Obsah (18)

§ 424§ 347§ 1572§ 344§ 345§ 209§ 65§ 74§ 68§ 50§ 24§ 121§ 73§ 16§ 56§ 64§ 55§ 4

1-21-2663 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2663 (21278000126) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistung

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Toomas Helstin, isikukood: 36804082773; kannab karistust XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX (XXX, XXX); tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.10.2020 – 10.10.2020, vahistatud 28.01.2021 – 21.06.2021) karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalkaristusi 2 (viimati Harju Maakohtu 11.05.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3339

§ 347

lg 1 - § 22 lg 3,

§ 1572

,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi liitkaristusega

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 26 päeva, millest vabastati

§ 74alusel 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga.

22.01.

1. a määrusega pikendati katseaega 8 kuud ning 27.01.
2. a määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele – määrus jõustunud 22.06.2021) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
3. Toomas Helstin süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Toomas Helstinile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1-21-2663 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Toomas Helstini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 09.10.2020 – 10.10.2020 ning 28.01.2021 – 21.06.2021, s.o 4 kuud ja 25 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. 4.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.05.2018.

a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27.01.

1. a määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, mille ärakandmata osa seisuga 18.11.
2. a on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) päeva vangistust algusega 19.11.
3. a. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Toomas Helstinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Toomas Helstinit loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Toomas Helstinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu summas 1152 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
3. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Toomas Helstinil tasuda menetluskulud kokku 2028 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 169 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700047822 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-2663“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus 2 1-21-2663
6. Toomas Helstinit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

T. Helstinit on Harju Maakohtu 28.05.2012. a otsusega nr 1-12-5247 karistatud

§ 424järgi.

Ta juhtis XXX kella 19.20 paiku XXX XXX vallas XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l kohta. Samuti juhtis ta XXX kella 10.25 paiku XXX XXX vallas XXX alevikus XXX juurest kuni peatumiseni XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,94 mg/l kohta. T. Helstin rikkus LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused 2. Esmalt tuvastab kohus sündmuste faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teod (I), seejärel mõistab süüdistatavale karistuse (II) ning viimasena lahendab menetluskulude küsimuse (III). (I) 3. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424lg 1 kohaselt karistatav.

1. T. Helstinit süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis XXX XXX linnas. Kriminaaltoimikusse kogutud tõendid kinnitavad seda etteheidet ning ka süüdistatav ise tunnistab teo toimepanemist.
2. Politseiametnik P. I. sõnul (tl 14-15) täitis ta XXX kella 19.20 ajal XXX aadressil XXX tööülesandeid. Ta peatas kontrolliks XXX suunas liikunud mootorsõiduki XXX reg-nr XXX, mida juhtis T. Helstin. Dokumente kontrollides tundis ta juhi suust alkoholilõhna. Indikaatorvahendi näit oli 1,05 mg/l ja tunnistaja kutsus välja patrulli, mille varustuses oli tõenduslik alkomeeter. Patrullpolitseinik P. P. mõõtis ajavahemikul 19.53-19.58 T. Helstini joobeks 0,85 mg/l. Tõendusliku alkomeetri XXX väljatrüki (tl 10) kohaselt on XXX ajavahemikus kell 19.53 – 19.58 toimunud kahel mõõtmisel olnud T. Helstini alkoholijoobeks vastavalt 0,96 mg ja 0,94 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, oli T. Helstini alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 mõttes jälgitav, sest mõõtmist on teostanud pädev mõõtja P. P. (tl 13), kes kasutas taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus XXX) (tl 11) ja järgis mõõtemetoodikat. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 19) kohaselt kõrvaldati T. Helstin XXX kell 19.30 XXX linnas aadressil XXX mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhn juhi suust) ning tema juhitud sõiduk XXX reg-nr XXX teisaldati hoiukohta (tl 20).
3. T. Helstin taotles 08.11.2021 toimunud kohtuistungil enda ristküsitlemist, tunnistas enda tegusid ja avaldas kahetsust (kohtutoimik tl 124). XXX toimunud episoodi kohta selgitas T. Helstin, et veetis sellele eelneva öö XXX bensiinijaamas autos ning jõi sooja saamiseks kokku maksimaalselt kolmveerandi 0,5L viinapudelist. Alkoholi tarvitas ta umbes kuni kella 5ni öösel (kohtutoimik tl 7 ja pöördel). XXX õhtul XXX XXX peeti ta aga laeva järjekorda asudes politseiametnike poolt kinni. Peale kahe erineva koeraga auto läbivaatust paluti alles kõige viimases järjekorras puhuda alkomeetrisse. Näit osutus positiivseks ja oli 0,85 mg/l. Tund 3 1-21-2663 aega hiljem näitas tõenduslik alkomeeter sama. Kuigi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse on põhjuseks märgitud alkoholilõhn juhi suust, ei täheldanud T. Helstini hinnangul politseiametnikud eelnevalt üsna pika aja jooksul temaga suheldes ei alkoholilõhna ega selle levikut tema suust. Samuti ei küsitud temalt alkoholi tarbimise kohta, vaid kästi pidevalt millelegi alla kirjutada, külmast värisedes ja pimedas nägemata millele ta alla kirjutab. Samuti ei lugenud keegi talle ette dokumentide sisu. Talle jäi üldse arusaamatuks, miks just talle lauskontrolli tehti, sest ta ei täheldanud, et ühtegi teist sõidukit oleks kontrollitud. Sõidukit juhtima asudes oli ta ise veendunud, et selleks ajaks on alkohol organismist kadunud ning ka tema enesetunne ei andnud mingit märki vastupidisest. Küll aga võis selliseks näiduks olla mitmeid põhjuseid: ta oli viimati söönud eelmise päeva hommikul, viibis kaks ööpäeva külmas autos ja oli praktiliselt magamata, tal on XXX ning viimaste analüüside kohaselt olid ka XXX näitajad murettekitavad, mistõttu ei saa välistada, et tegemist võis olla XX ehk et tema XXX lihtsalt ei suutnud XXX (kohtutoimiku tl 124 pöördel - 125).
4. Kuigi süüdistatav tunnistab ennast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi ning kinnitab ka tuvastatud alkomeetri näitu, ei tekkinud kohtul istungi käigus arusaamist selles, et T. Helsitinil oleks toimepandu suhtes mingigi enesekriitika. Ta teeb etteheiteid politseiametnike tegevusele, põhjendab joobeseisundit tervislike (XXX, XXX) ja olmeliste (söömata, magamata) probleemidega. Fakti, et T. Helstin oli tarbinud kanget alkoholi, tõendavad tema enda ütlused. Seda, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis, tõendavad nii tõendusliku alkomeetri väljatrükk kui ka politseiametniku ütlused. See, et T. Helstini meelest politseiametnikud temaga suheldes alkoholilõhna ei tundnud, on tema subjektiivne arvamus ega riimu asjas kogutud tõenditega. Nimelt on suust tulevat alkoholilõhna kirjeldanud politseiametnik oma ütlustes, märkinud selle ära sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 8). Lõppkokkuvõttes ei oma tähtsust kas politseiametnik tundis alkoholilõhna või mitte, kuivõrd

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust ning need koosseisutunnused on T. Helstini teos üheselt tuvastatud ja nõuetekohaselt tõendatud.

1. Samuti süüdistatakse T. Helstinit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises XXX XXX XXX vallas XXX alevikus.
2. Abipolitseinik M. P. sõnul (tl 24-25) teostas ta sellel päeval koos M. J. XXX liiklusjärelevalvet. Kella 10.25 ajal märkas ta XXX XXX juures suunaga XXX poole sõidukit XXX reg-nr XXX, mis sõitis põhjendamatult aeglaselt ning millel puudus politsei andmebaasist kontrollides kehtiv ülevaatus. Sõiduk peatati sinise-punase märgutulega kell 10.28 XXX juures. Sõidukit juhtivaks isikuks tuvastati T. Helstin, kes viibis sõidukis üksi ning kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Toomase sõnul oli ta just viina joonud. Indikaatorvahendi XXX näitas joobeks 1,15 mg/l ning tõendusliku alkomeetri lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,94 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Tõendusliku alkomeetri XXX väljatrüki (tl 27) kohaselt on XXX ajavahemikus kell 10.49 – 10.57 toimunud kahel mõõtmisel olnud T. Helstini alkoholijoobeks vastavalt 1,04 mg ja 1,07 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli T. Helstini alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 0,94 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 p 1 mõttes jälgitav, sest mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M. J. (tl 141-142), kes kasutas taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr XXX) (tl 140) ja järgis mõõtemetoodikat. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 28) kohaselt kõrvaldati T. Helstin XXX kell 10.28 XXX, XXX, XXX vald, XXX mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhn juhi suust, ebakindel sõidustiil) ning tema juhitud sõiduk XXX reg-nr XXX teisaldati hoiukohta (tl 29). T. Helstin peeti kahtlustatavana kinni (tl 30-32). 4 1-21-2663
3. Kohtuistungil selgitas T. Helstin, et oli eelmisel õhtul kuskil 12 ajal lõpetamas erinevaid dokumente ja tarbis selle kõrvale viina mahlaga, suhteliselt lahjat kokteili. Kokku võis ära juua pool või kolmveerand pudelit, lisaks kui öösel WC-käis, võis juua pooliku, põhimõtteliselt põhja peal oleva siidri. Järgmisel hommikul kella 10 paiku läks ta asju ajama ning peeti umbes 10 minutit peale kodust lahkumist kriminaalse joobega kinni. Selleks ajaks oli ta jõudnud käia poes, kust ostis õhtuks sõbra juurde kaasa alkoholi ja karastusjoogi, kuna peab XXX tõttu palju jooma. Mingil põhjusel läksid need pudelid tal aga sassi – poest väljudes istus ta rooli, keeras maha viinapudeli korgi ja jõi seda. Enda hinnangul jõudis ta paar lonksu võtta enne kui see maitse talle teadvusesse jõudis. Siis keeras ta korgi peale tagasi ja viskas viinapudeli istme taha põrandale, pärast mida peetigi ta juba kinni (kohtutoimik lk 5).
4. Lühimenetluses lahendatakse kriminaalasi toimiku materjalide alusel. Erandina võib siiski süüdistatav kohtulikul uurimisel taotleda KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel enda ülekuulamist. Sama sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293 sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-2891 (KrMS § 293 lg 1). Eeskätt järeldub sellest, et süüdistatav kuulatakse üle ristküsitluse vormis (KrMS § 288), mis võib vajadusel tuua kaasa tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimise (KrMS § 289) ja seepärast võimaluse, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning tema ütlused jäetakse täielikult või osaliselt kriminaalasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (RKKKo 1-17-1629/44 p 9).
5. Prokurör taotles kohtult süüdistatava kohtueelse menetluse ütluste avaldamist, kuna istungil antud ütlustes on vastuolu selles, kuidas T. Helstin ise selgitab alkoholi tarvitamist. Kohtueelses menetluses ütles ta: „Ma ei tea, miks ma selle lonksu võtsin“. T. Helstini hinnangul on tegemist ühe ja sama asjaga ning siin sisulist vahet ei ole – ta ajas pudelid segamini ja ei tea miks ta jõi või miks need pudelid segi ajas (kohtutoimik lk 9). Kohtu hinnangul tuleb siinkohal teatavat vastuolu T. Helstini ütlustes jaatada. Süüdistatav on kohtueelses menetluses öelduga jätnud mulje, et ta lihtsalt ei tea ega oska selgitada miks ta autoroolis viina jõi, mitte, et see oleks toimunud suure janu tõttu ekslikult avatud valest pudelist joomisega. Pigem tundub, et T. Helstini kohtuistungil antud ütlused on kantud soovist taaskord enda tegu kuidagigi põhjendada. Samas ei muuda aga sellise vastuolu tuvastamine T. Helstini süüdistuse sisu, kuivõrd tema poolt

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteo koosseisu tõendavad nii politseiametniku ütlused, tõendusliku alkomeetri väljatrükk kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. See, kas T. Helstinil sel päeval tuvastatud kriminaalses määras joobe tekkimisele aitas kaasa eelmisel õhtul tarbitud kange alkohol, mõned viinalonksud vahetult enne kinnipidamist või kõik need asjaolud kogumis, ei muuda tema poolt toime pandud rikkumist. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on keelatud ja karistatav igal juhul. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et T. Helstin juhtis XXX kella 10.25 ajal mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. 13. Süüdistuse kohaselt on T. Helstinit varem karistatud samalaadse teo eest. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seega kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii õiguslik (isik on varem süüdi tunnistatud) või faktiline (rikkumised tuvastatakse ühes menetluses) (RKKKm 3-1-1-75-15 p 8). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (õiguslik retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes 5 1-21-2663 kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1-19-5146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune. 14. T. Helstinit on varasemalt karistatud

§ 424järgi Harju Maakohtu 28.05.2012.

a otsusega nr 1-12-5247 vangistusega 1 kuu ja 28 päeva, millest ta vabastati

§ 73lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga (tl 42-43).

Kuna T. Helstin pani uued kuriteod toime katseajal, siis moodustati Harju Maakohtu 11.05.2018. a otsuses nr 1-18-3339 talle

§ 65lg 2 alusel liitkaristus eelmise kohtuotsuse, s.o 28.05.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (tl 44-52). See karistus pöörati Harju Maakohtu 27.01.2021. a määrusega täitmisele (tl 59-65) ning määrus jõustus 22.06.2021 (tl 143-144). See tähendab, et T. Helstini varasem karistus

§ 424

järgi on käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtiv ning seega on tegemist nn õigusliku retsidiiviga. Samuti, kuna T. Helstini juhtis mootorsõidukit joobeseisundis nii XXX kui ka XXX, on tuvastatud ka nn faktiline retsidiivsus ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

15. Kohus on seisukohal, et T. Helstin pani mõlemad alkoholijoobes juhtimise episoodid toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T. Helstin oli mõlemal korral teadlik, et ta on eelnevalt tarbinud kanget alkoholi, ühel juhul toimus see suhteliselt vahetult enne kinni pidamist. Kohtu hinnangul pidi T. Helstin võimalikuks pidama, et võib veel joobes olla, ning möönis seda. XXX episoodi puhul pidi joobe suurust ja väidetavat tarvitamise aega arvestades manustatud alkoholi kogus olema märkimisväärne. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiselt tabamine ei olnud T. Helstinile esmakordseks juhtumiks – ta oli teadlik, et ta on varem joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud, mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvuse subjektiivne koosseis.

1. Kohus ei tuvastanud T. Helstini tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
2. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 6 1-21-2663 18.

§ 424

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse kuni 4 aastat.

§ 424

lg 4 kohaselt ei jäeta lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 19. Kohus loeb T. Helstini teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Tegemist on küll kahe

§ 424

koosseisu täitva rikkumisega (korduvus tuleb juba varasemast kohtuotsusest), kuid samas oli tema joove kriminaalse joobe tähenduses suhteliselt väike.

1. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T. Helstin on korduvalt avaldanud kahetsust. Karistuse kergendamiseks ei piisa aga paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Kohus T. Helstini kahetsuse siirusesse ei usu. Tema ütlustest nähtub selge eneseõigustamine ja katse otsida põhjuseid mujalt (nt kriminaalmenetluse ja karistusega makstakse talle millegi eest kätte, teisi autosid küll ei kontrollitud jne). T. Helstini erinevad otsitud põhjendused ja vabandused võimaldavad asuda seisukohale, et ta ei kahetse mitte niivõrd oma tegusid, kuivõrd nende toimepanemiselt tabamist.
2. T. Helstin on menetluse käigus läbivalt viidanud oma XXX. Isiku XXX seisundit on võimalik karistuse määramisel arvestada, kui see võiks mõjutada isikut edaspidi uute kuritegude toime panemisest hoiduma. Praegusel juhul see nii ei ole. XXX olukord ei ole takistanud teda alkoholi tarvitanuna autorooli istumast. XXX on kahtlemata kahetsusväärne, kuid vangistusseaduse § 52 kohaselt tagatakse vanglas kinnipeetavatele XXX. Samuti on täitmiskohtunikul tulenevalt KrMS §-st 425 võimalik teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja XXX otsuse alusel määrus süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta XXX.
3. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on T. Helstinil kehtivad kriminaalkaristused. Harju Maakohtu 27.01.2021 määrusest nähtuvad varasema karistuse täitmise asjaolud (lk 59-65). T. Helstinit on allutatud elektroonilisele valvele, mille tingimusi ta täita ei suutnud, samuti rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid. Karistust täitmisele pöörav kohtunik on märkinud, et T. Helstini käitumisviis on kriminaalhooldust takistav, see on teadlik ja eesmärgipärane ning lähtub vaid kriminaalhooldusaluse soovidest, jättes kõrvale kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ja kriminaalhoolduse eesmärgi üldse (lk 64). Selle määruse tehiolude kirjeldus kattub kohtu poolt istungil tajutuga. T. Helstini olemuslik suhtumine õiguskorda ja karistustesse on eitav. Ta leiab, et teda on karistatud ebaõiglaselt ning vaatamata korduvatele selgitustele ja uute võimaluste andmisele, käitub ta ikka nii nagu ise parasjagu paremaks peab.
4. T. Helstini suhtumine tema suhtes läbiviidavasse menetlusse haakub eelnevaga ja on väga mina-keskne. Ta leiab, et ametnikud oleksid pidanud hakkama uurima põhjuseid, miks ta mitu korda järjest alkoholi tarvitanuna rooli istub. Seejuures jätab ta selgelt kõrvale asjaolu, et liiklemisreeglid on kehtestatud kõigi teedel ja tänavatel liikuvate inimeste kaitseks ja alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima asumine suurendab liiklusõnnetuste tekkimise riski. Täiskasvanud süüdiv inimene peab suutma ennast sedavõrd juhtida, et oma tegevusega teiste inimeste elu, tervist ja vara ohtu ei sea. Kui ta seda teha ei taha, tuleb aktsepteerida tagajärgi. Läbi viidud kohtueelset menetlust võrdleb T. Helstin nõiajahi, avaliku lintšimise ja Põhja-Korea kõrgete sõjaväeametnike hukkamisega, mida mingil põhjusel tehakse õhutõrje kahuritega (kohtutoimik tl 129 pöördel). Kohtu hinnangul ei sisalda toimik viiteid süüdistatava ebakohasele kohtlemisele. Kohus prognoosib karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. 7 1-21-2663
5. T. Helstin on põhjalikult tutvunud kohtupraktikaga ning esitab näiteid selle kohta, kuidas sama joobeastmega on autot juhtinud isikutele määratud kergemaid karistusi. Esiteks märgib kohus, et karistus kujuneb kõigi

§-s 56 nimetatud asjaolude koosmõjul. See, et kahe isiku tegu täidab sama kuriteokoosseisu, ei tähenda automaatselt samasugust karistust. Teiseks on valdav osa süüdistatava viidatud kohtupraktikast tekkinud kokkuleppemenetluses. Selles menetlusliigis on süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröril võimalik karistuse määras kokku leppida. Kohus sekkub karistuse määra vaid juhul, kui see on seadusega vastuolus või ilmselgelt ebakohane. Nagu istungil kõlas, on T. Helstinile korduvalt pakutud kokkuleppemenetlust kui menetlusliiki, mida reeglina

§ 424asjades kasutatakse, kuid ta ei ole seda soovinud.

1. Seadus ja maksvusele pääsenud kohtupraktika võimaldab esialgu reageerida rikkumistele leebemalt ning individualiseerida karistusi viisil, mis põhjustab süüdimõistetule vähe kitsendusi. Kui aga inimene täidab kontrollnõudeid valikuliselt ja jätkab uute kuritegude toime panemist, muutub reaalne vangistus ainsaks võimalikuks alternatiiviks.
2. Prokurör küsis süüdistatavale karistuseks 1 aasta pikkust vangistust. Arvestades

§ 424

lg 2 karistusraame, on tegemist sanktsiooni alumisele neljandikule vastava karistusega. Kuna tegemist on nii juriidilise kui ka faktilise retsidiiviga ning karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb, on tegemist leebe taotlusega. Kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada (RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.6). Taotletud karistuse määr on veel vastuvõetava määra piiril ja kohus ei pea vajalikuks sellest hälbida ja eraldi põhjendamiskohustust rakendada. 27. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus T. Helstini süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta vangistust. 28. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu pikkuse vangistuseni. 29.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. T. Helstin peeti esmalt kahtlustatavana kinni XXX ning vabastati XXX (tl 3-4). Seejärel peeti T. Helstin kahtlustatavana kinni XXX (tl 3032) ning vahistati Tartu Maakohtu 29.01.

1. a määrusega kaheks kuuks (tl 75-79). T. Helstini vahi all pidamise tähtaega pikendati Tartu Maakohtu 26.03.
2. a määrusega ning kriminaalasja arutav kohus jättis tõkendi vahistamise 26.04.
3. a kohtu alla andmise määrusega muutmata kuni kohtulahendini. T. Helstinile Harju Maakohtu 11.05.
4. a otsusega mõistetud vangistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.01.
5. a määrusega, mis jõustus 22.06.
6. Seega asus T. Helstin talle Harju Maakohtu 11.05.
7. a otsusega mõistetud ning 27.01.
8. a määrusega täitmisele pööratud karistust kandma alates selle jõustumisest, s.t alates 22.06.
9. Järelikult on ta eelvangistuses viibinud 09.10.2020 – 10.10.2020 ja 28.01.2021 – 21.06.2021, s.o 4 kuud ja 25 päeva. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest jääb eelvangistuse maha arvestamisel järgi 3 kuud ja 5 päeva vangistust. 30.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. 8 1-21-2663

1. T. Helstinit on viimati karistatud Harju Maakohtu 11.05.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3339 vangistusega 2 aastat, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 28.05.2012.

a otsusega nr 1-12-5247 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning arvestati

§ 68lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 1 päev.

Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti T. Helstinile selle kohtuotsusega 2 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust, millest ta vabastati

§ 74alusel 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga (tl 44-52).

Tallinna Ringkonnakohtu määrusega pikendati eelnimetatud katseaega 8 kuu võrra, s.o kuni 11.03.2021 (tl 53-58). Harju Maakohus pööras 27.01.2021. a määrusega nr 1-18-3339 T. Helstinile mõistetud 2 aasta 1 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse täitmisele (tl 59-65). See määrus jõustus 22.06.2021, kui Riigikohus jättis T. Helstini kaitsja määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 143-144). Seega tuleb T. Helstinile moodustada liitkaristus

§ 65lg 2 alusel, kuivõrd T.

Helstin pani enne eelmise karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo.

1. Eelnevast tulenevalt suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 3 kuu ja 5 päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu 11.05.
2. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27.01.
3. a määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, mille ärakandmata osa seisuga 18.11.
4. a on 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista seega 2 aastat ja 4 päeva vangistust algusega 19.11.
5. a.
6. T. Helstinil on olemas kehtiv juhtimisõigus (tl 67) ning ta pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

§ 424

lg 2 p 2 näeb korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest obligatoorselt ette lisakaristuse kohaldamise, mille määramisel arvestab kohus samuti isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisakaristus peab mõjuma muuhulgas ühiskonna turvalisust tagavalt ning arvestades, et T. Helstin juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes korduvalt, on kohtul küllaldane alus eeldada, et ta võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Arvestades, et liitkaristuse tõttu kannab süüdistatav arvestava pikkusega vangistust, loeb kohus küllaldaseks ja karistuse eesmärke täitvaks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

1. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida ka seda, et kuigi T. Helstin on õigesti viidanud asjaolule, et kohtupraktikas on viljeletud ka üksnes konkreetse kategooria juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole taoline lahendus käesolevas asjas võimalik. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas asutud seisukohale, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval (RKKKo 3-1-1-11-10 p 7 koos edasiste viidetega). T. Helstinil on väljastatud üksnes B-kategooria juhtimisõigus (tl 67), mistõttu ei saa kohus talle alles jätta määratlemata ajal tulevikus võib-olla tekkivat CE-kategooria juhtimisõigust. (III)
2. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
3. T. Helstini kaitsjale vandeadvokaat Rein Napale on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu kogusummas 373,20 eurot (tl 38-39, 80-82, 97-99, 100-102, 107-110). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja Gerda-Johanna Pello tasutaotlus ja mõisteti see välja 778,80 9 1-21-2663 euro ulatuses. Seega on T. Helstini kaitsjatele makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1152 (373,20 + 778,80) eurot.
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu on tulenevalt

§ 4lg-st 2 teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. T. Helstinilt tuleb seega välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot.

1. Riigile hüvitatavad menetluskulud on seega 2028 (373,20 + 778,80 + 876) eurot.
2. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude ajatamiseks ühe aasta peale. Prokurör vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub sellega ning arvestab asjaolu, et T. Helstinil tuleb talle liitkaristusena mõistetud reaalset vangistust kanda veel mõnda aega, mistõttu on ka tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus T. Helstinile võimaluse KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 2028 eurot igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 10