx esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas kohtule 14.06.2021 asjakohase taotluse, s.h. taotles kohtuistungi määramist. Võlgniku seisukohad pankrotiasjas esitati kohtule 01.07.2021. Pankrotimenetlus ei ole toimunud tagaselja, võlgnik on menetlusdokumendid aegsasti kätte saanud ja on osalenud menetluses esindaja vahendusel. Kohtu 25.05.2021 kirjale vastamine ei olnud kohustuslik. 2. Kohtualluvuse määratlemine ja võlgniku põhihuvide kese. 2.1.Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse määrusega 25.05.2021, olles kontrollinud pankrotiasja kohtualluvust

§ 4

alusel.

§ 4

lg.2 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Kui juriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitatakse pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Muul juhul esitatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus Tartu Maakohtule. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. Rahvastikuregistri andmete järgi on Oxxxxx Kxxxxxxelukoht pankrotiavalduse esitamise ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja piirkonnas. TsÜS § 14 lg.2 järgi Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Kohtule esitatud kohtutäituri aruandest nähtub, et võlgniku teises võimalikus elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxx, võlgnik tegelikult ei asu. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et 28.10.2020 on esitatud füüsilise isiku Oxxxxx Kxxxxx vastu hagi Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlvas (tsiviilasi nr. 2-20-15749), hagi esitaja Consegna OÜ, kelle seaduslik 5 esindaja Kxxx Kxxxxx. Kuna hagi esitaja seaduslik esindaja on Oxxxxx Kxxxxx lähedane (poeg), järeldab kohus sellest, et hagi on esitatud, teades õigesti võlgniku tegelikku elukohta. Oxxxxx Kxxxxx vastu esitatud pankrotiavalduse esitamise ajal puudusid kohtul igasugused andmed ja viited võlgniku võimaliku seose kohta muude elukohariikidega ja asjaolude kohta, mille tõttu ei võiks avaldust esitada Eesti kohtule. TsMS § 77 järgi Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Võlgniku lepingulise esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind taotluses kohtule 14.06.2021 (tl.1213 IIkd) ei sisaldu andmeid Oxxxxx Kxxxxx elukoha kohta ega viiteid sellele, et isik ei ela Eesti Vabariigis. Selle menetlusdokumendi lisa (Elukoha aadressi rahvastikuregistris muutmise teade) esitati kohtule 15.06.2021 (tl.18 IIkd), ja sellest nähtub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumi omaniku xxxxxxVallavalitsuse teadaanne, et eluruumi omanik taotleb Oxxxxx Kxxxxx rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Seega ka see tõend ei tõenda võlgniku enda tahet oma elukohta või elukohaandmeid muuta. Esimene usutav teave selle kohta, et Oxxxxx Kxxxxx on muutnud oma elukoha ja tema elukoht on xxxxxxxx (täpsemad andmed on võlgnik lubanud esitada ise otse kohtule), pärineb ajutise pankrotihalduri Ene Ahase aruandest 30.juunist 2021, millele on lisatud võlgniku lepingulise esindaja poolt edastatud tõendid- COVID-19 piiriületaja ankeet kuupäevaga 22.10.2020, välja antud Tervishoiuameti poolt, COVID-19 piirangute kohta xxxxxxxl. On lisatud ka eluruumi üürilepingute ameti kiri Oxxxxx Kxxxxxxx 24.11.2020 (allkirjata), millel sõna „xxxxxx 2“, mille abil saab kirja seostada xxxxxxxxx. Võlgniku lepingulise esindaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud seisukoht koos lisadega ei sisalda andmeid võlgniku Oxxxxx Kxxxxx elukoha kohta ega ka kontaktandmete kohta xxxxxxxx, kuid sisaldab viiteid erinevates dokumentides (Electric xxxxxxx otsekorralduse lepingu sõlmimise kinnitus, vaktsineerimise tõend, xxxxxxx Maksejõuetusameti kirjad 2.juunist 2021 ja 29.juunist 2021) sellele, et Oxxxxx Kxxxxx asub xxxxxxxx. Olukorras, kus võlgniku elukoht on xxxxxxxx, tuleb kohtul võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2015/848 sätteid, et selle alusel otsustada, kas võlgniku Oxxxxx Kxxxxx suhtes toimuv menetlus on hõlmatud selle määruse reguleerimisalasse. Viidatud määruse art 1 lg.1 p.a) kohaldatakse käesolevat määrust kõiki võlakohustusi hõlmavatele avalikele menetlustele, sealhulgas eelmenetlustele, mis põhinevad maksejõuetust reguleerivatel õigusnormidel ning mille raames päästmise, võla ümberkujundamise, saneerimise või likvideerimise eesmärgil on võlgnik täielikult või osaliselt kaotanud oma vara käsutusõiguse ning on nimetatud pankrotihaldur. Käesolevas lõikes osutatud menetlused on loetletud A lisas. Viidatud määruse art 2 avab mõisted ja p.4 all nimetatud „maksejõuetusmenetlus“ tähendab A lisas loetletud menetlusi. Määruse 2015/848 A lisa nimetab artikli 2 punktis 4 nimetatud maksejõuetusmenetlused, milleks Eestis on need menetlused Pankrotimenetlus ja Võlgade ümberkujundamise menetlus. 2.

1. Põhihuvide kese. Määruse 2015/848 art 3 lg.1 sätestab: Maksejõuetusmenetluse (edaspidi „maksejõuetuse põhimenetlus“) algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. 6 Viidatud määruse art 3 lõigus 2 tegeleb äriühingu kohtualluvuse küsimusega ja lõigus 3 tegeleb iseseisva äri-või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku kohtualluvusega. Viidatud määruse art 3 lõigus 4 on sätestatud: Muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. Oxxxxx Kxxxxx puhul on tegemist artikli 3 neljandas lõigus käsitletud „muu üksikisikuga“, kelle elukoht on xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx (andmed kohtule esitatud esmakordselt 23.08.2021 xxxxxxx Kõrge Kohtu pankrotimääruses tl.130-131 IIkd). Kuna piiriületaja ankeet Oxxxxx Kxxxxx nimel on esitatud 22.oktoober 2020 (tl.33-34 IIkd), saab seda kuupäeva lugeda Oxxxxx Kxxxxx sisenemisajaks xxxxxxxxx. Kuna seda elukohta nimetab Oxxxxx Kxxxxx oma elukohaks ka xxxxxxxx Kõrgele kohtule antud vandes 11.06.2021 (tl.178), loeb kohus, et seda elukohta peab Oxxxxx Kxxxxx oma alaliseks elukohaks. Võlausaldaja avaldus Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks on Tartu Maakohtule esitatud 14.05.2021 ehk kuus kuud ja 22 päeva pärast kuupäeva, mil Oxxxxx Kxxxxx sisenes piiriületajanaxxxxxxxxxx. Sellises olukorras, kus üksikisik on viinud oma elukoha üle teise liikmesriiki kuus kuud ja 22 päeva enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist tema senise alalise elukoha riigi kohtusse, leiab kohus, et määruse 2015/848 art 3 eeldus, mille kohaselt põhihuvide keskmeks loetakse isiku alaline elukoht, ei kehti. Kohus peab oluliseks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu uuesti sõnastatud määrus nr. 2015/848 20.maist 2015 preambula p.5 on sõnastanud selle määruse ühe eesmärgi- Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja vältida selliste olukordade teket, mis motiveerivad pooli viima vara või kohtumenetluse ühest liikmesriigist teise võlausaldajate kahjuks ja enda jaoks soodsama õigusliku seisundi leidmiseks (forum shopping- meelepärase kohtualluvuse valimine). Määruse preambula p.23 peetakse võimalikuks algatada maksejõuetuse põhimenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala ja selle eesmärk on hõlmata kogu võlgniku vara. Preambula p.27, p.28 rõhutatakse kohtu pädevust kontrollida, kas võlgniku põhihuvide kese asub selle kohtu alluvuses, s.h. erilist tähelepanu tuleb pöörata võlausaldajatele ja nende arusaamale sellest, kus võlgnik tegeleb oma huvide realiseerimisega. Preambula p. 29 juhib kohtu tähelepanu abinõudele, mille eesmärk on hoida ära meelepärase kohtualluvuse valimine ja p. 30 juhib tähelepanu võimalusele lükata ümber eeldusi, et põhihuvide keskmeks on peamine tegevuskoht või alaline elukoht. Üksikisikute puhul peaks olema võimalik see eeldus ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus uues kohtualluvuses. Preambula p.31 juhitakse tähelepanu, et meelepärase kohtualluvuse valimise ära hoidmiseks ei tuleks kohaldada eeldust, et põhihuvide keskmeks on isiku peamine tegevuskoht või alaline elukoht kui isik on viinud oma alalise elukoha üle teise liikmesriiki kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist. Kohus, hinnates Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide keskme paiknemist, ei saa jätta tähelepanuta, et võlgnik on sisenenud xxxxxxxxe 22.10.2020 ehk päeval, mil pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal OÜ-l Best Idea tekkis õigus esitada võlgnikule pankrotihoiatus. Nimelt 22.10.2020 möödus 30 päeva Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsuse tsiviilasjas nr. 2-15-13527 jõustumisest, see kohtuotsus on võlausaldaja nõude aluseks Oxxxxx Kxxxxx vastu. Selline olukord ei pruugi olla juhuslik põhjus võlgniku elukoha viimisel Eestist xxxxxxxxx ja viitab pigem, et võlgniku kolimise põhjuseks võis olla valida meelepärast kohtualluvust. 7 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Oxxxxx Kxxxxx on pöördunud maksejõuetusnõustaja poole oma finantsseisundi arutamiseks maikuus 2021 ja 11 juunil 2021 allkirjastanud avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks, Oxxxxx Kxxxxx kinnitab selles avalduses, et ta ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. 22.juunil 2021 on see avaldus esitatud xxxxxxx kõrgele Kohtule ja 28.juunil 2021 on xxxxxxx Kõrgem Kohus kuulutanud välja Oxxxxx Kxxxxx pankroti. Need faktilised asjaolud tõendavad, et umbes 7 kuud pärast kolimist Eestist xxxxxxxxe on Oxxxxx Kxxxxx esitanud oma pankrotiavalduse xxxxxxxx. Kohus peab siinjuures oluliseks, et nähtuvalt Oxxxxx xxxxxx pooltxxxxxxxx Kõrgemale Kohtule 22.06.2021 esitatud pankrotivara aruandest (tl.160-166, tõlge tl.172-178 IIkd) ja võrreldes seda ajutise halduri Ene Ahase aruandega, mis esitati Tartu Maakohtule 30.06.2021, ei ole Oxxxxx Kxxxxx majanduslik seisund ega maksevõime muutunud, s.h. ei ole see halvenenud võrreldes ajaga, mil isik elas veel Eestis. Ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et võlgniku makseraskused muutusid alalisteks hiljemalt oktoobris
2. Selline ajaline järgnevus ja lähedus võimaldab järeldada, et võlgniku kolimise peamine põhjus võiski olla soov esitada maksejõuetusmenetluse avaldus uues kohtualluvuses. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlgnikule Oxxxxx Kxxxxx kehtib isikute vaba liikumise õigus, kuid määruse 2015/848 üheks eesmärgiks ongi hoida ära selle õiguse ärakasutamise vältimist endale meelepärase kohtualluvuse valimiseks. Kohus, hinnates, kus asub võlgniku põhihuvide kese, ei saa jätta arvestamata asjaoluga, et võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaldxxxxxx Maakond, registriosa nr. 11068102 (kinnistusraamatu väljavõte tl.43 IIkd). (Kohus märgib siinkohal remargina, et ei vasta tõele võlgniku esindaja väide, et kohus on 07.06.2021.a määruses märkinud, et võlgnik on võõrandanud kogu oma vara. Kohus on selles määruses viidanud võlausaldaja avaldusele, milles võlausaldaja sellekohase väite esitab.) Ka võlgnikule kuuluva muu vara- investeeringute, s.h. pensionifondi osakute asukohta saab määratleda asuvatena Eestis. Võlgniku põhihuvide keskme asukoha määratlemisel tuleb arvestada ka võlgniku kohustustega. Võlgniku võlausaldajad asuvad peamiselt Eestis, võlgniku kohustused on tekkinud tema tegutsemisest Eestis, tema kohustuste tagatiseks olev vara asub Eestis. Sellises olukorras tuleb konstateerida, et suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki ehk esineb määruse 2015/848 preambula p.30 nimetatud asjaolu, et lükata ümber määruse art 3 lg.1 nimetatud eeldus, mille kohaselt võlgniku põhihuvide keskmeks peetakse tema alalist elukohta. Kohus on veendumusel, et võlgniku Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide keskmeks tuleb lugeda Eesti. Kuna võlgniku põhihuvide kese on Eestis, tuleb kohtul otsustada Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamine või välja kuulutamata jätmine. Võlgniku poolt on kohtule esitatud taotlus jätta OÜ Best Idea avaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel (kohus ei ole pädev asja lahendama). Kohus on eespool p.2.
3. ja 2.
4. asunud seisukohale ja põhjendanud, et võlgniku Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide kese on Eestis ja Tartu Maakohtus on pädev võlausaldaja pankrotiavaldust läbi vaatama määruse nr. 2015/848 art 3 lg.1 alusel.
5. Maksejõuetuse põhimenetluse algatamine. Kuna kohtule on esitatud xxxxx Kõrge Kohtu 28.juuni 2021.a pankrotimäärus Oxxxxx xxxxxx pankroti väljakuulutamise kohta (tl.130,131 IIkd), tuleb kohtul teha kindlaks, millist tegevust/otsustust tuleb pidada maksejõuetusmenetluse (maksejõuetuse põhimenetluse) algatamise otsuseks määruse nr. 2015/848 art 3 lg.1, art 19 lg.1 tähenduses. 8 Käesoleval juhul on Tartu Maakohus 07.06.2021 määrusega nimetanud Oxxxxx Kxxxxx ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase ja teinud talle ülesandeks

§ 22tulenevate ülesannete täitmise.

Määruse p.5 kohus määras „Kohaldada

§ 20ja keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.

Ajutise halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Määruse p.-s 6 kohus määras, et käesolevas pankrotiasjas kohalduvad

§ 20lg.3 sätted.

See tähendab, et Tartu Maakohtus toimub Oxxxxx Kxxxxx suhtes tema kõiki võlakohustusi hõlmav menetlus määruse 2015/848 art 1 lg.1 p.

1. a)tähenduses, milles võlgnik on täielikult kaotanud oma vara käsutusõiguse ja nimetatud on ajutine pankrotihaldur alates 07.06.2021.a. Määruse 2015/848 art 2 p.5 „pankrotihaldur“- on isik või organ, kellel on sealhulgas ajutiselt järgmised ülesanded (järgneb loetelu viis punkti). Isikud ja organid on loetletud lisas B. Määruse B lisa annab artikli 2 punktis 5 osutatud pankrotihaldurid, kes Eestis on: pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja usaldusisik. Määruse 2015/848 art 2 p.7 järgi mõiste „maksejõuetusmenetluse algatamise otsus“ tähendab i)kohtu otsust maksejõuetusmenetluse algatamise kohta või menetluse algatamise kinnitamise kohta ning ii)kohtu otsust, millega nimetatakse pankrotihaldur. Sama määruse art 2 p.8 järgi mõiste „menetluse algatamise aeg“ – on maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik või mitte. Need sätted tähendavad, et Eesti õiguse kohaselt tuleb ajutise pankrotihalduri nimetamist Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses lugeda määruse nr. 2015/848 art 2 p.7
2. ii)ja p.5 tähenduses maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks, kuna viidatud määruse B lisas on märgitud Eestis ajutine pankrotihaldur. Sama seisukohta on väljendatud õiguskirjanduses kommentaaridena määruse nr. 2015/848 kohta, kus autorid arutlevad ajutise halduri staatuse üle, jõudes kokkuvõttes järeldusele, et igasugune ajutise halduri nimetamine tuleb lugeda pankrotimenetluse algatamiseks määruse tähenduses (Mankowski/Müller/Schmidt/Müller,1.Aufl.2016,EuInsVo 2017 Art.19 Rn 7-9). Sama järelduse on esile toonud S.Liin uurimuses „Maksejõuetusõiguse revisjon. Analüüskontseptsioon. Piiriülene maksejõuetusmenetlus.“ Lk.8, kättesaadav arvutivõrgus https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/susann_liin_analuuskontseptsioon_piiriulene_maksejouetusmenetlus.pdf Selgitamaks asjaolusid seoses võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamisega xxxxxxxx ja saamaks selgust pankrotihalduri nimetamise kohta xxxxxxxx, edastas Tartu Maakohus 05.07.2021.a järelepärimise xxxx Maksejõuetusametile asjakohaste küsimustega (tl.114 IIkd). xxxx Maksejõuetusamet vastas kohtule 2.septembril 2021.a. (tl.143 IIkd, tõlge tl.19 IIIkd), vastates muuhulgas, et hr Kxxxxx varad on pankroti väljakuulutamise otsuse kuupäeva seisuga xxxxxxxx kõrgema kohtu pankrotihalduri valitseda. Oxxxxr Kxxxxx pankrot on välja kuulutatud xxxx Kõrgema Kohtu määrusega 28.juunist 2021. Seega kinnitab see tõend, et pankrotihaldur xxxxxxxx on astunud menetlusse 28.juunist 2021, enne seda ei ole võlgniku vara käsutusõigust piiratud ja pankrotihaldurit määruse 2015/848 tähenduses määratud. Võlausaldaja OÜ Best Idea, kes on käesolevas asjas esitanud võlgniku pankrotiavalduse, on pöördunud xxxx advokaadibüroo poole, et saada sealse büroo advokaatidelt kui xxxx õiguse asjatundjatelt selgitust, kuidas õiguslikult hinnata enne pankroti väljakuulutamist 28.06.2021.a sealses menetluses toimunut. Advokaadibüroo MASON HAYES &CURRAN LLP poolt on esitatud selgitused koos väljavõtetega xxxxx õigusest. (tl.194-206 IIkd). Kohtule on esitatud ka dokumendid, mille on Ixxx Kõrgemale Kohtule esitanud Oxxxxx Kxxxxx (koos tõlgetega) tl.156-193 IIkd). Advokaadibüroo MASON HAYES &CURRAN LLP poolt antud selgitused 9 ei lähe vastuollu xxxx Maksejõuetusameti poolt esitatuga ( p.3.,4, 6), s.h. selles osas, et pankrotihaldur asub tegutsema pankroti väljakuulutamise määrusest alates. Olukorras, kus määruse nr. 2015/848 art 2 p.7
3. ii)ja p.5 kohaselt tuleb maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks Eesti õiguse kohaselt pidada ajutise halduri nimetamist 07.06.2021.a määrusega, tuleb käesolevas asjas kohtul lähtuda asjaolust, et selleks ajaks ei ole olemas muid maksejõuetuse algatamise otsuseid ja Tartu Maakohtul tuleb otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamine või väljakuulutamata jätmine. 4. Võlgniku maksejõuetuse põhistamine võlausaldaja poolt. Võlausaldaja on oma pankrotiavalduse Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks põhistanud esmalt

§ 10

lg.2 p.1 märgitud asjaoluga.

§ 10

lg.2 p.1 kohaselt piisab maksejõuetuse põhistamiseks sellest, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on pankrotiavalduses esitanud ülevaate kohtutäiturite Risto Sepp ja Anne Böckler aruannetest, mille kohaselt on kohtutäiturid alates 22.10.2020 korduvalt käinud võlgnikule pankrotihoiatust kätte toimetamas, jätnud pankrotihoiatuse O.Kxxxxx ühe elukoha (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) aia külge ja postkasti xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtutäitur Risto Sepp on pankrotihoiatuse Oxxxxx Kxxxxxxx saatnud kahel korral (22.01.2021 kell 13:32 ja 22.01.2021 kell 15:36) Oxxxxx xxxxxxxe-postile, s.o. e-posti aadressile, millelt võlgnik suhtleb teadaolevalt kohtuga (kriminaalasi 1-19-7473). Kohtutäiturid on puudunud võlgnikule pankrotihoiatust kätte anda ka muul viisil- nii esindajate vahendusel, telefonilt helistades kui ka suhtlusrakenduste Viber ja WhatsApp kaudu. Ehkki O.Kxxxxx on olnud suhtlusrakendustes aktiivne, ei ole ta kohtutäiturite sõnumitele vastanud. Kohus on seisukohal, et pankrotihoiatus tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks elektrooniliste kanalite vahendusel, eeskätt e-posti aadressil ja suhtlusrakenduste kaudu hiljemalt 22.01.2021. Pankrotihoiatuse kättetoimetamist aia külge panekuga või postkasti jättes ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohus on eelnevalt teinud kindlaks, et Oxxxxx Kxxxxx on sisenenud xxxxxxxxx 22.10.2020. Seega ei ole isik füüsiliselt olnud kohal seal, kuhu tema jaoks on paberkandjal teated maha jäetud ja neid teateid ei saa lugeda kätte toimetatuks. Seega on tõendatud

§ 10lg.2 p.1 nimetatud asjaolu.

Võlausaldaja põhjendab võlgnik Oxxxxx Kxxxxx maksejõuetust ka

§ 10

lg.2 p.5 asjaoluga, mille kohaselt piisab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks sellest, et võlgnik varjab end eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on pikka aega hoidnud kõrvale pankrotihoiatuse vastuvõtmisest, samal ajal on ta hoidnud kõrvale ka oma kohustuste täitmisest. Samal ajal on võlgnik tekitanud oma lähikondsete abil äärmiselt suure jõustunud tagaseljaotsusel põhineva libanõude enda vastu (tagaseljaotsus tsiviilasjas nr. 2-20-15749). Võlausaldaja hinnangul on selle eesmärgiks saavutada olukord, kus võlgniku lähikondsetel oleks kontroll pankrotimenetluse üle. Varasemal perioodil on võlgnik võõrandanud temale kuuluva vara oma lähikondsetele, s.h. seotud äriühingutele ja pankrotihoiatuse vastuvõtmisest kõrvalehoidumise eesmärgiks on lükata pankroti väljakuulutamist edasi kuni vara tagasivõitmise tähtaegade möödumiseni. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks tuleb lugeda tõendatuks, et võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest. Kohus on eespool p.2.2. põhjendanud, et Oxxxxx Kxxxxxx lahkumine Eestist võib olla tingitud eesmärgist vältida maksejõuetusmenetlust Eestis ja valida endale meelepärane kohtualluvus. Et selline olukord annab võimaluse kuritarvitusteks, viitab kohtu hinnangul näiteks asjaolu, et võlgnik on xxxx 10 kohtule esitatud avalduses esitanud küll võlausaldajate nimekirja, kuid selles näidanud võlausaldajate nõudeid kui vaidlustatud nõudeid. Nii on ka käesolevas asjas võlausaldaja OÜ Best Idea nõude kohta võlgnik kirjutanud (võlausaldajate nimekiri II osa), et selle võlausaldaja nõue on vaidlustatud. Tegelikult on kohtuotsus jõustunud ja see ei ole vaidlusalune. Samas nõuded, milles on võlausaldajad O.Kxxxxxxlähedased või seotud äriühingud, on võlgniku poolt heaks kiidetud. Seega on tõendatud

§ 10lg.2 p.5 nimetatud asjaolu kui maksejõuetust põhistav alus.

1. Võlgniku maksejõuetuse küsimus. Võlausaldaja OÜ Best Idea pankrotiavaldus võlgnik Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks põhineb Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020.a. otsusel tsiviilasjas nr. 215-13527, millega kohus mõistis Oxxxxx Kxxxxxxx ja AS-lt Rxxxx (pankrotis) solidaarselt välja põhinõude summas 8 513 401 eurot, intressi summas 5 682 115 eurot ja viivise summas 790 076 eurot, kokku summas 14 985 592 eurot. Lisaks mõisteti võlgnikelt solidaarselt välja menetluskulud summas 123 767,90 eurot. Võlausaldaja on esitanud oma solidaarsest nõudest tuleneva nõude ka AS Rxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses, kuid nõude rahuldamist ei ole toimunud ja suure tõenäosusega ka ei toimu. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu määrusega 21.09.2020, millega jäeti kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Võlgnik esitas esindaja vahendusel 01.07.2021, 23.08.2021 ja 26.09.2021 seisukohad menetluses. Kohtuistung peeti 02.07.2021, kus osalesid võlausaldaja lepinguline esindaja, võlgniku lepinguline esindaja ja ajutine pankrotihaldur. Võlgniku esindaja vaidlustas kohtumenetluse pidamise Eestis, olles seisukohal, etxxxxxxxxx on juba alustatud võlgniku pankrotimenetlust. Menetlusosalised olid ühetaolisel seisukohal selles, et kohus peaks pöörduma päringugaxxxxxxxx Maksejõuetusameti poole, et selgitada välja xxxxxxxx toimunud menetluse asjaolud. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande 30.06.2021, mis on koostatud üksnes ajutise halduri kogutud teabe alusel, ilma võlgnikupoolsete sisenditeta, kuna võlgnik ei ole pidanud vajalikuks ajutise halduri teabenõudele vastata. Võlgniku vara. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on vara arvestuslikus väärtuses 253 097,39 eurot, millest 250 000 eurot kinnisvara väärtus (kinnisasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald xxxxx maakond), 3000 eurot äriühingu osa (AxxxxxxxxKinnisvara OÜ) väärtus ja 97,39 eurot rahalised vahendid pangas. Võlgnikul on varaline nõue AS Rxxxx (pankrotis) vastu summas 66 308 eurot, tunnustatud pankrotimenetluses II järgus. Ajutise halduri hinnangul on nõue väärtusetu, kuna puudub võimalus saada nõudele reaalset rahuldust AS xxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivara puudumise tõttu. Transpordiametilt saadud andmetest selgub, et võlgnikul on mootorsaan, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta
2. Sõidukile on seatud käsutamise keeld 14.10.2010 Põhja Maksu- ja Tollikeskuse poolt. Puuduvad andmed, kas sõiduk on reaalselt olemas, mistõttu ei pea ajutine pankrotihaldur seda varaeset väärtust omavaks. Võlgniku kohustused. Ajutise halduri poolt on tehtud kindlaks võlgniku kohustusi kogusummas 46 627 957,99 euro ulatuses, mis jagunevad peamiselt järgmiselt: -LHV Pank AS ees 990 000 eurot; -SEB Pank AS ees 451 441,38 eurot; 11 -Flinty OÜ ees 3 510 973,96 eurot; -OÜ UP Varud ees 1 762 272,48 eurot; -OÜ Best Idea ees 15 111 552,72 eurot; -Consegna OÜ ees 24 545 364,00 eurot; -Eesti Vabariik ees 256 352,36 eurot, -Swedbank AS ees 1,09 eurot. Kohustused summas 40 394711,55 euro ulatuses on mittevaieldavad, s.t. tulenevad jõustunud kohtulahenditest, pangalaenust SEB Pank ees, pangakulud. Kohustused 6 233 246,44 euro ulatuses on kohtumenetlused pooleli. Hinnangus võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste kohta on ajutise haldur seisukohal, et võlgniku kohustused seonduvad tema ettevõtlustegevusega ja tegutsemisega juhtorgani liikmena äriühingutes. Makseraskuste tekkimise põhjusteks võib pidada seega võlgniku ebaõnnestunud äritegevust. Makseraskused muutusid alalisteks hiljemalt oktoobris 2020 kui võlgnikul tekkis viivitus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja OÜ Best Idea ees kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmisega. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete alusel hindab ajutine haldur, et võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg.5 tähenduses.

Arvestades mittevaieldavate kohustuste suurust, ei ole reaalne, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul oma võimalike sissetulekute arvel ületada makseraskused ja täita kõik kohustused võlausaldajate ees. Võlgnikul puuduvad likviidses vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on koormanud oma vara lähedaste perekonnaliikmete (laste) kasuks hüpoteekidega ja vara võõrandanud, neile asjaoludele on viidanud pankrotiavalduses ka võlausaldaja. Ka olemasolev kinnistu on koormatud summas 13 000 000 krooni võlgniku tütre Gxxxx Pxxxx kasuks. On vajalik selgitada, millistel kaalutlustel on võlgnik teinud tehinguid oma lähikondsetega, kas ja milles seisnes nende tehingute majanduslik sisu võlgniku jaoks. Ajutine haldur on seisukohal, et antud pankrotiasjas võivad esineda alused tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuete esitamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud topime kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustuste summa ületab tunduvalt tema vara väärtust ja võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Võlgnik ei ole oma maksejõuetust sisuliselt vaidlustanud. Oxxxxx Kxxxxx on esitanud ise avalduse xxxxxKõrgemale Kohtule 22.06.2021 (tl.156, tõlge tl.167 pöördel IIkd), koos sellekohase tunnistuse ja põhjendustega 11.06.2021 (tl.157, tõlge tl.168 pöördel IIkd), milles xxxxxxxKxxxxx kinnitab, et ta ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Oxxxxx Kxxxxx taotleb, et ta tunnistataks pankrotistunuks. Võlgnik on esitanud oma pankrotivara aruande (tl.160-166 IIkd), mille kohaselt on tal järgmine vara: raha kontodel 117,59 eurot, investeeringud 65 092,24 euro ulatuses, debitoorseid võlgnevusi 839 947,23 euro ulatuses, muud vara 5200 euro ulatuses ja kinnisvara 130 000 euro väärtuses. Kohustusi on järgmiselt: -kohustused tagamata nõuetega võlausaldajate ees 48 683 150 euro väärtuses; -kohustused tagamata nõuetega võlausaldajate ees 2 612 644,08 euro väärtuses. Saadav tulu- 2 896 eurot (keskmine igakuine netopalk). 12 Oxxxxx Kxxxxx pankrotiavalduse alusel kuulutas xxxxx Kõrgem Kohus 28.06.2021 välja Oxxxxx Kxxxxx pankroti. Seega ei ole asjas vaidlust, et Oxxxxx Kxxxxxxon maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et seni kohtule esitatu pinnalt tuleb lugeda võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg.5 tähenduses.

Täpsemaid maksejõuetuse põhjusi tuleb analüüsida pankrotimenetluse käigus.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Oxxxxx Kxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada, nimetada pankrotihaldur ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Teadete avaldamisel pankrotimenetluses tuleb muuhulgas arvestada määruse nr. 2015/848 sätteid. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Ene Ahas vastab

§ 56nõuetele ja teda on võimalik määrata võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankrotihalduriks.

Kohus selgitab võlgnikule Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi: Pankrotiseaduse § 85 lg.1 sätestab: Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Pankrotiseaduse § 87 sätestab: Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 117, § 109-114 asjaolude kindlakstegemisel, mistõttu väljavõtted on asjakohased.

Kohus on eespool p.2.1., 2.2. ja 3 analüüsinud faktilist ja õiguslikku olukorda ja asunud seisukohale, et Oxxxxx Kxxxxx kui võlgniku põhihuvide kese on Eestis, Tartu Maakohtus on pädev võlausaldaja pankrotiavaldust läbi vaatama määruse nr. 2015/848 art 3 lg.1 alusel. Kuna 13 Tartu Maakohus on pädev pankrotiavaldust läbi vaatama, siis ei ole alust jätta võlausaldaja pankrotiavaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel nagu taotleb võlgnik. Võlgniku sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Kuna Tartu Maakohus on nimetanud asjas ajutise pankrotihalduri määrusega 07.06.2021.a ja selline otsustus tuleb lugeda määruse nr. 2015/848 art 2 p.7 ii) ja p.5 tähenduses maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks, ei ole käesoleva otsustuse tegemisel konflikti määruse art 19 märgituga, sest 07.06.2021.a puudus muu maksejõuetusmenetluse algatamise otsus.

§ 27näeb ette pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad, s.h.

lg.2 sätestab, et Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates Käesolevaks ajaks on möödunud ajutise halduri nimetamisest neli kuud ehk kahe kuu võrra enam kui § 27 lg.2 ettenähtud tähtaeg. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse läbivaatamise pika aja tinginud vajadus selgitada välja teises liikmesriigis asetleidnu ja teha vastav järelepärimine. Kohus sai vastuse xxxx Maksejõuetusametilt kahe kuu möödumisel järelepärimise esitamisest ja selle võrra on menetlus pikenenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 150

lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 02.07.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 19,5 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku tasu summas 2246,40 eurot (selle hulgas käibemaks). Ajutise halduri kulud sisalduvad tasus. 14.10.2021 esitas ajutine pankrotihaldur täpsustatud ajutise pankrotihalduri tasu taotluse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri töö hulk selles menetluses 27 tundi tunnitasuga 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud sisalduvad tasus. Kokku ajutise halduri tasu koos maksudega ja kuludega 3110, 40 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitab tööaruande, millest nähtub, et kohtuistungi järgselt lisandub 8 töötundi 10 minutit, mis on seisnenud kohtuistungi järgses suhtluses võlgniku ja võlausaldaja esindajatega, võlgniku täiendav varade ja kohustuste selgitamine, menetlusliku olukorra selgitamine 3,5 tundi, võlgniku poolt xxxxxxxx kohtule esitatud dokumentidega, teabega tutvumine võlgniku majandusliku olukorra kohta 1 tund, võlgniku ja võlausaldaja esitatud dokumentidega tutvumine, kohtule päringu koostamine ja kohtu päringule vastamine 3 tundi 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu 24 töötunni eest

§ 23

lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 96 eurot ühe töötunni eest, mis jääb

§ 23lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse.

Tasu katab ka bürookulud, side- ja reisikulud. Kohtu hinnangul on selle menetluse asjaolusid ja eripära arvestades põhjendatud rakendada tunnitasu 96 eurot. Tasu arvestamise aluseks olevat aega ei pea kohus kogu ulatuses 14 põhjendatuks, s.o. osas, mis puudutab kohtuistungi järgset suhtlust esindajatega, täiendavat varade ja kohustuste selgitamist, kuna selle kohta menetluslik väljund puudub ja selle järgi on puudunud ka vajadus. Kohus peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Põhjendatuks ei pea kohus ka võlgniku ja võlausaldajate poolt kohtule esitatud teabe ja dokumentidega tutvumist, kohtu päringule vastamist 3 tunni 40 minuti ulatuses, lugedes põhjendatuks ajakulu 2 tundi. Kokku ajakulu 24 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Ajutise halduri tasu kujuneb järgmiselt: tasu 24 töötunni eest tunnitasuga 96 eurot tund- on tasu 2304 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20% ehk 460,80 eurot. Kokku tasu 2764,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist Advokaadibüroole Pormeister OÜ, mis on

§ 23lg.6 kohaselt lubatav.

Kohus kontrollis, et Advokaadibüroo Pormeister OÜ on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu büroole välja maksta koos käibemaksuga, kõik kogusummas 2764,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 15