Obsah (17)

§ 175§ 171§ 164§ 66§ 22§ 163§ 162§ 168§ 65§ 23§ 165§ 170§ 169§ 173§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2022. a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1649 Tsiviilasi S. G. (pankrotis) pankrotimenet

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisikul (S. G.l) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
2. novembril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
3. S. G.l esitada üks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 10.01.2023, järgnev 10.01.2024, jne.
4. Avaldada teade S. G. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lgle 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada tasu ja kulusid puudutavas osa kohta. Asjaolud Harju Maakohtu 09.03.2016 määrusega kuulutati välja S. G. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn. Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega kinnitati pankrotimenetluses jaotusettepanek. 1.11..2021 esitas pankrotihaldur Martin Pärn kohtule S. G. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning taotluse, milles palub lõpetada S. G. (pankrotis) pankrotimenetlus. Kinnitada pankrotimenetluse kulud kokku summas 573,38 eurot. Määrata pankrotihalduri halduri tasuks 2400 eurot koos km-iga ning väla maksta see kohtu deposiidist. Väljamaks teostada OÜle Advokaadibüroo Naur & Pärn, mille kaudu haldur tegutseb. Vabastada Martin Pärn halduri kohustustest. Algatada S. G. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivara moodustas võlgniku sissetulek tema mittearestitavat sissetulekut ületavas osas ja pankrotivaraks olnud Harju Maakohtu 17.12.2018 jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-172 3715 tulenev nõue summas 31 482,82 eurot Ž. G. vastu on 18.10.2021 lõppenud enampakkumisel müüdud alghinnaga 500 eurot. Intressidena laekus võlgniku arvele 0,19 eurot.
2. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded- puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis- puudub. Massikohustused- tulumaks intressidelt 0,04 eurot. Pankrotimenetluse kulud: Menetluskulud – puuduvad. Ajutise pankrotihalduri tasu- 540 eurot (sh käibemaks 90 eurot) – kinnitatud pankrotimäärusega ja hüvitatud osaliselt summas 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi arvelt ja summas 63,60 eurot (s.h käibemaks10,60 eurot) pankrotivara arvelt. Haldur viis läbi ja osales esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul ning koostas vastavate koosolekute protokollid. Samuti tegeles haldur esitatud nõude kontrollimisega, koostas ja esitas kohtule ettepaneku jätta pankrotitoimkond moodustamata, koostas

§-s 132 sätestatud aruande, jaotusettepaneku,

§-s 66, §-s 158 ja §-s 165 sätestatud aruanded ning käesoleva aruande. Haldur taotles ka kohtutäiturilt võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluse lõpetamist ning suhtles võlgniku ja võlausaldajaga. Haldur koostas ja esitas hagi võlgniku abikaasa Ž. G. vastu abieluvaralepingu/ühisvara jagamise kokkuleppe osalise tagasivõitmise ja põhiosa 25 000 euro väljamõistmise nõudes. Harju Maakohus rahuldas hagi tsiviilasjas nr 2-17-3715 tehtud 17.12.2018 otsusega. Haldur vaidles vastu kostja esitatud apellatsioonkaebusele ja Tallinna Ringkonnakohus jättis selle rahuldamata. Kostja esitatud kassatsioonkaebust ei võetud Riigikohtu poolt menetlusse. Haldur esindas ennast tsiviilasjas nr 2-17-3715 ise. Hinnanguliselt kulus eeltoodud ülesannete täitmiseks vähemalt 22 tundi. Arvestades pankrotihalduri tunnitasu suuruseks 95 eurot, palun kohtul välja mõista pankrotihalduri tasuna OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks 2000 eurot (22 x 95 eurot, haldur vähendab tema poolt taodeldava tasu suurust 90 euro võrra 2000 euroni), millele lisandub käibemaks summas 400 eurot (kokku 2400 eurot koos käibemaksuga). Haldur palub tasu välja maksta OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kontole (büroo, mille kaudu haldur tegutseb) ja määrata see tasumisele kohtu deposiiti tasutud 2400 euro arvelt. Pankrotitoimkonna liikmete tasu - pole moodustatud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused3 eurot- tasutud pankrotivara arvelt. Halduri tehtud vajalikud kulutused- Halduri bürookulud 525 eurot (75 eurot kuus) X UÜ-le (kulu hüvitamata), AS X kaardi hooldus- ja ülekandetasud ning limiidi muutmise tasu kokku 9,14 eurot. AS X täiendavad tasud kokku 39,24 eurot. Kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 66

lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ja

§ 66

lg 3 kohaselt jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Eeltoodust tulenevalt palub haldur kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 573,38 eurot. Pankrotiseaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa- § 30 alusel on deposiidina makstud 16.11.2016 X BANK A/S EESTI FILIAAL poolt 2400 eurot.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel on tehtud väljamaksed I järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotiste alusel on tehtud järgmised väljamaksed II järgu nõuete osas: X OÜ sai makse summas 1009 eurot. Jaotise alusel on tehtud väljamaksed III järgu nõuete osas: puuduvad. 3
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed puudusid.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub ning võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara haldurile teadaolevalt enam ei ole (nõudeõigus on võõrandatud).
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Valitsemisele kuulunud pankrotivara puudus.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. X OÜ-l on raha saamata summas 95 596,70 eurot. Algne võlausaldaja X Bank A/S Eesti filiaal teatas haldurile, et nõue on loovutatud X OÜ-le.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Haldur esitas hagi võlgniku abikaasa Ž. G. vastu abieluvaralepingu/ühisvara jagamise kokkuleppe osalise tagasivõitmise ja põhiosa 25 000 euro väljamõistmise nõudes. Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-17-3715 17.12.2018 otsuse (jõustus 16.10.2019) millega rahuldas hagi ja muuhulgas mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot ja viivise põhinõudelt (25 000 eurot) otsuse tegemise seisuga, s.o seisuga 11.12.2018 summas 3590 (kolm tuhat viissada üheksakümmend) eurot ja alates 12.12.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõisteti kostjalt Ž. G.´lt hageja S. G. (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärn´a kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1000 (üks tuhat) eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Rohkem ei kavatse haldur hagisid esitada.
7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud - puudusid.
8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgniku X AS arvelduskontol nr EExxx on 541,55 eurot (kontol olevast rahast on 16 eurot võlgniku mittearestitav sissetulek) ning see on piisav, et tasuda haldurile kulu summas 525 eurot.
9. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Haldurile teadaolevate andmete põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

12. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses. Haldurile teadaolevalt käesoleval juhul algatamata jätmise aluseid ei esine. Tulenevalt sellest, et võlgnikul ei ole ülalpeetavaid on tema mittearestitava sissetuleku suurus 2021.a. 584 eurot ühes kuus. Võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat ja seega ta soovib ise täita usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest, et võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat võib jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Martin Pärna poolt S. G. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused 4 Pankrotiseaduse (

) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne

1. aasta
2. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
3. aasta
4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
5. peatüki
6. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
7. aasta
8. jaanuarini. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. S. G. (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 1.11.2021.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et S. G. (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S. G. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ja ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1-1 sätestatust. Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ja halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (

§ 65lg 1-1).

Halduri kinnitusel kulus eeltoodud ülesannete täitmiseks vähemalt 22 tundi (22 x 95 eurot, haldur vähendab tema poolt taodeldava tasu suurust 90 euro võrra 2000 euroni), millele lisandub käibemaks summas 400 eurot (kokku 2400 eurot koos käibemaksuga). 5 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta summas 2400 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus S. G. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Martin Pärna töötasuks 2400 eurot (koos KM-iga). Halduri taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist koihtu deposiisid olevate vahendite ulatuses summas 2400 eurot. Väljamaks teostada OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mille kaudu haldur tegutseb (konto nr EExxx). Pankrotivaras puuduvad rahalised vahendid taotletava halduri tasu väljamaksmiseks. Võlausaldaja X BANK A/S EESTI FILIAAL on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2400,00 eurot, mille arvelt palub haldur rahuldada oma tasu taotlus. Halduri tasu summas 2400 eurot (koos km-iga) mõista välja võlausaldaja X BANK A/S EESTI FILIAAL poolt 16.11.2016.a. kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud vahendite arvelt.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada vajalikud ja põhjendatud kulud summas 573,38 eurot. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 573,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud jätta võlgniku kanda. Tulenevalt eeltoodust kuulub S. G. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Martin Pärn S. G. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine S. G. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. S. G. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S. G. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 6 Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. G. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat, seega on võlgnik pankrotihaldurile avaldanud, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 1. juulil, esimene aruanne tuleb esitada 1. juuliks 2022. a, järgnev 1. juuliks 2023, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt S. G. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (S.

G. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab S.

G. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 7

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 8