lg 2, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Maarjo Kohjus (isikukood: 39907196024; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxx ; karistatus: 18.02.2021 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 järgi, karistuseks vangistus 6 kuud,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Maarjo Kohjuse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5 päeva ning lõplik karistus 5 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel kuulus mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 25 päeva vangistust ning ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistust jäi tingimisi kohaldamata, katseaeg 1 aasta 6 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Maarjo Kohjus süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi.
lg 1 alusel mõista Maarjo Kohjusele raskeima sätte, s,o
lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-11.09.2021 ja vahi all viibimise aeg 13.09.-11.11.2021, s.o 2 (kaks) kuud mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Maarjo Kohjusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2021 otsusega Maarjo Kohjusele mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viis) kuud vangistust võrra ning mõista Maarjo Kohjusele liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada Maarjo Kohjusele mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud üldkasuliku tööga 450 (nelisada viiskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Maarjo Kohjus kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Maarjo Kohjusele
Määrata Maarjo Kohjusele
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-20-6744
lg 2 järgi, juhtis uuesti 10.09.2021 kella 07:00 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Heimtali tee 5. kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,19 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Maarjo Kohjus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt
järgi, mis seisnes selles, et tema, olles 05.05.2019 ja 05.09.2020 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, juhtis taas 10.09.2021 kella 06:50 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Heimtali tee 5. kilomeetril mootorsõidukit Seat Alhambra registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
§-de 424 lg 2 ja 423¹ järgi.
lg 1 alusel mõista Maarjo Kohjusele raskeima sätte, s.o
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Maarjo Kohjuse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-11.09.2021 ja vahi all viibimise aeg 13.09.-11.11.2021, s.o 2 kuud ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 10 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.02.2021 mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud.
lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 450 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Maarjo Kohjus
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt
lg 2 p 2 on Maarjo Kohjus kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Maarjo Kohjus on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Maarjo Kohjuse kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 344,40 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1325,40 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 344,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Maarjo Kohjus on kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.09.2021 ja viibinud vahi all 13.09.11.11.2021, seega on Maarjo Kohjus viibinud eelvangistuses 2 kuud.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.