4-21-4364 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-4364 Kohtunik Urmas Reinol

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu määrus

1. Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määrusega jäeti läbi vaatamata Aksel Liivaku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.10.
4. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,21,013251, millega karistati A. Liivakut LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Maakohus märkis, et

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Praegusel juhul ei ilmunud A. Liivak 08.12.2021 kohtuistungile, kuigi temale saadetud ja tema poolt kättesaadud kutses oli kirjas kaebuse kohtuliku arutamise aeg ja koht. Samuti oli kutses märgitud, et A. Liivak on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning teavitatud ilmumata jäämisel kaebuse läbivaatamata jätmise võimalusest

§ 126lg 2 alusel.

A. Liivak ei teavitanud kohut ilmumata jäämise põhjustest. Kohtuistungil ei lükatud kaebuse arutamist edasi. 1 Määruskaebus

1. A. Liivak esitas
2. detsembril
3. a ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vabandab siiralt, et ei ilmunud õigeks ajaks 08.12.2021 kohtusaali. Mitte ilmumise põhjusteks olid A. Liivaku kinnitusel ilmastiku- ja teeolud, mis raskendasid auto käivitamist ja ka hiljem sellega liiklemist. A. Liivak möönab, et talle võib süüks panna asjaolu, et ta sellest kohut varem ei teavitanud, kuid seda ainult eesmärgil jõuda siiski õigeks ajaks. A. Liivak loodab, et talle antakse uus võimalus selgitamaks septembrikuus juhtunut. Kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Tallinna Ringkonnakohus andis
5. detsembril
6. a tähtaja kuni
7. jaanuarini
8. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 3.
10. jaanuaril
11. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja Silvia Kuller ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha määruskaebuse kohta, milles leiab, et A. Liivaku määruskaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja märgib, et kuivõrd kaebaja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, siis pidi ta ka teadma, kui palju kulub tal aega oma kodust kohtumajja jõudmiseks. Samuti ei saanud talle olla üllatuseks, et detsembrikuus võivad Eestis valitseda keerulised teeolud. Seega pidi A. Liivak sellise võimalusega arvestama ja sellest tulenevalt varasemalt teele asuma. Kuivõrd menetlusaluse isiku ilmumine istungile oli kohustuslik, kuid sellest hoolimata ta istungile ei ilmunud, siis lähtudes

§ 126lg 2 sätestatust jättis maakohus täiesti õigesti A.

Liivaku kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtuväline menetleja, et vaidlustatav maakohtu määrus on põhjendatud ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta A. Liivaku määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis A. Liivaku kaebuse läbi vaatamata viitega

§ 126

lg 2.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole

§ 125alusel edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

A. Liivak ei ole antud juhul määruskaebuses eitanudki seda, et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt ei ilmunud ta õigeaegselt kohale halbade ilmastiku- ja teeolude tõttu, mis raskendasid auto käivitamist ja sellega liiklemist. Ringkonnakohtu hinnangul on aga oluline asjaolu, et lisaks sellele, et isik ei ilmunud kohtuistungile, ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks kohut oma hilinemisest ja selle põhjustest teavitanud ning taotlenud nt istungi edasilükkamist. Seega ei teavitanud A. Liivak kohut sellest, et tal ei õnnestu kohtuistungile õigeaegselt ilmuda või et tal esineks mõjuv põhjus mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta A. Liivaku kaebus läbi vaatamata. Tulenevalt määruskaebuses toodust, mille kohaselt justkui esines isikul mõjuv põhjus kohtuistungile õigeaegselt mitteilmumiseks – halvad ilmastiku- ja teeolud, mis raskendasid nii auto käivitamist kui ka sellega liiklemist, vajab märkimist, et esiteks on isik sellised väited esmakordselt esitanud oma määruskaebuses, maakohut ta sellest istungi alguseks teavitanud ei olnud. Teiseks tuleb märkida, et ilmastiku- ja teeolusid ei saa küll menetlusalune isik mõjutada, kuid samas ei saa seda pidada siiski selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistas isikul õigeaegselt kohtuistungile ilmumast, sest isik oleks pidanud arvestama piisava ajavaruga nii auto käivitamiseks kui ka liiklemiseks, et istungile õigeaegselt jõuda, sest üldteada on asjaolu, et talvisel ajal, kui pidevalt sajab lund ja teeolud on halvad, tuleb võtta piisavalt aega sihtkohta jõudmiseks, millisest asjaolust teavitatakse ja mida tuletatakse isikutele pidevalt meelde ka uudistes. Samuti on eelmisel päeval enne liiklema hakkamist võimalik välja selgitada 2 prognoositavad ilmastiku- ja teeolud ning sellest lähtuvalt kujundada arvamus võimalike takistuste olemasolu ja seega täiendava ajavaru vajaduse kohta. Seega on A. Liivak ise suhtunud kohtuistungile õigeaegsesse ilmumisse piisava hoolsuseta.

§ 42

lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et A. Liivak ei teavitanud kohut ilmumata jäämisest (või hilinemises) ja

§-s 42 loetletud mõjuvaid põhjuseid ilmumata jäämiseks isikul ei esinenud. Ringkonnakohus ei pea hilinemist halbade ilmastiku- ja teeolude tõttu selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmist, sest keeruline liiklemine raskete ilmastikutingimuste tõttu on tavapärane ja tegelikult ka ette prognoositav ning piisava ajavaru võtmisel õigeks ajaks kohale jõudmise probleem siiski ületatav, mistõttu ainuüksi halbade ilmastiku- ja teeolude esinemine ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks isik õigeaegselt istungile ei ilmunud, sest piisava ajavaruga teele asudes oleks seda olnud võimalik vältida. Vastasel juhul ei oleks talvisel perioodil raskete ilmastikutingimuste olemasolu korral võimalik kusagile õigeaegselt jõuda. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul käesoleval juhul alus jätta A. Liivaku kaebus läbi vaatamata, sest A. Liivak ei ilmunud kohtuistungile ning talle oli asja arutamise aeg, koht ja istungist osavõtu kohustuslikkus teatavaks tehtud ning hoiatatud ka selle eest, mis juhtub siis, kui isik kohtuistungile ei ilmu. 5. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 42, 126 lg 2, 194, 196, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määruse muutmata ja A. Liivaku esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3