Obsah (7)
§ 424§ 4231§ 280§ 65§ 76§ 75§ 74KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2 Kriminaalasi Menetlustoiming nr 1-18-3894 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega
§ 424
lg 2,
§ 4231
ja
§ 280
lg 2 järgi, karistuseks
§ 65lg 2 alusel liitvangistus 5 aastat 8 kuud ja 21 päeva.
Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega vabastatud
§ 76
lg 5 vangistusest tingimuslikult enne tähtaega, määratud katseaeg kuni 26.01.2024 ning käitumiskontroll 18 kuud. Määratud T. Pajumäele käitumiskontrolli ajaks
§ 75
lg 1 kontrollnõuded ja lisakohustused: sh kohustus mitte tarvitada alkoholi, registreerida ennast Töötukassas või otsida endale töökoht, alluda 6 kuuks elektroonilisele valvele. Katseaja lõpp 26.01.2024, käitumiskontrolli lõpp 22.07.2022 Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik vesta.golding@just.ee) Süüdimõistetu/kriminaalhooldusalune TOOMAS PAJUMÄGI isikukood 38606216013; määratud elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Kohtulahend Vesta 10. jaanuar 2022 Golding (e-post: RESOLUTSIOON Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja määrata Toomas Pajumäele
§ 75
lg 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on T. Pajumäel alkoholi tarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus T. Pajumäe poolt antud alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. 1
(4)Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Toomas Pajumägi on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.05.2018 otsusega
§ 424
lg 2,
§ 4231
ja
§ 280lg 2 järgi, liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud.
Karistust suurendati
§ 65
lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsusega nr 1-17-6422 mõistetud ärakandmata vangistuse 3 aasta 1 kuu 21 päeva võrra ning loeti T. Pajumäele kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 5 aastat 8 kuud 21 päeva (tl 56-59). Otsus jõustus 23.05.2018. 2. Tartu Maakohtu 06.07.2020 määrusega vabastati T. Pajumägi vanglast ennetähtaegselt (tl 114120).
§ 76lg 5 alusel määrati T.
Pajumäele vabanemisel katseaeg tema karistusaja lõpuni ehk kuni 26.01.2024 ning allutati ta 18 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile. Ta peab täitma
§ 75
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-de 2, 4 ja 9 tulenevaid kohustusi, s.o tal on alkoholi tarvitamise keeld, ta pidi otsima endale töö või registreerima ennast Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vabanemisest ja alluma elektroonilisele valvele kestusega 6 kuud, alates elektroonilise järelevalve seadme tema keha külge kinnitamisest. Kohtumäärus jõustus 22.07.
- Tartu Maakohtu 02.03.2021 määrusega nr 1-18-3894 pikendas kohus T. Pajumäele Tartu Maakohtu 6.07.2020 määrusega nr 1-18-3894 määratud käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra, s.o kuni 22.07.2022, jättes kehtima talle kõik 06.07.2020 määrusega rakendatud kohustused (tl 173-176).
- Kriminaalhooldusametnik on 30.12.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu T. Pajumäe kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et T. Pajumägi on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.12.2021 seoses väljakutsega Tartu linnas T. Pajumägi ning indikaatorvahendiga tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta (tl 178-180).
- Ettekandest nähtub, et T. Pajumäe keha külge ja tema elukohta paigaldati 22.07.2020 elektroonilise valve seade. Nimetatud kuupäeval tutvustati ka reegeid ja juhiseid seoses elektroonilise valvega ning isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus 28.07.
- Kokku on T. Pajumäega toimunud 16 registreerimist, 11 korral on isik kokkulepitud ajal registreerimisele tulemata jätnud. Enamus kordadel on põhjuseks töötamine Eesti erinevates paikades olevatel tööobjektidel. Töötamise registri andmetel töötab T. Pajumägi alates 17.05.2021 ekskavaatorijuhina ettevõttes Rapla Truck Service OÜ. Isikule on registreerimiskohustuse rikkumise eest koostatud kaks kirjalikku hoiatust. T. Pajumäele on selgitatud, et töötamine võib olla aktsepteeritav põhjus registreerimisaja muutmiseks, kuid seda tingimusel, et hooldusalune teavitab sellest eelnevalt ametnikku telefonitsi või töövälisel ajal e-posti teel. Samuti peab tööandja töögraafiku erakorralist muutumist kinnitama. Planeeritud registreerimise puhul 27.12.2021 isik seda tegi, väites, et varasemalt ei saanud ta aru kuidas peaks toimima, kui töögraafik äkki muutub.
- Kriminaalhooldajale teatati 04.12.2021 politsei e-postilt epolitsei@smit.ee (tl 181), et T. Pajumägi on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumise tuvastas ametnik A. Süvalep Tartu linnas, kui kontrollis hooldusalust, kes viibis auto tagaistmel. PPA saatis 08.12.2021 2
(4)indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 182-183p), millest nähtub, et T. Pajumäel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta.
- Registreerimisel 09.12.2021 antud seletuses põhjendas T. Pajumägi alkoholi tarvitamist naabrimehe sünnipäevaga (tl 183). Suusõnaliselt väljendas T. Pajumägi kahetsust, et alkoholi tarbis. Enda sõnul teeb ta seda väga harva, aga alati on sellel tagajärjed. Hooldusaluse sõnul on ta eelmisest kohtuistungist järeldused teinud ning püüab kontrollnõudeid võimalikult hästi täita. Isik on valmis vereanalüüside tegemisega tõestama, et tegelikkuses tarbibki alkoholi väga harva. T. Pajumägi ei eita ega püüa kuidagi pisendada oma eksimusi. Registreerimiskohustuse rikkumisi ei osanud varasemalt teisiti lahendada, sest tööd kaotada kindlasti ei tahtnud, aga missugustel tingimustel on eelnev teavitamine (samuti tööandja kinnitus töögraafiku muutuste kohta) aktsepteeritav, ei saanud aru. Väidetavalt nüüdseks on selle selgeks saanud.
- Kriminaalhooldaja märgib, et T. Pajumägi on rikkunud talle kohtu poolt määratud olulist kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik ei eita ega õigusta rikkumist ning on seisukohal, et regulaarne vereanalüüsi tegemine alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks distsiplineeriks teda nii, et ta üldse enam alkoholi ei tarvitaks. Seega tuleb tõdeda, et ainuüksi keeld mitte tarvitada alkoholi on ebapiisav meede isiku alkoholitarbimisharjumuste muutmiseks. Lähtuvalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku määrata T. Pajumäele
§ 75
lg 4 alusel täiendav lisakohustus kuni käitumiskontrolli lõpuni teha ametniku poolt kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT määramiseks). KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada.
- KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
§ 74
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
§ 75
lg 4 alusel kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. 11. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning rikkumise kirjeldust ja asjaolu, et T. Pajumägi on avaldanud kriminaalhooldajale, et talle võiks olla alkoholi tarvitamise vältimiseks distsiplineerivaks abiks regulaarse vereanalüüsi tegemise kohustus, rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja määrab T. Pajumäele
§ 75
lg 2 p 4 alusel lisakohustuse teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on T. Pajumäel alkoholi tarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus T. Pajumäe poolt antud alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse 3
(4)vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Tuleb märkida, et tegemist on juba teistkordse erakorralise ettekandega aastase perioodi jooksul, mille põhjuseks alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Sealjuures osundab kohus, et T. Pajumägi ei või alkoholi tarbida isegi mõistlikus või mistahes koguses. Kohus märgib, et CDT näitude fikseerimine ei saa asendada regulaarseid kriminaalhooldaja kontrollkäike, kuid on eelduslikult üheks täiendavaks lisamehhanismiks alkoholi tarbimise keelu nõude täitmise tagamiseks. 12. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 4
(4)